Muud › Muud hagiasjad

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Tartu Maakohtu menetluses on K.N. hagi E.V. ja L.R. vastu kaasomandi lõpetamiseks kinnistu X 4, Tartu osas. Nimetatud kinnistu kuulub 2/4 mõttelises osas L.R. le, K.N. ja E.V. 1⁄4 mõttelises osas. Kuivõrd kokkuleppel pole õnnestunud kaasomandit senisel kujul lõpetada, palub hageja kohtul otsustada kaasomandi jagamise viisi. AÕS § 77 lg 2 sisaldab võimalust jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks. Sellisel viisil kaasomandi lõpetamisel jääb samaks senine elukorraldus elamus. Hageja palub lõpetada kaasomand kinnistule X 4, Tartu, kinnisturegistriosa nr X , jagades kinnistu reaalosadeks korteriomanditeks jagamise teel, jättes tekkinud korteriomandid senistele kasutajatele.

KOSTJA L.R. VASTUVÄITED HAGILE

Kostja L.R. esitatud hagile vastuväiteid ei esitanud ja on nõus kaasomandi kinnistule X 4, Tartu lõpetama selle korteriomanditeks jagamise teel. Kohtukulud palub kostja L.R. jätta hageja K.N. ja kostja E.V. kanda.

KOSTJA E.V. VASTUVÄITED HAGILE

Kostja E.V. esitatud hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja selgitab, et ta ei ole kunagi olnud vastu kaasomandi lõpetamisele kinnistu X 4, Tartu osas selle korteriomanditeks jagamise teel, kuid seda juhul kui hageja kannab kõik sellega kaasnevad kulud. Samuti kostja märgib, et tal on kompensatsiooni saamise õigus vastavalt AÕS § 77 lg 3, kuna kostjale jääv reaalosa väärtus ei vasta talle kui kaasomanikule kuuluva mõttelise osa väärtusele (tl. 316-317).

KOHTUISTUNG

Hageja esindaja v.adv. Tanel Pürn taotles kohtuistungil asja lahendamist sisuliselt ilma kostja E.V. ja tema esindaja T.V. osavõtuta. Hageja esindaja palub kaasomandi kinnistule X 4, Tartu lõpetada selle korteriomanditeks jagamise teel. X 4, Tartu kinnistul paikneb maja, millest teine korrus on L.R. kasutuses, mis moodustab poole majast ja alumine korrus on hageja K.N. ja kostja E.V. kasutuses. Maja osas kehtib kasutuskord mis on 16.11.2001.a. kohtuotsusega määratud ja see vastab ka tegelikule kasutuskorrale. Korteriomandid tuleb moodustada vastavalt määratud

kasutuskorrale ning kõik jäävad elama nendesse ruumidesse, kus nad ka praegu elavad, ülejäänud ruumid ja kinnistu jääb poolte ühiskasutusse. Sellisel viisil kaasomandi lõpetamisel tekiks kolm korteriomandit, millest L.R. kasutusse jääb terve ülemine korrus ja on korteri numbriga 2 ja K.N. kasutatavate ruumidest tekib korteriomand, mis kannab nr-t 1 ja E.V. kasutuses olevate ruumidest tekib korteriomand numbriga 3. Küsimus on üksnes selles osas, et L.R. le kuulub 2/3 kinnistust ja K.N. 1⁄4 ja E.V. 1⁄4 kinnistust, kuid samas on vastavalt kasutuskorrale E.V. kasutuses väiksem pind, mis ei vasta temale kuuluvale 1⁄4 osale kinnistust. E.V. kasutuses on pinda 2,95m2 vähem kui ta on õigustatud kaasomandi lõpetamisel ja korteriomanditeks jagamisel saama. Samas on see lahendatav selliselt, et E.V. saab korteriomandite moodustamisel kaotatud osa eest kompensatsiooni, millele tal siis tekib nõude õigus. Hageja esindaja on seisukohal, et esitatud hagi tuleb rahuldada ja hageja kohtukulud tuleb jätta kostjate kanda. Kostja L.R. kinnitas kohtuistungil, et ta on nõus kinnistu X 4, Tartu kaasomandi lõpetama ja jagama selle korteriomanditeks. Samuti oli kostja nõus, et temale kuuluvast osas moodustatakse eraldi korteriomand numbriga 3.

