07.03.2025, Tallinn lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
Tsiviilasja number
2-24-10856
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi M.J vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1490,74 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ) Kostja: M.J (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud hageja kanda. Jätta kostja kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hageja esitas 16.07.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:
1.1.välja mõista kostjalt hageja kasuks AS Inbank ja kostja vahel 29.03.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr C85011713547 tulenev põhivõlgnevus 1000 eurot, intress 89,31 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja 16.07.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 121,43 eurot;
1.2.välja mõista kostjalt hageja kasuks hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis lepingust nr C85011713547 tulenevalt põhinõudelt (1000 eurot) alates 17.07.2024 kuni põhinõude täitmiseni määras 22% aastas.
2.Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused.
2.1.Inbank AS (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 14.03.2023 tarbijakrediidilepingu nr C85011713547, mille alusel sai kostja kasutada krediiti kuni 1000 eurot. Leping on sõlmitud otse Inbanki veebilehe (https://inbank.ee/) kaudu, kostja on lepingu digiallkirjastanud ning leping on edastatud kostjale läbi Inbank veebikeskkonna. Veebilehe kaudu on võimalik lepingut ka alla laadida ja salvestada. Inbanki veebilehel on kõik asjakohased tingimused kättesaadavad. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 32,40% aastas, krediidi kogukulu 1136,85 eurot ja intressimäär 22% aastas. Lepingu tingimuste punkti 8.3 kohaselt, minimaalse tagasimakse protsendimäär on IN Pay Standard kaardi puhul 3% ning IN Pay Platinum kaardi ja IN Pay Platinum Metal kaardi puhul 0%. Lepingu kohaselt pidi kostja teostama tagasimaksed igakuiselt hiljemalt 5. kuupäevaks.
2.2.27.12.2023 seisuga on kostja kasutanud krediiti 1000 eurot ja ei ole krediiti tagastanud. Kostjal on intressivõlgnevus alates 1.08.2023 kuni ülesütlemiseni 27.12.2023 kokku 89,31 eurot. Vastavalt lepingu p 4.1. ja maksegraafikule oli kostja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu 2,50 eurot kuus. 27.12.2023.a. laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 5.09.2023-5.12.2023 osamaksete laenuhaldustasud kokku 10 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 5.12.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 27.12.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Lepingu ülesütlemise hoiatus on saadetud kostjale 6.12.2023 ja teatis 28.12.2023 Omniva posti kaudu kostja lepingus märgitud aadressile.
2.3.Inbank AS loovutas 29.12.2023 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja saadeti lepingu sõlmimisel antud aadressile teatis nõude loovutamisest.
2.4.Lepingu üldtingimuste punkti 4.6 alusel nõuab hageja võla sissenõudmiskulude 50 eurot hüvitamist ning selgitab kulude kujunemist: 12.02.2024. a esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 22.02.2024. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 21.03.2024. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.
2.5.Viivist põhivõlalt nõuab hageja alates lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates s.o 28.12.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 22% laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. alusel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.1.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse) ning teavitas pooli sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 21.08.2024. Kostja vastanud ei ole. Kohus täitis selgitamiskohustust menetlusse võtmise määruses ning lisaks veel 20.01.2025 (dtl 88). Hageja on hagis avaldanud, et ei soovi asja läbivaatamist kohtuistungil.
3.2.Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning 2
kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
4.Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud
4.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja tõendama). VÕS § 410 lg 1 kohaselt võib tarbijakrediidileping olla sõlmitud ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg 1.
4.2.Kohtule on nõude aluseks olev leping (IN Pay makselahenduse leping nr C85011713547, dtl 13), millele kostja on 29.03.2023 andnud digiallkirja. Digiallkirja konteineris on teenuslepingu tingimused, InPay makselahenduse lepingu tingimused, ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht. Lepingus on märgitud, et kostja kinnitab, et on tutvunud ja nõustub Teenuselepingu lahutamatuks osaks olevate IN Pay makselahenduse lepingu tingimustega (edaspidi Teenusetingimused), Inbank AS-i üldtingimustega, Digikanalite kasutamise tingimustega, Lisateenuste tingimustega, Hinnakirjaga ja Kliendiandmete töötlemise põhimõtetega, ent lepingus ei ole viidatud, kus need tingimused kättesaadavad on. Hageja väitel olid kõik asjakohased tingimused Inbanki veebilehel ning lepingudokumendid olid kostjale kättesaadavad ja allalaetavad Inbanki veebikeskkonnas.
