Eesti Vabariigi nimel tagaselja Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Otsuse avalikult teatavaks
23. aprill 2007
Kuressaare
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-06-36755
Hagi ese
AS EMT hagi M E vastu võla nõudes
Menetlusosalised
Hageja AS EMT (Valge 16, Tallinn 19095, registrikood 10096159), esindaja Helena Purga (Hobujaama 4, Tallinn 10151, Lindorff Eesti AS), kostja M E ( )
Asja läbivaatamise kuupäev
kirjalik menetlus
Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista M E’lt üheksasada kolmteist) krooni ja 54 senti. Menetluskulud jätta kostja kanda.
AS EMT kasuks võlg summas 4913 (neli tuhat
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest, tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul, otsuse teinud kohtule. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud
kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt tE.
Vastavalt esitatud hagile /t.l. 2/ sõlmis hageja AS EMT kostja M E ’ga 23. 10. 2001 Liitumislepingu (edaspidi leping), mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Kostja kohustus osutatud teenuse eest tasuma. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved nr. B02011456144, B01121164963, B01111135556, kokku summas 2512,60 krooni. Kostja oma kohustust ei täitnud ja hagi esitamise aja seisuga on tema võlg hagejale 2457,27 krooni. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamiseni 17. 11. 2006. Kostja viivise võlg 6295.14 krooni. Viivise arvestamise aluseks on võetud kuu pikkusega 30 päeva ja aasta pikkusega 360 päeva. Lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest on hageja esitanud nõude viivisele summas 2456,27 krooni, e. põhivõlast väiksemas summas. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VÕS § 5, 8 lg. 2, 76 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p. 1 ja 6 ja 113 lg. 1 ja TsMS § 2, 3 lg. 1, 9 lg. 1, 11 lg. 1, 79 lg. 1, 124 lg. 1, 133 lg. 1 ja 2, 138 lg. 1 ja 2, 144 lg. 1 ja 2, 162 lg. 1 ja 2, 173 lg. 1 ja 3, 362 lg. 1 ja 363 taotleb hageja võlgnevuse 4913,54 krooni väljamõistmist kostjalt. Hageja taotleb ka menetluskulude jaotuse määramist menetlusosaliste vahel.
Kostja hagile ei vastanud.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et asja on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg. 1 järgi võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 19. 03 . 2007.a. tema eluruumis elavale täisealisele isikule kättetoimetamisega. Kostjale tehti ettepanek vastata hagile 20 päeva jooksul, arvates hagiavalduse kättetoimetamisest. Kostja hagile ei vastanud. Kostjat on hoiatatud vastamata jätmisega kaasnevatest tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: VÕS § 8 lg. 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. (2) Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
VÕS § 76 lg. 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled on 23. 10. 2001 sõlminud liitumislepingu /t.l. 7/, mille kohaselt hageja osutas kostjale teleteenust. Lepingut sõlmides võttis kostja endale vastavalt EMT teenuste kasutamise üldtingimuste (edaspidi üldtingimused) p. 5.1.2 kohustuse tasuda õigeaegselt teenuste arved. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja poolt esitatud arved, kokku summas 2457,27 krooni, on kostja jätnud tasumata, mistõttu hageja nõue võlgnevuse väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud. VÕS § 101 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: p. 1) nõuda kohustuse täitmist; p. 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on vastavalt lepingule lisatud üldtingimuste p. 8.10 leppinud viivise määraks 0,15 % tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Arvestuslik viivise võlg 6295,14 krooni. Hageja on viivise nõuet vähendanud põhivõla summani ja taotleb 2456,27 krooni väljamõistmist kostjalt, mis kohtu hinnangul on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 162 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
Kohtunik: Külli Mõlder
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.