T.V. ja K.V. hagi AS A. vastu lepingute ülesütlemise tühisuse tunnustamiseks
Menetlustoiming
määruskaebuse läbivaatamine
Menetlusosalised ja nende
hageja T.V. hageja K.V. hagejate esindaja v.adv Karina Lõhmus-Ein, Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, Ülikooli 4 51003 Tartu; kostja AS A. kostja esindaja v.adv Monika Sehver, Advokaadibüroo Raidla & Partnerid, Roosikrantsi 2 10119 Tallinn
esindajad
RESOLUTSIOON
Rahuldada AS A. määruskaebus Tartu Maakohtu 23.03.2007 hagi tagamise määrusele. Tühistada Tartu Maakohtu 23.03.2007 määrus ning hagi tagamise abinõudena rakendatud AS-il A. tehingute ja toimingute tegemise keelamine, mis on seotud A Erakooli Tartu filiaali tegevuse lõpetamisega ning kohustamine täitma T.V. ja K.V. sõlmitud koostöölepinguid nr 33A/03 ja nr 39-A/04. Määrus toimetada kätte poolte esindajatele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
T.V. ja K.V. esitasid 22.03.2007 kohtule hagi, milles taotlesid tuvastada ASi A. poolt T.V. i, K.V. ja AS A. vahel sõlmitud koostöölepingute nr 33-A/03 ja nr 39-A/04 ülesütlemise tühisus ning kohustada ASi A. T.V. iga ja K.V. sõlmitud koostöölepinguid nr 33-A/03 ja nr 39-A/04 täitma kuni K.V. ja F.V. poolt põhikooli lõpetamiseni. Hagejad taotlesid hagi tagamist ning keelata AS-il A. tehingute ja toimingute tegemine, mis on seotud A Erakooli Tartu filiaali tegevuse lõpetamisega ning kohustada ASi A. täitma T.V. ja K.V. sõlmitud koostöölepinguid nr 33-A/03 ja nr 39-A/04 kuni kohtuotsuse jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-07-10950. Tartu Maakohus rahuldas 23.03.2007 määrusega hagejate taotluse hagi tagamiseks ja keelas hagi tagamise korras AS-il A. tehingute ja toimingute tegemise, mis on seotud A. Tartu filiaali tegevuse
lõpetamisega ning kohustas ASi A. täitma T.V. ja K.V. sõlmitud koostöölepinguid nr 33-A/03 ja nr 39-A/04 kuni kohtuotsuse jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-07-10950. AS A. esindaja esitas 02.04.2007 määruskaebuse Tartu Maakohtu 23.03.2007 hagi tagamise määrusele, milles taotles määruse tühistamist ja hagi tagamise taotluste rahuldamata jätmist. Juhul, kui kohus ei tühista määrust, taotles määruskaebuse esitaja nõuda hagejatelt hagi tagamisega tekitatud võimaliku kahju hüvitamiseks tagatist summas 900 000 krooni.
MÄÄRUSKAEBUSE PÕHJENDUSED
1.Hagi tagamine on ebaproportsionaalne. Hagi tagamine ei ole ajaliselt piiratud, AS A. kohustused hagejate ees lõpevad aga osaliselt 2006/2007 õppeaasta lõpul ja osaliselt 31. augustil 2008. Määrusega on asi sisuliselt lahendatud. ASi A. ja hagejate vahel on sõlmitud kaks lepingut: koostööleping nr 33-A/03 õpilase F.V. koolitamiseks ja koostööleping nr 39A/04 õpilase K.V. koolitamiseks. Mõlemad lepingud on tähtajalised, lepingu nr 33-A/03 tähtaeg on 31. august 2008 ja lepingu nr 39-A/04 tähtaeg on 2006/2007 õppeaasta lõpp. AS A. poolt on kavandatud filiaali sulgemine pärast 2006/2007 õppeaasta lõppu ja AS A. ülesütlemisteate kohaselt lõpevad koostöölepingud pärast 2006/2007 õppeaasta lõppu. Kuna koostööleping nr 39-A/04 tähtaeg saabub 2006/2007 õppeaasta lõpul, siis ei saa hagejad nõuda nimetatud lepingu täitmist ja K.V. koolitamist pärast lepingus sätestatud tähtaega. Samuti ei saa kohus seda AS-ilt A. hagi tagamise korras nõuda. Hagi tagamine võib kesta kauem, kui hagejatel on võimalik nõue AS A. vastu. Määrusega on kostjat kohustatud tegema hagejate kasuks soorituse, mida hagejad hagis kostjalt taotlevad. Kohus on kohustanud kostjat rahuldama hagi nõude ilma asja sisulise läbivaatamiseta ja sõltumata asja sisulise lahendamise tulemusest, millega on kohus rikkunud kostja põhiseaduslikku õigust ausale kohtumenetlusele, s.h õigust olla oma kohtuasja arutamise juures, mis hõlmab õigust esitada oma kohtuasjas seisukohti, tõendeid ja vastuväiteid, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama.