KOHTU SEISUKOHT

I. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kostja E.V. ega tema esindaja T.V. ei ilmunud 03. aprilli 2007.a kohtuistungile. Asja materjalidest nähtub, et kohtukutse on istungisekretäri Astrid Sägi poolt edastatud E.V. esindajale T.V. telefoni teel, helistades telefonil nr X. Kohtule ei ole teatatud kostja ega tema esindaja kohtuistungile ilmumata jätmise põhjust. Tulenevalt TsMS § 217 lg 6 esindaja käitumine ja teadmine loetakse võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Antud asjas taotles hageja K.N. esindaja v.adv. Tanel Pürn asja sisulist lahendamist, kuna kostja esindaja T.V. oli kohtuistungist teadlik, kuid ei ilmunud kohtuistungile. Kostja L.R. kinnitas, et on asja sisulise lahendamisega nõus. Kohus, lähtudes toodud asjaoludest ja juhindudes TsMS § 410 ja § 217 lg 6, lahendab antud asja sisuliselt ilma kostja E.V. ja tema esindaja T.V. osavõtuta. Kostja esindajat on hoiatatud kohtuistungile mitteilmumise tagajärgedest. II. Hageja K.N. nõudeks on lõpetada kaasomand kinnistule asukohaga X 4, Tartu, Tartu Maakohtu kinnistusosakond, Tartu linna jaoskonna registriosa nr X , selle jagamisel reaalosadeks ehk iseseisvateks korteriomanditeks vastavalt kehtivale kasutuskorrale. Majas olevad trepikojad ja elamu õuemaa jääb korteriomanike ühiskasutusse. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et L.R. le kuulub 2/4 nimetatud kaasomandist, E.V. 1/4 kaasomandist ja K.N. 1/4 kaasomandist. Samuti nähtub kinnistusraamatu väljavõttest, et Tartu Maakohtu 03.12.2003.a kohtuotsusega on hoone I ja II korruse trepikojad jäetud kõigi kaasomanike ühiskasutusse. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 1 sätestab, et kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Tulenevalt AÕS § 77 lg 2 kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. AÕS § 77 lg 3 kohaselt kaasomandi reaalosadena jagamisel võib kohus, kui reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele kuulvate mõtteliste osade väärtusele, määrata rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks, samuti koormata üksikud osad servituudiga teiste osade kasuks.

Hageja esindaja on taotlenud võtta asja juurde Tartu Maakohtu tsiviilasja toimik nr 2-2032/00. Nimetatud tsiviilasjas on kohus teinud 16. novembril 2001.a otsuse, millega lahendati E.V. hagi K.N., L.R ja L.R. vastu kaasomandis oleva asja kasutamise ja valdamise nõudes vastavalt kõigi kaasomanike huvidele ja K.N. vastuhagi E.V. vastu kaasomandi lõpetamiseks. Hageja esindaja seletuste kohaselt tuleneb nimetatud kohtuotsusest X 4, Tartu kinnistu kasutuskord kaasomanike vahel ja on fikseeritud, kelle kasutused millised eluruumid on. Lähtuvalt kaasomanike vahelisest kasutuskorrast kinnistu X 4, Tartu saab ka lõpetada kaasomandi selle reaalosadeks jagamise teel. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kinnistul X 4, Tartu asuva elamu teine korrus jääb tervenisti L.R. valdusesse ja sellest moodustatakse iseseisev korteriomand, mis kannab numbrit 2. Poolte vahel on vaidlus selles osas kuidas lõpetada kaasomand ja moodustada iseseisvad korteriomandid esimesel korrusel K.N. ja E.V. kasutuses olevatest eluruumidest. Kohtule on esitatud X 4, Tartu elamu I korruse ruumide plaan (tl. 144). Tartu Maakohtu 16. novembri 2001.a otsuses nr 2-2032/00 (tsiviilasja toimiku nr 2-2032/00, lk 150) on kohus tuvastanud, et vastavalt kehtivale kasutuskorrale kasutab E.V. I korrusel tuba suurusega 12,5m2 ja kööki suurusega 12,5 m2 ja tuulekoda 3,6m2. Tegemist on isoleeritud korteriga, kuhu sisenemineväljumine toimub läbi tuulekoja, mida teised kaasomanikud ei kasuta. K.N kasutab I korrusel kolme tuba suurusega 8,4 m2, 18,6 m2 ja 8,8m2 ning kööki suurusega 7,8m2. K.N kasutab ka plaanil esikuna märgitud ruumi suurusega 4,4 m2, millest on ümberehitatud duširuumi. Ilma projekti muutmata on K.N maha lõhkunud ka köögi ja toa (suurusega 8,4 m2) vahelise seina ja pliidi koos ahjuga. K.N kasutuses on isoleeritud korter, kuhu sisemine –väljumine toimub läbi maja tagaküljel oleva tuulekoja suurusega 4,3 m2, milles asub ka K.N korteri elektrikilp. Tartu Maakohus on oma 16. novembri 2001.a kohtuotsuses tsiviilasja nr 2-2032/00 tuvastanud, et K.N. kasutuses olevad ruumid moodustavad isoleeritud korteri ja ka E.V. kasutuses olevad ruumid moodustavad isoleeritud korteri. Kohus on seisukohal, et antud juhul on võimalik vara jagamine reaalosadeks. Arvestades ruumide paiknevust on elamust võimalik eraldada reaalosa igale kaasomanikule, kahjustamata sellega teise kaasomaniku huve või rikkumata ehitise olemust. Samuti vastaks elamu reaalosadeks jagamisel need eluruumidele kehtestatud nõuetele. Kohus lähtub korteriomanditeks jagamisel kaasomanike vahel väljakujunenud elamu kasutuskorrast. Kohus lõpetab L.R. , K.N. ja E.V. kaasomandi Tartus X 4 asuvale kinnistule, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna kinnistusregistri registriosa nr X , ning jagab kinnistu korteriomanditeks järgmiselt: - Avada korteriomandi kinnistusregistri registriosa ja teha kanne reaalosa korteri nr. 2 kohta, mille moodustavad kinnistul X 4, Tartu elamu II korruse kõik ruumid. Avatava korteriomandi omanikuna kanda sisse L.R. (isikukood X ); - Avada korteriomandi kinnistusregistri registriosa ja teha kanne reaalosa korteri nr. 1 kohta, mille moodustavad kinnistul X 4, Tartu elamu I korruse kolm tuba suurusega 8,4 m2, 18,6 m2 ja 8,8m2, köök suurusega 7,8m2 ja elamu hoovi poolses küljes asuv tuulekoda suurusega 4,3 m2. Avatava korteriomandi omanikuna kanda sisse K.N. (isikukood X ); - Avada korteriomandi kinnistusregistri registriosa ja teha kanne reaalosa korteri nr 3 kohta, mille moodustavad kinnistul X 4, Tartu elamu I korruse tuba suurusega 12,5m2, köök suurusega 12,5 m2 ja tuulekoda 3,6m2. Avatava korteriomandi omanikuna kanda sisse E.V. (isikukood X ). - kinnistul X 4, Tartu asuva elamu tänavapoolse trepikoja I ja II korrus jääb korteriomanike L.R. , K.N. ja E.V. ühiskasutusse. - kinnistu X 4, Tartu õuemaa jääb korteriomanike L.R. , K.N. ja E.V. ühiskasutusse.

