Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 19.04.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number: 2-06-38526/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 19.04.2007
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1576

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Urmas Reinola

Määruse tegemise aeg ja koht

19. aprill 2007. a., Tallinn

Tsiviilasja number

2-06-38526

Tsiviilasi

A.B hagi OÜ G ja O.B vastu kahjuhüvitise 2.000.000 krooni välja-mõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13. veebruari 2007. a. määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.B määruskaebus

Menetlusosalised

Hageja A. B (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x Tallinn); lepinguline esindaja Suido Västra Kostjad OÜ G (registrikood xxxxxxxx, asukoht x, Tallinn) ja O. B (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x, Tallinn), kostjate lepinguline esindaja Julia Tuštšenko

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta muutmata Harju Maakohtu 13. veebruari 2007. a. määrus, millega jäeti A.B hagi menetlusse võtmata.

2.Määruskaebus jätta rahuldamata.

3.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel (TsMS § 218 lõige 3).

Asjaolud

Sarnased lahendid

Võlaõigus

ühisvarana, kuni Tallinna Ringkonnakohtu otsusega jäeti see hageja abikaasa lahusvaraks. Kostja O. B on osaühingu osanik, kellele kuulub 50% osaühingu osakapitalist. Ühisvara jagamise vaidluses on leitud, et OÜ G osa turuväärtus on 27.249 krooni. Osaühingu põhivara (osa x ehitisest) on hageja hinnangul 8 miljonit krooni väärt. x ostmiseks osaühing laenu majandusaasta aruande kohaselt võtma ei pidanud, see oli tal olemas. Osaühingu 1997 – 2005. a. majandusaasta aruannetest selgub, et kostja on mitmel korral ajavahemikul 1998. – 2001. a. andnud osaühingule laenu, kokku summas 751.000 krooni. Osaühingule on antud ka muid laene, mille tagastamise tähtajad on saabumas. 1998. – 2001. a. majandusaasta aruannetes kajastuvad pikaajalised eraldised. Alates 2002. a. neid enam ei ole, kuid on tasumata laenud. Kokku on osaühing võtnud laene 1.161.031 krooni. Kostja ei soovinud laene tagasi saada, vaid selle asemel oli nõus nende tasaarvestamisega, misläbi suurendas oma osalust osaühingus. Sellega sai kostja osaühingu oma kontrolli alla, kostja eesmärk oli hageja osalust vähendada. Osaühing sai põhivara soetamiseks vajaliku raha hageja abikaasalt, sellise summa olid hageja koos abikaasaga kogunud oma tööga ja ettevõtlusega. Hageja oletab, et kostjal oli kohustus hageja abikaasa ees summas 1, 6 miljonit krooni ja abikaasa loobus sellisest nõudest. Osaühing rikastus hageja arvelt kui juriidiline isik. Osaühingu tegu, mis on hageja kahjunõude aluseks, on hageja ja tema abikaasa raha kasutamine põhivara soetamiseks ilma hageja nõusolekuta hageja tahte vastaselt hagejale selle eest mingit tasu maksmata, seega on osaühing tegutsenud hageja suhtes õigusvastaselt. Hageja kahjulik tagajärg väljendub selles, et tema vara on vähenenud ja osaühingu vara on suurenenud, osaühing on hageja arvel alusetult rikastunud. Põhjuslik seos osaühingu ja hagejale kahjuliku tagajärje vahel on olemas, sest kui osaühing ei oleks kasutanud hageja raha, ei oleks tal olnud võimalik põhivara soetada. Osaühingus toimunu tagajärejel on hageja arvel alusetult rikastunud ka kostja. Kostja sai ainult tänu osaühingu võimalusele põhivara soetada ka majandustegevust arendada ja selle kaudu tulu teenida osanikele, sealhulgas kostjale. Kostjad leiavad, et puudub alus hagiavalduse menetlusse võtmiseks. Hageja on esitanud väite, et tema abikaasa kasutas ilma hageja nõusolekuta neile kuulunud raha summas 1.383.850 krooni osaühingu põhivara soetamiseks. Nimetatud raha ei ole ühisvara jagamisel hageja ühisvara koosseisu arvanud ega selle jagamist nõudnud. Isegi kui eeldada, et raha 1.383.850 krooni osaühingu mõttelise osa ostmiseks andis osaühingule J. B, ei ole kostjate poolt ühisvaraks olnud raha väidetava üleandmisega osaühingule kahju tekkimine võimalik, kuna hageja ja osaühingu vahel ei ole õigussuhet tekkinud. Hageja on oletanud, et J. B on loobunud nõudeõigusest osaühingu vastu, kuid see oletus on ümber lükatud ka hageja enda poolt esitatud tõenditega. Hageja ei ole O.B sõlmitud laenulepingute pooleks. Hagejal ei saanud tekkida seoses osakapitali suurendamisega õigussuhet osaühinguga, mille osanikuks või võlausaldajaks ta ei olnud. Samadel põhjustel ei saanud osaühingu osanikuks või võlausaldajaks mitteoleval hagejal tekkida õigussuhet osaühingu juhatuse või osanikuga. Hagejal oli võimalik esitada laenulepingute fiktiivsuse väited Tallinna Ringkonnakohtu poolt määratud ekspertiisi läiviimisel, kui määrati osaühingu osa väärtust. Isegi juhul, kui nõustuda hagiavalduses toodud faktiväidetega, et puudus vajadus osaühingu osakapitali suurendada saadud laenusummade võrra nõudeõigusest loobumisega, ei vähendanud bilansi passivas näidatud kohustuste summa vähendamine ja vastav osakapitali nimiväärtuse suurendamine J. B kuuluva osa väärtust. Bilansis kajastatud laenukohustuste tagasimaksmine O.B, sõltumata tagasimaksmise viisist, ei saanud mõjutada hagejale ühisvarana kuuluva osa väärtust ning kostja O. B ei saanud hagejale kahju tekitada. Esimese astme kohtu määrus