4.3.Hageja on hagis esitanud väite, et 27.12.2023 seisuga on kostja kasutanud krediiti 1000 eurot. Hilisemates seisukohtades on hageja väitnud, et kostja kasutas lepingu alusel krediiti kokku 1616,58 eurot. Tõendina on hageja esitanud Exceli faili (dtl 22), milles on kuude lõikes välja toodud krediidilimiidi kasutamine. Sellest nähtuvad miinusmärgiga kirjed, mis peaks olema krediidilimiidi kasutusse võtmine. Ajavahemikus 15.03.2023 kuni 09.08.2023 olevad sellised kirjed arvutas kohus kokku kuude lõikes: 1348,98 (märts) + 41,34 (aprill) + 47,85 (mai) + 65,76 (juuni) + 56,85 (juuli) + 49,76 (august) =1610,54. Seega hageja esitatud tõend ei tõenda krediidi kasutusse võtmist hageja väidetud summas.
4.4.Laenulepingus nr oli krediidi kulukuse määr 32,4% ning lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalne määr oli 45,93%. Kohus kontrollis lepingus välja toodud andmete alusel kasutades minuraha.ee kalkulaatorit, et krediidi kulukuse määr ei ületatud maksimaalset määra.
5.Vastutustundliku laenamise põhimõte
3
5.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.
5.2.Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud järgmised selgitused: Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Krediidiandja omandas muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses: igakuised sissetulekud 1300 eurot, igakuised kohustused 400 eurot. Seega on hageja tõendanud, et on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist,) kostja majandusliku
4
seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Hageja on tõendina esitanud laenutaotluse (dtl 50), milles on ei ole täidetud isegi laenutaotleja nime. On vaid sikukood, laenusumma ja kaks hageja viidatud andmevälja. Hageja on esitanud ka taust.ee päringu vastuse (dtl 51), ent see päring on tehtud enne hagi esitamist, mitte enne laenu andmist. Eestis ei ole võimalik kontrollida ühestki registrist tarbija laenukohustusi. Krediidiandja on kostjalt laenutaotluses küsinud üksnes igakuiste finantskohustuste summat, mitte aga laenukohustuse hulka, jääki ega olemust. Konto väljavõte on hetkel ainus viis kontrollimaks tarbija väiteid olemasolevate finantskohustuste kohta. Samuti saab konto väljavõttelt kontrollida igakuiste majandamiskulude suurust või üldkohaldatava määra sobivust antud tarbija osas. Seejuures pidi krediidiandja, kes ilmselgelt oli laenude andmisele spetsialiseerunud turuosaline ning seega hästi kursis turul toimuva ja tarbijate käitumisega, ka hästi teadma, et tarbijad ei esita tihti õigeid andmeid. Sellises olukorras kogu vastutuse tarbija kaela lükkamisel (väiteks, et tarbija pidi esitama õigeid andmeid ja et krediidiandja võiski neid usaldada) ei täidaks vastustundliku laenamise kohustuse regulatsioon oma eesmärki. Praktikas on selline teoreetiliste arvestuste põhjal üksnes tarbija sissetuleku suuruse põhjal laenu andmine toonud kaasa selle, et tarbijad on saanud võtta suurel hulgal laene erinevatelt krediidiandjatelt ilma, et keegi oleks kontrollinud, palju tarbijal juba laene tegelikult on ning kas ta elab sissetulekute piires (mitte üle võimete). Vastutustundliku laenamise kohustuse eesmärk on hoida tarbijaid võlaorjusesse sattumast. Krediidiandjate kohaldatud hindamissüsteemid (tuginemine teoreetilistele üldkohaldatavatele määradele) on aga just viinud selleni, et suur hulk inimesi on võlaorjuses. Just seetõttu on ka Riigikohus 2023.a novembris tehtud lahendis (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098) märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et krediidiandja oleks ka kostja sissetulekuid mingilgi viisil kontrollinud (nt mõnest riigi andmekogust). Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja jättis täielikult täitmata vastutustundliku laenamise kohustuse.
