2-05-15771
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.aprill 2007.a. Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-15771
Tsiviilasi
AS Kelp Ehitus hagi K J vastu 64 800 krooni nõudes
Menetlusosalised, esindajad
HAGEJA AS Kelp Ehitus, reg.kood Näpi küla, Sõmeru vald Näpi tee 10; esindaja-nõustaja E L , Intrum Justitia AS- Tallinn, Lastekodu 43, 10144; [email protected]. KOSTJA K J , isikukood xxxx, elukoht xxxx esindaja vandeadvokaat T M - Mullari & Partnerid- Toompuiestee 4, Tallinn, 10142; [email protected].
mitte rahuldada AS Kelp Ehitus hagi K J vastu 64 800 /kuuskümmend neli tuhat kaheksasada/ krooni nõudes. Välja mõista AS-lt Kelp Ehitus K J kasuks õigusabikulude katteks 3240 / kolm tuhat kakssada nelikümmend/ krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada põhjendatud apellatsioonkaebus maakohtu kaudu Viru Ringkonnakohtule 20 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast. Kaebuse esitamise soovist teatada kirjalikult maakohtule 10 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõuded Hagiavalduse kohaselt on pooled 2004.a. veebruaris kokku leppinud Mätta talu katuse remonditöödes ning tööde maksumuses. Samas allkirjastasid pooled akti nr. 11, mille alusel hageja teostas aktis märgitud tööd.
27.02.2004 esitas hageja kostjale tehtud tööde eest arve nr. 12, summas 106 200 krooni. Samal päeval saatis M. A kostja nimel hagejale e-posti teel ettepaneku maksegraafikuks. Hageja oli antud maksegraafikuga nõus, seda tõendab hageja esindaja allkiri ja omakäeline nõusolek mainitud e-posti kirjal. Kostja oli ettepanekust teadlik, mis on tõendatud kostja omakäelise allkirjaga eelnimetatud maksegraafikul. Kostja on käesolevaks hetkeks oma võla hageja ees tasunud osaliselt summas 41 400 krooni. Põhjusel, et kostja vabatahtlikult oma võlgnevst hagejale ei tasunud, andis hageja nõude sissenõudmiseks Intrum Justitia AS-le, kelle esindaja M V edastas 14.01.2005 kostjale nõudekirja nr. 1-2072277, milles teavitas kostjat võlgnevusest hageja ees ning määras uueks maksetähtajaks 21.01.2005. Mainitud kohustust kostja kuni hagi esitamise hetkeni täitnud ei ole. VÕS § 9 lg.1, § 76 lg.2, § 82 lg.7 ja § 635 lg.1 alusel esitatud hagis leiab hageja, et hageja ja kostja vahel on lepinguline õigussuhe, hageja valmistatud töö on kostja kasutuses, kostja on sellega töö vastu võtnud ning ei ole töö eest kogu summat tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse katteks 64 800 krooni ja kohtukulud. Kostja vastuväited Kostja oma kirjalikus vastuses ja suuliselt istungil hagi ei tunnista Nõude suurust on tõendatud pelgalt arvega nr. 12 ja e-kirja väljatrükiga, mis ei ole kostjal võlakohustuse tekkimise aluseks. Nõude alus on ebaselge, hind on tõendamata ning võlasuhte õiguslik kvalifikatsioon on välja toomata. Hagi on rajatud õiguslikult ekslikule eeldusele, et ühepoolsed arved loovad kostjal tsiviilõigusliku maksekohustuse. Arve võib küll kajastada hageja sisemist raamatupidamist või ühepoolset nägemust kohustuste seisust, kuid arve ei loo tsiviilõiguslikke kohustusi. Nimetatud asjaolule on korduvalt viidanud ka Riigikohus oma lahendites. Kostja leiab, et hageja on valinud ebaõige kostja. Hoone renoveerimistööd tellis kostja AS-lt Later GR., kes tegi kostjale hinnapakkumise, kuid töid ei teostanud isiklikult, vaid tellis töö teostamise AS-lt Kelp Ehitus. Hoone renoveerimistööd ei vastanud lepingutingimustele, kuivõrd olid tehtud ebakvaliteetselt Kostja esitab kohtule ekspertiisiakti, millest nähtub teostatud tööde halb kvaliteet. Kuna töö ei vasta VÕS § 641 tingimustele, reserveerib kostja endale õiguse kasutada tööde lepingu tingimustele mittevastavuse tõttu õiguskaitsevahendeid. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud, tõendatud ja ei kuulu rahuldamisele. VÕS § 9 lg.1 alusel sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 76 lg.2 sätestab, et kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Sama paragrahvi lõige 3 näeb ette, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks juhul, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg.7 alusel on kohustus muutunud sissenõutavaks. VÕS § 635 lg.1 kohaselt on tellija kohustatud maksma töövõtjale kokkulepitud tulemuse saavutamise eest tasu.