2.Hagi tagamise korras filiaali tegevuse lõpetamisega seotud tehingute ja toimingute tegemise keeld ei ole põhjendatud, kuna filiaali tegevuse lõpetamine ei takista lepingute täitmist. Määruse asjaoludes viidatud AS A. kohustus anda K ja F.V. õpet A. Tartu filiaalis ei vasta tegelikkusele. Koostöölepingu nr 33A/03 (F.V.) punkt 2.1 sätestab, et leping reguleerib pooltevahelisi suhteid, mis tekivad seoses F.V. õpingutega AS A asutuses A. Vastavalt lepingu punktile 3.2 on õppetöö läbiviimise kohaks A, asukohaga Tallinn, aadressil T. 84 ja teised koolituskohad vastavalt õppeprotsessile (ekskursioonid, loodusvaatlused jne). Seega ei nõua koostööleping F.V. koolitamist filiaalis ja filiaali tegevuse lõpetamine ei takista koostöölepingu nr 33-A/03 täitmist ASi A. poolt. Analoogsed sätted on ka koostöölepingus nr 39-A/04. Vastavalt hagejatega sõlmitud lepingule võib AS A. lepingut täita A selle õppetöö toimumise asukohas Tallinnas T. 84 asuvas õppehoones.
3.Hagi tagamise korras filiaali tegevuse lõpetamise keelamine ei ole põhjendatud ja selleks puudub õiguslik alus. Erakooliseaduse § 24 lg 1 punkt 3 sätestab, et erakooli pidaja on kohustatud algatama erakooli tegevuse lõpetamise, kui pidaja või erakooli nõukogu on võtnud vastu otsuse, et erakooli edasine tegevus on muutunud ebaotstarbekaks. AS A. nõukogu leidis 19. detsembril 2006, et filiaali tegevus on ebaotstarbekas ja otsustas sulgeda filiaali pärast 2006/2007 õppeaasta lõppu. Filiaali põhikooli kulud ületasid tulusid aastatel 2001-2005 ca 6,5 miljoni krooni võrra, aastal 2005/2006 ca 1,7 miljoni krooni võrra ja aastal 2006/2007 prognoosi kohaselt 1,8 miljoni krooni võrra, pidevalt on vähenenud õpilaste arv ja vastavalt Tartu Linnavalitsuse poolt avaldatud andmetele väheneb tulevikus veelgi, samal ajal on näha tööjõukulu suurenemist. Seega on filiaali tegevuse jätkamine ilmselgelt ebaotstarbekas. Samuti avaldab üha vähenev õpilaste arv klassis negatiivset sotsiaalset mõju õpilastele ja takistab kohati õppetöö läbiviimist, raskendatud on grupitööde läbiviimine, koolisiseste ürituste, võistluste ja konkursside korraldamine, lastel on vähene võimalus sotsialiseeruda teiste klassikaaslastega, mis võib kaasa tuua selle, et filiaali õpilased, kes hilisemalt asuvad õppima suurematesse õpilaskollektiividesse ei suuda suures kollektiivis toime tulla ja ei oska kaaslastega suhelda ning see võib avaldada mõju nende tähelepanu keskendumise ja iseseisva töö võimele. Ka AS A. ja hagejate vahelised koostöölepingud näevad lepingu ülesütlemise alusena ette A sulgemise, millest AS A. peab lepingupooltele teatama vähemalt 4 kuud ette. Hagejate ja AS A. vahel sõlmitud koostöölepingute objektiks ei olnud kooli pidamine. Nii hagejatel kui ka kohtul puudub õiguslik alus sundida eraõiguslikku juriidilist isikut jätkama majanduslikult ebaotstarbeka
ettevõtte (ÄS § 5 tähenduses) tegevust, s.o sisuliselt võtma AS A. eest vastu majanduslikke otsuseid, mis muuhulgas võivad kaasa tuua AS A. pankroti. Ka AS A. juhtorganite liikmed ei saa otsustada ettevõtte tegevuse jätkamist, kui see ilmselgelt kahjustab AS Auudentes majanduslikku olukorda. Muuhulgas näeb ÄS § 306 lõige 2 ette, et aktsiaseltsi juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Vastavalt ÄS §-dele 315 ja 327 peavad aktsiaseltsi juhatuse ja nõukogu liikmed täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega.
