Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-06-35463 Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja antud asjas on võimalik teha tagaseljaotsus. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus saatis 29.03.2007.a. kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat esitama kirjalik vastus 21 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamise päevast. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude sai kostja kätte 02.04.2007.a. Kostja pole kohtule vastanud ega vastuväiteid esitanud. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada kostja kahjuks. Kuivõrd kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et vaidlust hagi üle ei ole, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele kogu haginõue 2835,70 krooni ulatuses. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 1 võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hagi on tõendatud tsiviilasja kirjalike tõenditega ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 2835,70 krooni. Menetluskulude kindlaksmääramine Hagiavalduses palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtukulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 250 krooni ja õigusabi eest 1400 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seaduse § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hüvitab teisele poolele kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tsiviilkohtumenetluse seaduse § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlusekulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes tsiviilkohtumenetluse seaduse § 162 lg 1, § 407 lg 1, 3, § 415, § 442, § 444 lg 1, § 468 lg 1 p 2.

Natalja Losevtsova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.