VÕS § 11 lg.4 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kohus on tuvastanud, et poolte vahel puudub ühtselt mõistetav ja vastastikuseid õigusi ning kohustusi fikseeriv kirjalik leping nendevahelise õigussuhte reguleerimiseks, seega saab ja tuleb hagi lahendamisel lähtuda üksnes menetlusse esitatud kirjalikest tõenditest ning menetluse käigus kostja vande all antud ja tunnistaja R. Saremati ülekuulamise käigus kogutud ütlustest. Esitatud kirjalikud tõendid ei võimalda kohtu hinnangul VÕS § 29 lg.1 alusel teha ühest järeldust, et kostja on tellinud tööettevõtu korras hagejalt mingisugusegi töö teostamist. Hagile lisatud aktile on kostja andnud hinnangu, et seda saab käsitleda üksnes hinnapakkumisena: Tunnistaja R. S ütluste kohaselt ehituslikus majandustegevuses tavapäraselt hinnapakkumisele järgneb töö teostamine ja sellele arve. Hageja ei ole väitnud, et tema ettevõttes oleks teistugune tava. Seega, kui käsitleda akti nr. 11 tööde tegemisele eelnenud hinnapakkumisena, pidi töö tegemine toimuma vahemikus x kuupäevast veebruaris ( akt ei sisalda konkreetset kuupäeva) kuni 27.02.2004, mil koostati juba arve. Seda asjaolu, et katuse tegemine, millise iganes töövõtja poolt, oleks toimunud veebruaris 2004 ca kolme nädala jooksul ei ole ükski menetlusosalistest kinnitanud ega väitnud. Seega kui esitatud hinnapakkumisele ei järgnenud selles esitatud tööde tegemist, siis ei saanud tekkida ka kohustust ja ei saanud esitada ca kolm nädalat hiljem ka arvet ning nõuda selle tasumist. Lisaks sellele on hageja ise menetluse käigus tunnistanud, et tööde teostamine käis suhte K J - AS Later GR raames ja et K J oli variisik. Seega tunnistab ka hageja ise, et otselepingut konkreetsete tööde teostamiseks õigussuhtena AS Kelp Ehitus ja K J vahel ei olnud. Milles iganes omavahel leppisid kokku tellija K J ja töövõtja AS Later GR, ei saa see mõjutada suhteid K. J ja hageja vahel. Kui Later GR oli peatöövõtja, siis oli tal õigus teatud tööde tegemiseks kasutada alltöövõtjaid, kuid vastutavaks tellija ees jäi ikkagi Later GR kui peatööettevõtja. Asjaolu, kas tellija jäi või ei jäänud rahule peatöövõtja tegevusega, ei ole käesoleva vaidluse ese. Kostja K J poolt vande all ülekuulamise käigus antud ütlused on ebalevad, kõhklevad, umbmäärased, ühtegi konkreetset asjaolu isik ei mäleta, allakirjutamisi, vaidlustamisi, pretensioone ei mäleta. Kinnitab, et asju ajasid tema ema ja vend. Nimetatud kaks isikut on taotletud menetluse käigus üle kuulata, kuivõrd nad aga esitasid taotluse ütluste andmisest keeldumiseks ja nende taotluste rahuldamiseks keeldumiseks alust ei olnud, siis kohus leiab, et hageja esitatud väide, et kostja on tellinud konkreetse töö, konkreetsete hindade, tähtaegade, pretensioonide esitamise võimalustega jms. otse hagejalt, ei ole leidnud piisavalt usaldusväärselt tõendamist. Tunnistaja Raivo Saremat kinnitab, et kirjalikku lepingut tööde alustamiseks ja tööde tegemiseks ei olnud kostjal ei Later GR ega Kelp Ehitusega. Tavakorras suhtlemisel äripartneritega järgnes