6.Hageja nõuded
6.1.Ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tuleb VÕS § 396 kohaselt laenuks saadud rahasumma tagastada. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tuleb arvestada kõik kostja poolt tasutu põhivõla katteks ning lepingujärgne intressi määr asendub seadusjärgse intressimääraga. Hageja ei ole esitanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgse intressimäära alusel arvestust. Sellest tulenevalt jääb hageja intressinõue rahuldamata.
6.2.Kohus tuvastas, et hageja esitatud Exceli faili järgi on krediidi kasutusse võtmise kirjeid kokku 1610,54 euro ulatuses. Hageja väitel on kostja tagasimakseid kokku teinud 675,61 eurot. Kohus juhtis hageja tähelepanu, et hageja on ümberarvestuses arvestanud kohtu arusaamise kohaselt üksnes kasutusse võetud krediidi tagasimakseteks tehtud makseid, mitte aga krediidiandja poolt 5
debiteeritud intressimakseid ja haldustasusid. Hageja vastas, et on ümberarvestuse esitamisel arvestanud kõigi kostja tagasimaksetega. Exceli tabelis kajastuvad kõik kostja poolt teostatud tagasimaksed "Payment to client contract" all. Tagasimakseid on arvestatud põhiosa, intressi, haldustasu ja muude kulude katteks vastavalt lepingu tingimuste punktile 8.4. Kohus kontrollis lepingu alusel hageja väiteid. Nõude aluseks olevas lepingus punktidest 3.7 ,
7.7.ja 7.8 tuleneb, et tarbija saab IN Pay Kontole saab teha makseid igal ajal ja vabalt valitud summas, kuid igakuiselt tuleb tasuda minimaalne tagasimakse. Krediidiandja debiteerib intressi ja teenustasud tarbija IN Pay Kontolt igakuiselt kalendrikuu viimasel päeval või sellele järgneval Pangapäeval. Tarbija on kohustatud hoolitsema selle eest, et IN Pay Kontol oleks olemas Vaba Limiit Intressi, IN Pay Kontoga seotud kuutasu ja muude Teenuselepingu alusel tasumisele kuuluvate tasude debiteerimiseks vajalikus summas. Tingimuste kohaselt on In Pay Konto Kliendiga seotud limiidikonto, millel kajastuvad kõik Toimingud ja millega on seotud üks või mitu Kaarti ning Lisateenused. Eeltoodust saab kohus aru nii, et kostja pidi limiidikontole kandma raha, mille krediidiandja siis ise arvestas kas intresside, teenustasude või põhiosa katteks. Hageja esitatud Exceli failis (dtl alates 22) on veerus „Base Amount“ miinusmärgiga ja ilma miinusmärgita summad. Liites kokku ilma miinusmärgita summad, kirjed „Payment to Client Contract“, saab 675,61 eurot, nagu hageja on väitnud. Ent lisaks on failis ilma miinusmärgita kirjed “Transaction posting-credit Cashback top-up“ kokku 4,92 eurot. Samuti on AliExpressilt kokku laekunud 10,48 eurot, ilma miinusmärgita kanded. Kohus selgitab, et kohtule teadaolevalt tagastab AliExpress ostuhinna ostjale samale kontole, kust makse tehti, kui ostja esitab tagastusnõude (nt põhjusel, et kaup oli katkine või kaup ei saabunud). Seega kohtule arusaadavalt on faili järgi laekumisi olnud kokku 675,61+4,92 + 10,48 = 691,01 eurot. Hageja väitel arvestati laekumised põhiosa, intressi, haldustasu ja muude kulude katteks. Kontrollimaks hageja väiteid ja tõendi usaldusväärsust, tegi kohus järgmised arvestused. Failis on punasega märgitud intressiarvestus kuude lõikes: 15,9 (aprilli all) +16,88 (mai) +17,32 (juuni) +17,87 (juuli) +17,97 (august) +19,4 (september) + 17,72 (oktoober) + 18,33 (november) + 15,89 (detsember). Hageja on esitanud hagis väite, et kostja jäi intressimaksega võlgu alates 1.08.2023 kuni ülesütlemiseni 27.12.2023 kokku 89,31 eurot. Seega pidi krediidiandja arvestama laekumistest aprill-juuli intresside katteks kokku 67,97 eurot. Failis on märgitud igakuine haldustasu „Card Fee Billing“ 2,50. Hageja väitel on kostjal tasumata 5.09.2023-5.12.2023 laenuhaldustasud kokku 10 eurot. Seega pidi krediidiandja arvestama laekumistest märts-august haldustasude katteks kokku 15 eurot. 