4.Puudub hagi tagamise alus. Isegi kui eeldada, et AS-il A. puudus õiguslik alus koostöölepingute ülesütlemiseks, siis koostööleping nr 39-A/04 lõpeb 2006/2007 õppeaasta lõpul, koostöölepingu nr 33-A/03 täitmist ei saa aga hagejad vastavalt VÕS § 108 lõikele 2 nõuda. Hagejad ei saa nõuda kostjalt koostöölepingu nr 33-A/03 täitmist filiaalis, kuna see on AS-ile A. ilmselgelt ebamõistlikult koormav ja kulukas. AS A. eeldab, et enamik õpilasi ei jätka oma õpinguid filiaalis pärast 2006/2007 õppeaasta lõppu, seega ei ole paari õpilase jaoks mõistlik õppetööd korraldada. Vaevalt, et selline olukord rahuldaks ka hagejaid. AS A. poolt koostöölepingu täitmise taotletav tulemus on K ja F.V. poolt hariduse saamine. Tartumaal on lisaks filiaalile 49 põhikooli või gümnaasiumi, kus K ja F.V. on võimalk jätkata oma õpinguid. AS A. on teavitanud filiaali õpilaste vanemaid, et AS A. on valmis igati kaasa aitama, et õpilased leiaksid nende võimetele ja vajadustele vastava õppeasutuse. Filiaali ja munitsipaalkoolide õppekavad ei erine olulisel määral, seetõttu ei tekita filiaali õpilastele teistesse koolidesse üleminek raskusi. Samuti peab arvesse võtma asjaolu, et käesolevaks hetkeks on kujunenud olukord, kus filiaali tegevuse jätkumine pole objektiivselt võimalk. Filiaalis õpib käeoleval hetkel 104 õpilast ja töötab 24 õpetajat. Võttes arvesse, et 2006/2007 õppeaastal lõpetab kooli 22 õpilast ja lepingu tähtaeg lõpeb 24 õpilasel, õpiks järgmisel õppeaastal filiaalis 58 õpilast eeldusel, et kõik nendest sooviksid oma õpinguid filiaalis jätkata. Kõik käesoleval ajal sõlmitud lepingud lõpevad hiljemalt 2008/2009 õppeaasta lõpul, kusjuures 25 lepingut lõpevad 2007/2008 õppeaasta lõpul. Seega filiaali tegevuse jätkumise korral ja eeldusel, et kõik senised filiaali õpilased jätkaksid oma õpinguid filiaalis õpiks filiaalis 2007/2008 õppeaastal 58 õpilast ja 2008/2009 õppeaastal 33 õpilast. Selline õpilaste arv ei võimalda ilmselgelt jätkata õppetegevust filiaalis ja tagada õpilastele kvaliteetse õppe andmist. Kuna ei ole teada, millal jõustub kohtuotsus antud tsiviilasjas ja milline see tuleb, ei saa mõistlikelt vanematelt eeldada, et nad jätkavad oma laste õpinguid filiaalis. Samuti ei saa eeldada, et õpetajad soovivad oma töölepinguid AS-iga A. jätkata, teadmata kas nende töölepingud kehtivad kuni 2006/2007 õppeaasta lõpuni, 2007/2008 õppeaasta või 2008/2009 õppeaasta lõpuni või hoopis näiteks 31. detsembrini 2007, kui näiteks jõustub kohtulahend, mis ei rahulda hagejate hagi. Seega ei ole enam objektiivsetel põhjustel käesoleval hetkel võimalik jätkata normaalset ja õpilaste huve arvestavat filiaali tegevust pärast 2006/2007 õppeaasta lõppemist.
