Määruse tegemise aeg ja koht 07.04.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-10856
Kohtuasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi M.J vastu põhivõla, intressi, haldustasu, sissenõudmiskulu ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.03.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
1490,74 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja M.J (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 07.03.2025 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. M.J-il ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
2-24-10856 menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 16.07.2024 Harju Maakohtule hagi M.J (kostja) vastu, milles palus kostjal välja mõista põhivõla 1000 eurot, intressi 89,31 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 121,43 eurot ja viivise alates 17.07.2024 kuni põhivõla (1000 eurot) tasumiseni määraga 22% aastas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS Inbank kostjaga 14.03.2023 tarbijakrediidilepingu C85011713547 (leping). Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata. Kuna kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, ütles AS Inbank lepingu üles. AS Inbank loovutas nõuded kostja vastu hagejale. Kostja vastuväited
2.Kostja hagile ei vastanud. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 07.03.2025 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjal puudusid kindlaksmääratavad menetluskulud.
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja tõendanud krediidi kasutusse võtmist hageja väidetud summas. Hageja väitis, et 27.12.2023 seisuga on kostja kasutanud krediiti 1000 eurot. Hilisemates seisukohtades väitis hageja, et kostja kasutas lepingu alusel krediiti 1616,58 euro ulatuses. Hageja esitatud Exceli failist (dtl 22) nähtuvad miinusmärgiga kirjed, mis peaks olema krediidilimiidi kasutusse võtmine. Ajavahemikus 15.03.2023–09.08.2023 olevad sellised kirjed on kuude lõikes aga järgmised: 1348,98 (märts) + 41,34 (aprill) + 47,85 (mai) + 65,76 (juuni) + 56,85 (juuli) + 49,76 (august) = 1610,54.
3.2.Lepingujärgne krediidi kulukuse määr 32,4% ei ületatud lepingu sõlmimise ajal kehtinud krediidi kulukuse maksimaalset määra 45,93%.
3.3.Krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et krediidiandja oleks kostja sissetulekuid mingilgi viisil kontrollinud (nt mõnest riigi andmekogust). Hageja on tõendina esitanud laenutaotluse, milles ei ole täidetud isegi laenutaotleja nime. On vaid isikukood, laenusumma ja kaks hageja viidatud andmevälja. Hageja on esitanud ka taust.ee päringu vastuse, ent päring on tehtud enne hagi esitamist, mitte enne laenu andmist. Krediidiandja on kostjalt laenutaotluses küsinud üksnes igakuiste finantskohustuste summat, mitte aga laenukohustuse hulka, jääki ega olemust.
2
2-24-10856
3.4.Kuna hageja ei esitanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgse intressimäära alusel arvestust, jääb hageja intressinõue rahuldamata.
3.5.Hageja väited selle kohta, kui palju kostja on laenu kasutusse saanud ja tagasi maksnud, ei ole usaldusväärsed.
3.5.1.Hageja esitatud Exceli faili järgi on krediidi kasutusse võtmise kirjeid 1610,54 euro ulatuses. Hageja väitel tegi kostja tagasimakseid 675,61 euro ulatuses. Maakohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et hageja on ümberarvestuses arvestanud kohtu arusaamise kohaselt üksnes kasutusse võetud krediidi tagasimakseteks tehtud makseid, mitte aga krediidiandja poolt debiteeritud intressimakseid ja haldustasusid.
3.5.2.Kostja pidi limiidikontole kandma raha, mille krediidiandja arvestas ise kas intresside, teenustasude või põhiosa katteks. Hageja esitatud Exceli faili kohaselt on krediidiandjale laekunud 691,01 eurot (= 675,61 + 4,92 + 10,48). Hageja väitel arvestati laekumised põhiosa, intressi, haldustasu ja muude kulude katteks.
3.5.3.Maakohtu arvutuste kohaselt on kostja kasutusse antud krediidisumma 1002,50 eurot (= 1610,54 – 608,04). S.o 691,01 (laekumised) – 67,97 (tasutud intressid) – 15 (tasutud haldustasud) = 608,04 eurot (selle summa pidi krediidiandja arvestama põhivõla katteks).
3.5.4.Hageja väitel on kostja kasutusse antud krediidisumma 1023,94 eurot (= 1616,58 – 592,64). S.o 675,61 eurot (hageja väidetud kostja tagasimaksed) – 67,97 (tasutud intressid) – 15 (tasutud haldustasud) = 592,64 (mis tuleks arvestada põhivõla katteks).
3.5.5.Hageja on samast lepingust tuleneva nõude esitanud ka maksekäsu kiirmenetluses (tsiviilasi nr 2-24-112507), nõudes põhivõlana 1010 eurot, intressina 89,31 eurot periood (22% aastas 15.03.2023–26.12.2023) viivis 59,08 eurot (0,0603% päevas 28.12.2023 – 03.04.2024) ja võla sissenõudmiskulud peale lepingu lõppemist 50 eurot. Asi anti üle hagimenetlusse, kuna kostja esitas nõudele vastuväite. Kuna hageja hagi ei esitanud, keeldus kohus asja menetlemast.