hinnapakkumisele töö ja sellele arve. Tööde ja ehitustega suhtles K J ema ja ehituse kohapealt suhtles Later GR ka M A . R. Saremati kinnitusel mingit pea- ja alltöövõtja suhet Later GR-l Kelp Ehitusega ei olnud, igaüks tegi oma tööd ise. Tunnistaja ütlustest järeldab kohus, et tavapärase asjaajamise kohaselt selles ehitusfirmas (AS Later GR) ei vormistatud lepinguid, ,,kuid esitati hinnapakkumine, millele järgnes töö tegemine ja sellele omakorda järgnes arve”. Antud asjas on veebruaris 2004 koostatud akt nr. 11, millest ei ole aru saada, kas see on hinnapakkumine või juba teostatud tööde nimekiri ja millele 27.02.2004 on järgnenud arve. Kui eeldada, et Kelp Ehitus toimis samalaadse praktikaga nagu oli AS Later GR-s, siis oli akt nr. 11 näol tegemist hinnapakkumsiega, kuid siis ei ole arvestades poolte endi seletusi reaalne, et sellele x kuupäeval veebruaris 2004 vormistatud hinnapakkumisele järgnes tööde tegemine, mis lõppes 27.02.2004 arve esitamisega. Kui arvata, et akt nr. 11 näol on tegemist vastuvõetud tööde aktiga, siis ei ole hagi juurde esitatud Kelp Ehituse ja kostja vahel toimunud hinnapakkumist, ehk puudub algus
lepingulisel suhtel Kelp Ehituse ja K J vahel. Menetlusse on esitatud hinnapakkmuine AS Later GR ja M R vahel, millest omakorda ei ole võimalik teha järeldust, kas M R ja K J on kohtumenetluses käsitletavad identsete pooltena. Kostja kirjalikule vastusele lisatud M R elamu ehituskvaliteedi ekspertiisi kohaselt on omanik hoone renoveerimise tellinud AS-lt Later GR, kes omakorda on tellinud katusetööd AS-lt Kelp Ehitus. Kostja kinnitusel on hagi rajatud õiguslikult ekslikule eeldusele, et ühepoolsed arved loovad kostjale tsiviilõigusliku maksekohustuse. Kostja leiab, et arve võib küll kajastada hageja sisemist raamatupidamist või ühepoolset nägemust kohustuste seisust, kuid arve ei loo tsiviilõiguslikke kohustusi ja seda, et ühepoolsed raamatupidamisdokumendid ei loo tsiviilõiguslikke tagajärgi on osundanud korduvalt ka Riigikohus kostja poolt toodud näidete kohaselt lahendites RT III 1998, 27, 267; RT III 1997, 31732, 334; RT III 1998, 8, 79; 3-2-1-97-99, 3-2-1-107-99. Kohus leidis asjakohase olevat neist otsustest nr. 3-2-1-90-98 esitatud seisukoha, mille kohaselt kohustise tekkimise tingimuseks ei ole tehingu dokumenteerimine raamatupidamisregistrites ehk laiema käsitluse kohaselt- arve ühepoolne koostamine ei tähenda, et selle alusel tekkis arve adressaadil tasumise kohustust, liiati kui ka selle arve vastuvõtmist ei ole tõendatud. Hagile lisatud arve aluseks on ehitustööde akt nr. 11, sellest aktist omakorda ei nähtu , nagu kohus ka eelnevalt on leidnud, kas tegemist on alles tegemisele kuuluvate töödega või juba tehtud tööde vastuvõtmisega. Kui tegemist oleks teostatud töödega, siis 2003 märtsis esitatud hinnapakkumise alusel, kus esimese ploki viiendal real on kajastatud ka katusetööd, oleks pidanud aktis üheks osapooleks olema AS Later GR. Kostja ei ole kogu menetluse kestel tunnistanud tööettevõtu suhte olemasolu tema ja AS Kelp Ehitus