5.Hagi tagamine kahjustab määramatu isikute ringi huve ja takistab filiaali baasil uue kooli loomist. Filiaali õpilaste vanemad ja õpetajad on asutanud Tartu Erahariduse Edendamise Seltsi, mis kanti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 27. veebruaril 2007 ja mille eesmärgiks on teha filiaali õpetajate ja õpilastega oma kool, mis jätkaks filiaali õppemetoodikat. TEHES taotleb AS-ile A. teadaolevalt koolitusluba ja põhimõtteliselt on AS A. ja TEHES kokku leppinud, et AS A. annab TEHES-ile üle kogu kooli pidamiseks vajalikud vallasasjad ja know-how ning aitab igati kaasa, et TEHES saaks vajaliku koolitusloa. Tulenevalt hagi tagamisest ei saa AS A. enam TEHESiga läbirääkimisi jätkata, teha toiminguid ja tehinguid, mis aitaksid kaasa võimalustele TEHES-il koolitusluba saada ja koolitustegevust alustada, mis tagaks senistele filiaali õpilastele, kaasa arvatud K ja F.V., võimaluse jätkata õpinguid senisega sarnastel õppetingimustel ja koolikaaslastega. Seega takistab hagi tagamine otseselt filiaali lastevanemate ja õpetajate soovi sisuliselt jätkata iseseisvat filiaali tegevust.
6.Hagi tagamine ei ole põhjendatud ja hagi tagamine on liigselt koormav. TsMS § 378 lõike 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Määrusest ei selgu, et kohus oleks hagi tagamist TsMS § 378 lõikes 4 sätestatut silmas pidades kaalunud. Antud kontekstis tekitab filiaali sulgemise peatamine palju segadust ja täiendavaid kulutusi AS-A tegevuse jätkamine 2007/2008 õppeaastal on sisuliselt võimatu. Ükski vanem ei pane oma last kooli, millest on teada, et see kuulub peatselt sulgemisele. Juhul, kui kohtuotsus
käesolevas tsiviilasjas ei jõustu enne 2006/2007 õppeaasta lõppu, peab AS A. tagama filiaali tegevuse jätkumise, teadmata, kas filiaalis jätkab õpinguid ainult F.V. või ka mõned teised õpilased. Allesjäänud paari õpilase pärast peab AS A. pidama õppekavale vastava õppe andmiseks vajalikke ruume, kandma suure (ja tühja) koolihoonega seonduvaid kulusid. Eeltoodust tulenevalt toob filiaali tegevuse jätkamine AS-ile A. kaasa olulise kahju. Näiteks juhul, kui filiaalis jätkab põhikoolis õpinguid 2007/2008 õppeaastal 5 õpilast, tähendaks see tulusid ca 156 500 krooni, kulusid aga kokku vähemalt ca 2,2 miljonit krooni. Seega oleks AS A. kahju ca 2 miljonit krooni aastas. On küsitav, kas sellised kulud on põhjendatud eesmärgiga tagada F.V. võimaluse õppida filiaalis kuni koostöölepingu nr 33-A/03 tähtaja lõpuni, s.o 31. augustini 2008, samas kui sarnast õpet annavad (tasuta) paljud Tartu koolid. Filiaali tegevuse sunnitud jätkamine võib kaasa tuua kogu A. tegevuse lõppemise ja AS A. pankroti. Muu hulgas on määruskaebuse esitaja viidanud veel sellele, et kohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõud on ebaselged, s.t hagi tagamise abinõu on liiga lai ja ebaselge, ning hagi tagamise on otsustanud ebaseaduslik kohtukoosseis. Kohtunik Donald Kiidjärve lapsele Aleksandra Kiidjärvele osutab AS A. käesoleval hetkel õpet A. Laste Koolituskeskuses Tartus Puiestee 78 asuvas õppehoones ja samuti on kohtuniku poeg Ralf Kiidjärv õppinud filiaalis. Eeltoodu annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses, kuna filiaali tegevuse lõpetamine võib ka otseselt rikkuda kohtuniku ja tema pereliikmete huve.
VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
1.Vaatamata sellele, et hagejate ja kostja vahel sõlmitud koostöölepingutes nr 39-A/04 ja nr 33A/03 on sätestatud lepingu tähtajana vastavalt 2006/2007 õppeaasta lõpp ja 31. august 2008, sõlmisid hagejad koostöölepingud teadmisega, et F ja K.V. saavad A. Tartu filiaalis õppida põhikooli lõpetamiseni. Hagejad leiavad, et sellisena käsitasid neid lepinguid mõlemad pooled, mistõttu peaks poolte tahtest tulenevalt lugema lepingute tähtajaks K ja F.V. poolt põhikooli lõpetamist. Nimetatud asjaolu tõendab kostja enda tegevus lepingute ennetähtaegsel lõpetamisel. Vaatamata sellele, et K.V. koolitamiseks sõlmitud koostöölepingus on lepingu tähtajana nimetatud 2006/2007 õppeaasta lõpp, saatis kostja hagejatele ka selle lepingu ennetähtaegse lõpetamise teate. Juhul, kui kostja oleks lugenud lepingu lõppenuks 2006/2007 õppeaasta lõpuga, ei oleks lepingut olnud vaja ennetähtaegselt lõpetada. Kostja väide, mille kohaselt tal oleks õigus täita koostöölepingut nr 33-A/03 Tallinnas on vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejate ja kostja vahel sõlmitud koostöölepingu p 3.2 on ilmselgelt viga. Kui lepingu täitmise kohaks oleks olnud Tallinn, siis ei oleks kostja pidanud ka koostöölepingut nr 33-A/03 A. Tartu filiaali sulgemise tõttu üles ütlema. Kostja on aga seda teinud.
2.Hagejad ei nõustu, et kohtu 23.03.2007 määrusega on asi sisuliselt lahendatud. Pooltevaheliste suhete ajutine reguleerimine on mõneti sarnane asja sisulise lahendamisega, kuid vaidlusaluse suhte hagi tagamise korras esialgne reguleerimine ja kohtuotsuse tegemine ei ole samastatavad. Hagi rahuldamine või mitterahuldamine saab selguda üksnes kohtuotsusega. Õigus haridusele on üks põhiõigusi. Kuigi kostja ei ole otseselt põhiseaduse § 37 lg 1 sätestatud põhiõiguse kohustatud subjektiks, võttis kostja kooli loomisega ning hagejate ja teiste lapsevanematega koostöölepingute sõlmimisega endale kohustuse anda kooli õppima asunud lastele haridus, tagada neile ühe põhiõiguse realiseerimisvõimalus. Hagejad on seisukohal, et olukorras, kus kostja on üksnes ärilistel kaalutlustel otsustanud lastele hariduse andmise lõpetada ja sellise tegevuse seaduslikkus on küsitav, on põhjendatud lugeda laste õigust haridusele ja õpingute jätkamisele sedavõrd kaalukas, et kohustada kostjat kohtuvaidluse ajal koostöölepinguid täitma. Erakooliseaduse § 24 lg 1 p 3 kasutatud mõiste „ebaotstarbekas“ ei saa tähendada üksnes kooli pidamise majanduslikku kasu kooli pidajale. Samuti ei saa otsus kooli jätkamise osas olla n.ö suvaotsus, kuna vastasel juhul poleks seadusandja pidanud vajalikuks täpsustada, milliste aluste esinemisel kooli sulgemine võimalik on.
