2.Välja mõista Xxxxlt Xxxx kasuks menetluskulud 464 eurot.
3.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Xxxxl tasuda Xxxx-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (464 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud
1.
Harju Maakohtu menetluses oli Xxxx hagi tagamise taotlus kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Xxxx korteriomandile. Maakohus rahuldas hageja taotluse. 08.03.2017.a esitas hageja Harju Maakohtule taotluse täiendava otsuse tegemiseks, millega määrata kindlaks ka menetluskulude jaotus ning jätta menetluskulud Xxxx kanda. Harju Maakohus rahuldas hageja taotluse osaliselt ning täiendas hagi tagamise määrust vaid menetluskulude jaotusega, jättes poolte hagi tagamisega seotud menetluskulud Xxxx kanda. Hageja esitas nimetatud määrusele määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 21.03.2017.a täiendava määruse osa, milles maakohus jättis rahuldamata hageja 08.03.2017.a taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja saatis asja samale maakohtule
menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. 01.06.2017.a kohtukirjaga palus Harju Maakohus hagejal esitada kohtule menetlusökonoomikast lähtuvalt kompaktne menetluskulude nimekiri.
2.Hageja esitas kohtule 02.06.2017.a Xxxx menetluskulude nimekirja, millele on kostja enda vastuväited esitanud 14.06.2017.a. Hageja menetluskulud
3.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas 1 154 eurot; keskmine tunnihind õigusabiteenuse osutamisel on olnud 221,28 eurot. Hageja märgib, et menetluskulude nimekirjas on õigusabikulud esitatud ilma käibemaksuta. Hageja palub hüvitamisele kuuluvatelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses välja mõistmist.
Kohtumääruse põhjendused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
5.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
6.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
7.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas 1 154 eurot; keskmine tunnihind õigusabiteenuse osutamisel on olnud 221,28 eurot. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Esmalt hindab kohus hageja lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihinna mõistlikust ning põhjendatust. Kostja leiab, et mõistlikuks saab pidada vastavalt Riigikohtu lahenditele tunnitasu 120 eurot/tund. Hageja viidatud tasu keskmine suurus on 221,28 eurot käibemaksuta, milline selgelt on liiga suur ning seega põhjendamatu. Ka on arusaamatu diferentseerituse suur erinevus tööde lõikes üldse. See on kohati 100 eurot tunnist (hagi tagamise taotlus ettevalmistamine) aga kohati on pea 5 (viis) korda seda ületav (nt kommuniaktsioon kliendiga kogus 1 h hind 490 eurot). Kokkuvõtvalt on selline tunnihinna
kõikumine arusaamatu. Riigikohus on 11.02.2015.a lahendis 3-2-1-115-14 p-s 14 öelnud, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et menetlusosaliste esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Varem on kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13;
13.novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). 14. oktoobril 2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 tehtud määruses luges kolleegium tavapäraseks tunnitasu 147 eurot 49 senti (käibemaksuga). Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Kohus leiab, et osaliselt on hageja esindaja märgitud õigusabiteenuse tunnihinna määr ebamõistlikult kõrge. Harju Maakohtule nähtub kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast, et hagi tagamise taotlust on ette valmistatud tunnihinnaga 100 eurot ning 175 eurot, määruskaebust ning täiendava otsuse taotlust on koostatud tunnihinnaga 125 eurot. Kohus on seisukohal, et 175 euro suurune tunnitasumäär ei ole põhjendatud ega mõistlik. Kohus märgib, et esindajal on õigus kliendiga kokku leppida sobiv tunnitasumäär, kuid see ei eelda nimetatud suuruses kulu automaatset väljamõistmist teiselt poolelt. Kohus selgitab, et esindaja kulude väljamõistmise aluseks on nimetatud kulude vajalikkus ning põhjendatust. Asjaolu, et hageja esindaja ja kliendi vaheline õigusabiteenuse tunnimäära kõigub/muutub sama toimingu lõikes, ei tähenda, et kohus on käesoleva määruse tegemisel, arvestades kostja vastuväited ja kohtupraktikat, sellega seotud. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt hagejale õigusteenuse osutamisel on tehtud seda keskmisest kõrgema hinnaga, mille sisuks on vaid hagi tagamise taotluse esitamine ja vaid menetluskuluga seonduva taotluse ja määruskaebuse esitamine, ei ole põhjendatud. Käesolev hagi tagamise taotlus on ei ole tavapärasest keerukam, on lihtne, sisaldades menetlusdokumendis kolmeteistkümmet punkti ja millest kokku seitse punkti kokku sisaldavad hagi tagamisega seonduvat ja üks punkt menetluskulude jaotust/määramise taotlust. Asja raames on esitatud vaid 4 tõendit (hagiavaldus, kinnitis, et see on esitatud vahekohtule, äriregistri väljavõte ja kinnistusraamatu väljavõte) ehk et ei ole tavapärasest mahukam, ning pigem tõendeid võrreldes teiste tsiviilasjadega, vähe. Tsiviilasja ajaline kestvus ei ole keskmisest pikem, pigem lühike võrreldes tavapäraste tsiviilasjadega. Asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, vaid pelgalt hagi tagamise taotluse ja määruse täiendamise ja määruskaebuse lahendamine. Asjas ei ole olnud vaja tavapärasest enam süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, mistõttu ei anna eeltoodu võimalust lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Kohus selgitab, et kohus võtab tunnihinna määra hindamise aluseks Riigikohtu seatud praktika ning käesoleva tsiviilasja materjalid. Kuigi eelnimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Arvestades eeltoodut ning asja olemust, samuti asjaolu, et aastatega on õigusabikulude hinnad tõusnud, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda hagejale õigusabi osutanud esindaja mõistlikuks tunnihinnaks maksimaalselt 125 eurot.
9.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal kulunud hagi tagamise taotluse ettevalmistamisele kokku 3h 54min. Kostja vaidleb nimetatud kulule vastu. Kohus on samuti seisukohal, et hageja esindaja märgitud ajakulu hagi tagamise taotluse
koostamisele ei ole täies ulatuses põhjendatud ega vajalik. Hagi tagamise taotlus on kohtule esitatud kolmel lehel, millest sisuline osa moodustab ca 2 lehekülge ja nagi kohus ülal märkis sisaldas hagi tagamisega seonduvat vaid 7 punktis 13-st punktist. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ja vajalik ajakulu käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi tagamise taotluse koostamiseks on 2h 30 minutit, arvestades esitatud dokumendi sisu ja mahtu ning tõendite hulka. Kuivõrd hagi tagamise taotlust on 21.02.2017 ja 22.02.2017.a 2,5 tunni ulatuses koostatud tunnihinna määraga 100 eurot, kuulub hagi tagamise taotluse ettevalmistamise ja koostamise eest hüvitamisele 250 eurot (2,5h x 100 eurot/h).
10.Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivudele kokku 100 eurot, millest 50 eurot on tasutud hagi tagamise taotluse esitamisel ning 50 eurot määruskaebuse esitamisel.
11.Samuti peab kohus põhjendatuks registripäringute menetluskulu kogusummas 14 eurot.
12.Kohtu hinnangul ei ole hageja esindaja kulutanud aega ebamõistlikult täiendava otsuse taotluse koostamisele ning määruskaebuse koostamisele, mistõttu on nimetatud dokumentide koostamise kulu põhjendatud ja vajalik märgitud dokumentide sisu ja mahtu arvestades.
13.Hageja menetluskulude nimekirjas on välja toodud kirje – kommunikatsioon kliendiga kohtumenetluse vältel perioodil 21.02.2017.a – 24.03.2017.a kogusummas 490 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendamatu kuluga, kuivõrd hageja ei ole esile toonud eraldiseisvalt, millisel kuupäeval, kui pikalt kestis kommunikatsioon kliendiga, kas see on toimunud suuliselt või kirjalikult, kui kirjalikult, oli hagejal võimalus esitada kohtule tõendid nimetatud kulu kohta. Hageja on esitanud kulu kobarkirjena, millelt ei ole võimalik tuvastada, kas ja kui pikaalt, millal, on hageja esindaja kliendiga suhelnud. Kuivõrd ei ole esile toodud ka ajakulu, ei ole võimalik hinnata, kui pikk oli kommunikatsiooni aeg ning milline on olnud tunnitasumäär nimetatud suhtluse raames. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta nimetatud kulu selle põhjendamatuse tõttu kostjalt välja mõistmata.
14.Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud käesolevas tsiviilasjas kokku summas 464 eurot (õigusabikulud summas 350 eurot, riigilõivud summas 100 eurot, registerpäringud summas 14 eurot). Kuivõrd hageja on märkinud, et menetluskulud on esitatud käibemaksuta, tuleb menetluskulud kostjalt välja mõista käibemaksuta.
15.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (464 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/
Mai Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.