691,01 (laekumised) - 67,97 (tasutud intressid) – 15 (tasutud haldustasud) = 608,04 eurot; selle summa pidi krediidiandja järelikult arvestama põhivõla katteks. Kasutusse saadud krediidisumma 1610,54 - 608,04 = 1002,50 eurot. Hageja enda väidetud summadega oleks arvutuskäik järgmine: Hageja väitel võttis kostja krediiti kasutusse kokku 1616,58 eurot ning hagis väitis hageja, et kostjal on põhivõlg 1000 eurot. 675,61 eurot (hageja väidetud kostja tagasimaksed) - 67,97 (tasutud intressid) – 15 (tasutud haldustasud) = 592,64 (mis tuleks arvestada põhivõla katteks). Hageja väitel kasutusse saadud krediidisumma 1616,58 eurot - 592,64 = 1023,94 eurot.
6
Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et hageja väited selle kohta, kui palju kostja on laenu kasutusse saanud ja tagasi maksnud, ei ole usaldusväärsed. Kohus märgib, et hageja on samast lepingust (C85011713547) tuleneva nõude esitanud 03.04.2024 maksekäsu kiirmenetluses 2-24-112507, nõudes põhivõlana 1010 eurot, intressina 89,31 eurot periood (22% aastas 15.03.2023 - 26.12.2023) viivis 59,08 eurot (0,0603% päevas 28.12.2023 - 03.04.2024) ja võla sissenõudmiskulud peale lepingu lõppemist 50 eurot. Asi anti üle hagimenetlusse, sest võlgnik esitas vastuväite. Kuivõrd hageja hagi ei esitanud, keeldus kohus asja menetlemast. Ka see kinnitab, et hageja väited võla suuruse kohta ei ole usaldusväärsed.
6.3.Kuivõrd tegemist oli tähtajatu lepinguga, tuli hagejal ka tagasimaksed uuesti määrata ning hinnata üles ütlemise kehtivust. Hageja selgitab, et on ümberarvestuse tegemisel lähtunud VÕS § 4061 lg 4, mille kohaselt loetakse tähtajatu tarbijakrediidilepingu korral ja tarbijakrediidilepingu korral, mille kohaselt tuleb krediit tagasi maksta teatud tähtaja jooksul või pärast teatud tähtaja möödumist, mille järel võib krediidi taas kasutusse võtta, krediidi kulukuse määra arvutamisel, et: 1) krediit on antud üheks aastaks alates krediidi esimesest kasutusse võtmisest ning viimase maksega tasub tarbija kogu järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud, kui neid on; 2) kasutusse võetud krediit makstakse tagasi kaheteistkümne võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest esimesest krediidi kasutusse võtmisest. Kui põhisumma tuleb igal maksetähtajal tagasi maksta täies ulatuses ühe maksena, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et edaspidi võetakse krediiti kasutusse ja tagasimaksed tehakse ühe aasta jooksul. Hageja märgib, et viimane krediidi kasutamine oli 9.08.2023 ehk lepingu saaks lõppenuks lugeda 10.08.2024 ja viivist tuleks arvestada alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 11.08.2024. a intressimääraga võrdses määras 22% aastas. Kohus märgib, et VÕS § 4061 lg 4 kohaselt võib tagasimaksed uuesti määrata olukorras, kus lepingus ei olnud kindlaks määratud laenu tagastamise perioodi ega igakuiseid makseid (nn bullet-tüüpi krediitkaart, mille puhul igakuiselt tasutakse