3.6.Kuivõrd tegemist oli tähtajatu lepinguga, tuli hagejal tagasimaksed uuesti määrata ning hinnata ülesütlemise kehtivust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4061 lg 4 kohaselt võib tagasimaksed uuesti määrata olukorras, kus lepingus ei olnud kindlaks määratud laenu tagastamise perioodi ega igakuiseid makseid (nn bullet-tüüpi krediitkaart, mille puhul igakuiselt tasutakse üksnes intressi ning laenuks saadu tuleb ühekorraga tagastada lepingu lõppemisel). Hageja ei ole esile toonud, milline kaart kostjal oli. Lepingu tingimuste p 8.3 kohaselt on minimaalse tagasimakse protsendimäär IN Pay Standard kaardi puhul 3% ning IN Pay Platinum kaardi ja IN Pay Platinum Metal kaardi puhul 0%. Lepingu ülesütlemise teates 05.12.2023 on märgitud, et kostja võlgnevus on 394,73 eurot. Hageja väitel olid tasumata viivis ja haldustasud, kuid need ei moodusta kokku 394,73 eurot. Seega ei saanud hagejal InPay Platinum ega InPay Platinum Metal kaarti, mille puhul igakuiselt põhiosa katteks tagasimakseid teha ei tulnud. Ka hageja esitatud laenutaotluses on märgitud tooteks „Credit Card Standard“. Maakohtu arusaamise kohaselt pidi kostja lepingu järgi igas kuus 3% kasutusse võetud krediidisummalt. Hagejal oleks seega tulnud tagasimaksed uuesti määrata vastavalt lepingule, et igakuiselt tuleb tasuda 3% kasutusse võetud laenusummast.
3
2-24-10856
3.7.Kuna hageja ei ole esile toonud ka asjaolusid, mille pinnalt saaks kohus järeldada, et tagastamata laenusumma on sissenõutavaks muutunud, jääb ka hageja põhinõue rahuldamata. Hageja ei ole esitanud alternatiivset tulevikus sissenõutavaks muutuvate tagasimaksete nõuet ega arvestust, mille alusel olnuks kohtul võimalik välja mõista maksegraafiku järgsed kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud tagasimaksed. Vastutustundliku laenamise kohustuse ning krediidi kulukuse maksimaalse määra ületamise korral ei võlgne tarbija ka muid tasusid, nt lepingutasu. Võla sissenõudmiskulusid saab aga nõuda üksnes juhul, kui on tuvastatud, et kostja oli võlgu. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada apellatsioonkaebuses esitatud uue ümberarvestuse järgi või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse kohaselt oli maakohtu otsus üllatuslik. Maakohus oleks pidanud hagi rahuldama VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse järgi. Maakohus ei andnud hagejale võimalust VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korrigeerimiseks. Maakohus palus 07.02.2025 kirjaga hagejal graafikus kajastatud maksepäevi, misjärel esitas hageja täiendanud ümberarvestuse.
4.2.Maakohus oleks pidanud andma hagejale täiendava tähtaja VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse täpsustamiseks või parandamiseks, kui maakohus leidis, et hageja ümberarvestus ei vasta nõuetele.
4.3.Hageja eksis ümberarvestuses kasutatud ja tagasimakstud krediidi summadega. Tegemist oli inimliku eksimusega. Maakohus oleks pidanud andma hagejale täiendava tähtaja selgituste või paranduste esitamiseks.
4.4.Hageja esitab apellatsioonkaebus uue VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
6.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja palus mõista kostjalt välja põhivõla 1000 eurot, intressi 89,31 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 121,43 eurot ja viivise alates 17.07.2024 kuni põhivõla (1000 eurot) tasumiseni määraga 22% aastas. Hageja nõuded ei 4
2-24-10856 ületanud eelnevalt nimetatud piirmäärasid, seega oli tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Lihtmenetluse asjaks olemise kontroll tähendab menetluse esemeks olevale nõudele või nõuetele varalise väärtuse andmist (TsMS II komm (2017), § 405, p 3.2).
7.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
8.Maakohus ei ole andnud otsuses luba selle edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 8).
9.Riigikohus on selgitanud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel pikemalt põhjendama, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.4.2019, 2-17-13363, p 15).
10.Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Maakohus juhtis korduvalt hageja tähelepanu vajadusele esitada seaduse nõuetele vastav ümberarvestus, juhtides ühtlasi tähelepanu ebakõladele hageja esitatud ümberarvestuses ja paludes hagejal seda kontrollida (dtl 98). Seega oli hagejal võimalik esitada nõuetekohane ümberarvestus. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on muuhulgas tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kohtu ülesanne ei ole aidata hagejal ümberarvestuses esinevaid puudusi kõrvaldada. Seda enam, et hagejal on menetluses lepinguline esindaja, kellelt saab oodata juba esimese menetlustoiminguna nõuetele vastava hagiavalduse esitamist. Hageja saab valida, millal ta hagi esitab. Seega on hagejal võimalik valmistada oma nõue ette selliselt, et menetlus ei peaks keskenduma hageja dokumentides esinevate puuduste kõrvaldamisele, mis oleksid muidu hõlpsasti ära hoitavad kohtumenetluses osalemiseks nõutava piisava ettevalmistusega. Ringkonnakohtu hinnangul kuritarvitab esindaja menetlusõigusi, kui jätab oma ülesanded sisuliselt kohtu kanda (TsMS § 200 lg 2).
11.Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 alusel menetlusse võtmata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsuse resolutsiooni.
12.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal (kostjal) ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal kostjale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
5
2-24-10856
13.Hagejal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
14.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
15.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib hageja esitada määruskaebuse Riigikohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.