Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtuniku nimi
Ene Tsefels
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
30.04.2006.a. Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasi
JPi hagi ELi vastu võla nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja JP (endine nimi JT XXX) Esindaja adv TP
Istungi toimumise aeg
Kostja EL (ik XXX) Esindaja MR 16.04.2007.a.
Istungil osalenud isikud
2-05-19028 (endine tsiviilasja nr 2/24-25304/05)
Hageja JP Esindaja adv TP
Kostja esindaja MR Kohtuotsuse resolutsioon Välja mõista kostjalt ELilt võla katteks 173 000 kr, viivisvõla katteks 173 000 kr ja hageja kohtukulu katteks 10 000 kr hageja JPi kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Hageja nõue ja asjaolud Kohtule XX. saabunud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 173000 kr. Hageja tugineb ELi poolt allkirjastatud võlakirjadele, mille kohaselt hageja laenas kostjale XXX 220000 kr tagastamise tähtajaga XXX., XXX 220000 kr tagastamise tähtajaga XXX ja XXX 220000 kr tagastamise tähtajaga XXX Kostja on laenu tagastanud osaliselt ajavahemikul XXX -XXX kokku 487000 kr. Vaatamata XXX esitatud pankrotihoiatusele, mille kostja sai kätte XXX kostja võlgnevust tasunud ei ole. Asjaolu, et hagejal on laenusuhe ka kostja XXX EM, käesoleva asja lahendamisel mingit tähtsust ei oma. Laenu tagasimaksed on tasunud kostja ja vastupidine ei ole millegagi tõendatud. Tuginedes TsK § 231 lg 1 ja VÕS § 113 palub hageja kostjalt välja mõista viivise põhivõla ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 10 000 kr. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja väidab, et tegelikkuses on kostja saanud hagejalt vaid 300 000 kr e kolme võlakirja alusel a`100 000 kr ja on need summad täielikult tagastanud. Suuremad rahasummad ehk a`220 000 kr kirjutati võlakirjadele vaid kohustuse täitmise tagamiseks. Hageja on väitnud, et peale a`100 000 kr tasumist hävitab ta võlakirja, vaatamata sellekohasele suulisele kokkuleppele on võlakirjad kohtule esitatud. Kuna hagejal puudus pangakonto, on raha tagastatud hageja soovil sularahas või pangaülekannetega hageja sõprade ja sugulaste pangaarvetele. Kuivõrd poolte vahel oli pikaajaline
usaldusel põhinev sõbralik suhe, ei osanud kostja karta, et hageja võib tema usaldust kuritarvitada, mistõttu ei vormistatud ka pabereid raha tagasimaksmise kohta. Kohtu põhjendused Käesolevas vaidluse lahendamisel tuleb muuhulgas kohaldada kooskõlas XXX kehtima hakanud võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse § 2 ja 11 kohaselt tsiviilkoodeksi ja tehingu tegemise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid. TsÜS § 58 lg 1 kohaselt tsiviilõigused ja –kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, samuti õigusvastastest tegudest. Tsiviilõigused ja – kohustused tekivad ka õigustoimingutest, mis küll ei ole seaduses sätestatud, kuid mis ei ole vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega. TsÜS § 61 lg 1 sätestab, et tehingus on oluline isiku tahe, mis on väljendatud tahteavalduses. Asja kohtuliku arutamise käigus on tuvastamist leidnud, et kostja on hagejalt saanud XXX XXX ja XXX võladokumendi järgi raha, mille on kohustunud tagastama vastavalt XXX XXX., XXX. Osundatud võladokumentidest nähtub kostja tahe asuda võlasuhetesse hagejaga. Asjaolu, et kostja on saanud hagejalt raha kolme võladokumendi alusel a`220 000 kr so kokku 660 000 kr, on kostja kinnitanud oma allkirjadega võladokumentidel. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kõnealustele võladokumentidele on alla kirjutanud kostja. Kostja vastuväide, mille kohaselt on kostja hagejalt reaalselt saanud raha iga võlakirja järgi vaid a`100 000 kr, on paljasõnaline. TsK § 173 lg 1 kohaselt kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil, kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on hagejale tagastanud raha kokku 487 000 kr. Kostja väide nagu oleks vaidlusaluse võla katteks tasutud üksnes 300 000 kr , sest võetud võlga oli 300 000 kr, asja kohtuliku arutamise käigus millegagi tõendamist leidnud ei ole. Seega tuleb lugeda 487 000 kr tasutuks vaidlusaluste võladokumentide järgi saadud võla katteks. Eelneva alusel leiab kohus, et kostja kohustused hageja ees tasumata võla näol moodustavad 173 000 kr ja nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsK § 231 lg 1 kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamise aja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. VÕS § 101 lg 1 p 8 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist; § 113 lg 1 järgi kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis) kuni käesoleva seaduse § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud käesoleva seaduse §-s 94, võib nõuda ka sama suurt viivist; § 94 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.