3.Hagi tagamine ei ole põhjendamatu ega kostjale koormav. Kostja pidi arvestama, et ta on teatud ajaks võtnud endale lepingulisi kohustusi, mida ta täitma peab ning nägema ette tagajärgi, mis lepingute mittetäitmine endaga kaasa toob. Kui nii lihtsalt saaks lepingulisi kohustusi lõpetada kui kostja seda teha soovib, siis võiks kõiki lepinguid hakata lõpetama põhjusel, et nende täitmine ei ole
enam majanduslikult kasulik, kuna see toob kahju. Olukorra, kus 2007 sügisel ei pruugi A. Tartu filiaalil enam õpilasi ja õpetajaid olla, kuigi paljud koostöölepingud kehtivad kauem, on kostja ise tekitanud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning 23.03.2007 hagi tagamise määrus tühistada. Kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab kohus TsMS § 663 lg 4 alusel määruskaebuse ise määrusega. TsMS § 377 lg 2 sätestab, et kohus võib sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust hagi tagamise korras esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Kohus leiab, et iseenesest on võimalik hagejate taotluse alusel pooltevaheliste suhete esialgne reguleerimine vaidluse lahendamise ajaks taoliselt nagu kohus tegi seda 23.03.2007 määrusega ja see ei ole veel asja sisuline lahendamine asja sisulise läbivaatamiseta, sest hagi võidakse ka kohtuotsusega rahuldamata jätta. Kohtupraktikas on hagi tagamise korras kuni kohtuotsuse jõustumiseni näiteks tagatud isikule juuredpääsu üle võõra kinnisasja avalikult kasutatavale teele või määratud kindlaks lapse elukoht. Selliste õiguste andmine hagi tagamisega ei tähenda aga veel, et juurdepääsu taotlev isik kohtuotsusega soovitud juurdepääsu ka saab või lapse elukohaks jääks vanema elukoht, kelle juurde laps oli määratud elama kohtumenetluse ajaks. TsMS § 378 lõike 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kohus leiab, et antud juhul ei ole hagi tagamine põhjendatud ja hagi tagamine on liigselt koormav kostjale. Hagi tagamise vahendid on ebaproportsionaalsed esitatud nõude rahuldamise tagamiseks. Kohus on hagi taganud kohustades ASi A. täitma T.V. ja K.V. sõlmitud koostöölepinguid kuni kohtuotsuse jõustumiseni vaidlusaluses tsiviilasjas. Koostöölepingust nr 39-A/04 K.V. õpinguteks nähtub, et lepingu tähtaeg saabub 2006/2007 õppeaasta lõpul ja koostöölepingust nr 33-A/03 F.V. õpinguteks nähtub, et lepingu tähtaeg saabub 31.08.2008. Arvestades, et hagi tagamine võib kesta kauem, kui koostöölepingute tähtaeg, puudus kohtul alus hagi tagamise korras panna AS-ile A. kohustust lepingute täitmiseks pärast lepingutes sätestatud tähtaega. Kostja arvestuse kohaselt õpiks filiaalis eeldusel, et kõik õpilased jätkavad õpinguid, järgmisel õppeaastal 2007/2008 58 õpilast. Kostja on teavitanud lapsevanemaid ja õpetajaid filiaali sulgemisest 2006/2007 õppeaasta lõpul ning ei ole mõistlik eeldada, et võimaliku hagi rahuldava kohtuotsuse puhul, jätkaksid vanemad oma laste õpinguid filiaalis või õpetajad sooviksid oma töölepinguid jätkata. Kohtule teadaolevalt on koostöölepingute ülesütlemise vaidlustanud ainult hagejad. ASi A. kohustamine koostöölepingu täitmisele (õppekava kohase õppetöö läbiviimisele) ühe õpilase õpinguteks on võlgnikule ebamõistlikult koormav ja kulukas. Kostja hinnangul moodustavad järgmise õppeaasta ettevalmistamise kulud kokku vähemalt 4,1 miljonit krooni eeldusel, et kõik kehtiva koostöölepinguga õpilased jätkavad oma õpinguid filiaalis. Samas saavad hagejad hagiga taotletava eesmärgi mõistlikult saavutada ka muul viisil pannes oma lapsed õppima teise sarnasesse Tartu kooli. Vastavalt põhiseaduse §-le 37 on hariduse andmine riigi järelevalve all ning et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal pidama vajalikul arvul õppeasutusi. Maakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väidetega, et hagi tagamine kahjustab määramatu isikute ringi huve ja takistab filiaali baasil uue kooli loomist. Nähtuvalt MTÜ TEHES (Tartu Erahariduse Edendamise Selts) vastusest on MTÜ TEHES algatanud esmase vajamineva koolivara hanke kolmandatelt isikutelt ja tema poolt uue kooli avamisega seotud tegevused ei sõltu ASi A. vastu algatatud kohtuasja edasisest käigust, s.h hagi tagamise korras keelatud tehingute tegemisest. Samuti ei nõustu maakohus määruskaebuse esitaja väidetega selle kohta, et hagi tagamise on otsustanud ebaseaduslik kohtukoosseis. Hagi tagamise määruse koostanud kohtunik ei ole leidnud, et esineks TsMS §-s 23 sätestatud alus enesetaanduseks ning hagi tagamise määrus ei kuulu tühistamisele TsMS § 30 alusel.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.