Kohus leiab, et kinnistul X 4, Tartu tänavapoolse trepikoja I ja II korrus tuleb jätta poolte ühiskasutusse. Selline trepikoja kasutuskord on poolte vahel seniajani olnud, samuti seal asub E.V. kasutatavate ruumide elektrikilp ning sellest trepikojast on sissepääs kõigisse kolme korterisse. Pooltel tuleb esitada kinnistusosakonnale korteriomandite registriosade avamiseks vastav avaldus, täpsustatud andmed moodustatavate korteriomandite suuruste kohta ja kinnitatud korteriomandite plaanid. III. Kaasomandi lõpetamisel ja reaalosadeks jagamisel kohtu poolt määratud viisil jääb kostjale E.V. väiksema reaalosa kui tal oleks vastavalt oma mõttelise osa suurusele õigus saada st. reaalosa ei vasta 1⁄4 suurusele E.V. kuuluvale mõttelisele osale kaasomandist. Riigikohus on oma 25. oktoobri 2005.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-104-05 asunud seisukohale, et ei ole võimalik kinnistu reaalosadeks jagamise nõude korral AÕS § 77 lg 3 alusel hüvitise määramine kaasomandis oleva kinnistu reaalosadeks jagamise nõudega ühes menetluses, sest kinnistu jagamine otsustatakse lõplikult kohtuvälises menetluses. Samuti on Riigikohus oma 17. oktoobri 2005.a otsuses nr 3-2-1-102-05 märkinud, et kaasomandi osast ilma jäävatele kaasomanikele tuleb tagada täielik rahaline hüvitis oma omandiõiguse kaotamise eest. Selleks tuleb üldjuhul hinnata kaasomandis oleva asja väärtust tervikuna ja arvestada selle alusel välja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel. Lähtuda tuleb seejuures kaasomandis oleva asja kui terviku harilikust väärtusest. Seega ei saa antud asjas tehtava otsusega määrata kaasomandi lõpetamisel ja reaalosadeks jagamisel kindlaks kinnistu piire. Võimaliku vaidluse AÕS § 77 lg 3 kohaldamiseks saab lahendada pärast seda, kui kaasomandis oleva kinnistu jagamisel reaalosade piirid kindlaks määratud ja jagamise teel tekkinud uued kinnistud kinnistusraamatusse kantud. E.V. tekib kaasomandi osast ilma jäävas ulatuses kompensatsiooni nõude õigus pärast X 4, Tartu elamus korteriomandite moodustamist.

KOHTUKULUDE JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja esindaja esitas kohtukulude nimekirja, milles märgib, et hageja kohtukuludeks on riigilõiv 60 krooni ja esindaja kulu 6608 krooni. Kohus on teinud kindlaks, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 60 krooni. Kohus leiab, et kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis on põhjendatud TsMS § 60 lg 1 alusel kostjatelt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 60 krooni. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuna kostja L.R. nõustus kaasomandi kinnistule X 4, Tartu lõpetama alles viimasel kohtuistungil, kui eelnevalt kogu menetluse kestel kostja vaidles vastu hageja nõudele, siis kohus leiab, et on põhjendatud hageja kohtukulud välja mõista mõlemalt kostjalt võrdses osas. TsMS § 61 lg 1 p 2 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Kohus leiab, et arvestades asja menetlemiseks kulunud aega ja antud asja keerukust, on põhjendatud kostjatelt välja mõista hageja õigusabikulud summas 6608 krooni hageja kasuks.

Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt E.V. väljamõistmisele hageja kohtukulud summas 3334 krooni hageja kasuks ja kostjalt L.R. lt 3334 krooni hageja kasuks.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.