üksnes intressi ning laenuks saadu tuleb ühekorraga tagastada lepingu lõppemisel). Hageja on selgitanud, et lepingu tingimuste punkti 8.3 kohaselt, minimaalse tagasimakse protsendimäär on IN Pay Standard kaardi puhul 3% ning IN Pay Platinum kaardi ja IN Pay Platinum Metal kaardi puhul 0%. Aga ei ole välja toonud, milline kaart oli kostjal. Lepingu üles ütlemise teates 05.12.2023 on märgitud, et võlgnevus on 394,73 eurot. Hageja väitel olid tasumata viivis ning haldustasud, kuid need kokku ei moodusta kuidagi 394,73 eurot. Sellest järeldab kohus, et hagejal ei saanud olla ei InPay Platinum ega InPay Platinum Metal kaart, mille puhul igakuiselt põhiosa katteks tagasimakseid teha ei tulnud. Ka hageja esitatud laenutaotluses on märgitud tooteks „Credit Card Standard“. Seega saab kohus aru, et lepingu järgi pidi kostja tasuma igas kuus 3% kasutusse võetud krediidisummalt. VÕS § 4034 lg 7 alusel ümberarvestuse tegemine ei muuda seda lepingusätet tühiseks; VÕS § 4034 lg 7 tagajärjel muutub tühiseks üksnes lepingujärgne intressimäär. Seega tagasimaksed tulnuks uuesti määrata vastavalt lepingule, et igakuiselt tuleb tasuda 3% kasutusse võetud laenusummast. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja esile toonud ka asjaolusid, mille pinnalt saaks kohus teha järelduse, et tagastamata laenusumma on sissenõutavaks muutunud. Ka ei ole hageja esitanud alternatiivset tulevikus sissenõutavaks muutuvate tagasimaksete nõuet ega arvestust, mille alusel olnuks kohtul võimalik välja mõista maksegraafiku järgsed kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud tagasimaksed.
7
Seega jääb hageja põhivõla nõue ning sellest tulenevalt ka kõrvalnõuded rahuldamata. Vastutustundliku laenamise kohustuse ning krediidi kulukuse maksimaalse määra ületamise korral ei võlgne tarbija ka muid tasusid, nt lepingutasu. Võla sissenõudmiskulusid saab aga nõuda üksnes juhul, kui on tuvastatud, et kostja oli võlgu.
6.4.Vastavalt TsMS § 328 peavad menetlusosalise avaldused faktiliste asjaolude kohta olema tõesed. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus (milleks on ka lepingu üles ütlemise teade) kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elukohta ja ta on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seega palus kohus hagejal esile tuua faktilised asjaolud selle kohta, millal, millisel viisil ja kuhu saadeti kostjale lepingu üles ütlemise hoiatus ja teade. Vastuseks kohtu nõudele esitas hageja väljavõtted Omniva iseteeninduse kirjetest kostjale kirjade saatmise kohta. Kohtu hinnangul on väljavõtted sihilikult tehtud selliselt, et neis ei ole näha kirje rida, mis kajastab seda, kas tähitud kirja kättetoimetamine ka õnnestus. Kui hagejale on teada, et kiri ei jõudnud saajani, ei saa ka hageja väita, et tahteavaldus on kehtiv ja seega leping üles öeldud. Kohus märgib, et kohtu tahtlikult eksitusse viimine on menetlusõiguste kuritarvitamine. See kehtib nii maksekäsus kui ka hagimenetluses.
7.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 ja lg 2 kohaselt on menetluskuluks muuhulgas riigilõiv. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda, ei määra kohus kindlaks hageja menetluskulusid rahaliselt ja ei hinda hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja ei ole oma menetluskulude nimekirja esitanud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.