13.veebruari 2007. a. määrusega jättis Harju Maakohus A.B hagi OÜ G ja O.B vastu menetlusse võtmata. TsMS § 371 lõike 2 punkti 1 alusel võib kohus hagiavalduse jätta menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hageja on leidnud, et kostjad on tema vara arvel alusetult rikastunud. Hagi aluseks on asjaolu, et hageja abikaasa andis väidetavalt hageja ja J. B ühisvarana kuulunud raha osaühingu G põhivara soetamiseks. Seda tegi J. B hageja nõusolekuta, hageja tahte vastaselt ja ilma hagejale selle eest mingit tasu maksmata. Hageja heidab kostjatele ette, et nad on kasutanud sellisel viisil saadud hagejale ja tema abikaasale kuulunud raha ja tegutsenud seetõttu hageja suhtes õigusvastaselt. Hagiavaldusest ilmneb, et hageja ja J. B on jaganud oma ühisvara ja kohtuotsusega on osaühingu G osa jäetud J. B. Hagiavaldusest tulenevalt andis J. B osaühingu põhivara soetamiseks vajalikud rahasummad osaühingule tsiviilkoodeksi (TsK) kehtimise ajal. Perekonnaseaduse (PkS) § 17 lõigete 1 ja 3 kohaselt valdavad, kasutavad ja käsutavad abikaasad oma ühisvara kokkuleppel ja vallasasjade võõrandamisel eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Asjaolu, et J. B andis abikaasade ühisvara hulka kuuluva raha OÜ-le G ilma hageja nõusolekuta, ei saa tekitada kostjatele alusetust omandamisest või säästmisest tulenevat kohustust hageja ees (TsK 477 lõigete 1 ja 6 mõttes). Asjaolu, et raha võimaldas kostjal O.Bl osaühingule põhivara soetada ja seeläbi tulu teenida osanikele, ei ole alusetu rikastumise nõude esitamise aluseks kostjate vastu ka võlaõigusseaduse (VÕS) järgi. J. B poolt raha eraldamist osaühingule ei saa lugeda ebaõnnestunud soorituseks VÕS §-de 1028 – 1035 mõttes üksnes seetõttu, et hageja nõusolek raha andmiseks puudus, kuna nõusolekut eeldati ja soorituse õigusliku aluse puudumisele hageja tuginenud ei ole. Hagejal on võimalus kaitsta oma huve ühisvara jagamise vaidluses. Hageja õiguste rikkumine ei ole antud hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Seega tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda ja hagiavaldus hagejale tagastada. Määruskaebus Määruskaebuses palub hageja Harju Maakohtu määruse tühistada ja saata hagi maakohtule menetlemiseks. Hagi põhineb väitel, et hagejal oli abielu ajal kogutud raha ja see oli paigutatud krediidiasutustesse hageja abikaasa kontole. Sellest rahast ei saanud ühisvara jagamise käigus hageja endale midagi, vaid selle raha arvelt on alusetult rikastunud kostjad. Hageja valis oma rikutud õiguste kaitseks hagi kostjate vastu, mitte oma endise abikaasa vastu. Kohtu selgitus, et hageja õiguste kaitse hagi oli nõude esitamine abikaasa vastu ühisvara jagamise asjas, ei ole hagi menetlusse võtmata jätmiseks piisav. Lahendil on pretsedendi tähendus selles, et peale abielusuhete lõppemist, abikaasade lahkukolimist, kuid enne abielu lahutamist ei saa ühe abikaasa tehingutes ühisvaraga teise abikaasa nõusolekut eeldada, seetõttu tuleks hagi menetlusse võtta ja kohtul anda sisuline hinnang sellistele tehingutele. Vanemal on nõuded oma lapse ja lapse ettevõtluse vastu, kui lapse ettevõtlus on saanud hakata arenema vanema vara arvelt ilma selle vanema nõusolekuta tema tahte vastaselt. Kui vanem väidab, et tema laps ja lapse ettevõtlus on alusetult rikastunud vanema osa arvelt ühisvaras, kuid vanem ei suuda temast mitteolenevatel põhjustel seda hagi esitamisel kohtule tõendada piisavalt veenvalt, siis õige on võtta hagi menetlusse ja anda lapsele ja/või tema ettevõtlusele võimalus vanema väiteid tõenditega ümber lükata. Abikaasade ühisvaral põhinev vanema nõudeõigus ulatub tema lapseni, kui asjaolud on olemas.