vahel. Küll on Kelp Ehitus tunnistanud, et nad olid koostöös AS-ga Later GR ja kui töömaht suurenes, siis asuti iseseisvalt tööle. Kas sellest iseseisvalt töö ärategemisest informeeriti ka tellijat ja mil viisil ning millistel tingimustel seda tehti, ei ole enam tõendatud; kostjaks märgitud isik ei ole ilmselt kogu asjajamise juures viibinud ja sellest reaalselt osavõtnud; muud usaldusväärsed tõendid selle asjaolu, et ühel hetkel hakkas töid iseseisvalt või alltöövõtjana tegema hageja, kinnitamiseks puuduvad. Kohus leiab, et isegi kui K J oli kellegagi töövõttevõtu suhe suuliselt vormistatud lepinguna või poolte kirjavahetusena, mida võiks lepinguna käsitleda, siis see oli AS-ga Later GR ja mitte AS -ga Kelp Ehitus. Seda, et M A oleks olnud mingeid volitusi K J eest ja nimel pidada läbirääkimisi ja tellijana aktsepteerida arvest nr. 12 tulenevaid maksegraafikuid, ei ole hageja tõendanud ja seega sõltumata sellest, kas Mart Arrak pakkus maksegraafikut ja kas selle tema pakutud maksegraafiku alsesl ka juba makseid tehti, ei tõenda see lepingulise kohustise tekkimist käesoleva kohtumenetluse poolte vahel. Kohus on tõenditena uurinud ja hinnanud: 1) akti nr.11, mis on koostatud veebruaris 2004 ja mis loetleb Mätta Ratsatalu katusega seoses tehtud töid; 2) arvet nr.12, mis on esitatud 27.02.2004 akti nr. 11 alusel ja millel aktiga võrreldes on lisandunud käibemaks ning mille tasumine toimub vastavalt maksegraafikule; 3) koopiat meilist, milles M A pakub arve esitajale välja maksegraafiku; 4) hageja esindaja 14.01.2005 nõudekirja kostjale kahe eelnimetatud dokumendi alusel tekkinud võla 79 328,16 krooni tasumiseks, millest põhivõla summa moodustab haginõudena esitatud summa; 5) 10.04.2003 AS Later GR poolt koostatud hinnapakkumist Mätta Ratsatalu renoveerimiseks, milles üldehitustööde plokis on neljandal real toodud teostatavate töödena plekk-katuse paigaldus koos eeltöödega; 6) Mätta Ratsatalu elamu ehituskvaliteedi ekspertiis, mille sissejuhatavas osas on väide ehitustööde tööettevõtja kohta, mille tõelevastavust ei ole hageja ümber lükanud; 7) AS Later GR hagi kostja vastu Tallinna Linnakohtu menetluses, mille tekstis AS Later GR kinnitab, et tegi peatöövõtjana Mätta Ratsatalus talumaja renoveerimistöid; 8) tunnistaja R. Saremati ütlusi ja 9) K J vande all antud ütlusi.
Kuna kohus ei pea võimalikuks hagi rahuldada seetõttu, et pole piisavalt usaldusväärselt leidnud tõendamist õigussuhte olemasolu poolte vahel, ei ole vajadust hinnata ka tõendeid AS Later GR ja kostja vahelise õigussuhte pinnal kerkinud hinna alandamisega seoses. Seda enam, et AS Later GR ei ole käesoleva vaidluse pooleks. TsMS kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsiooni § 60 lg.1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg.-1 p.1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindajana asjast osavõtnud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5% hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kostja on esitanud taotluse välja mõista õigusabi kulude katteks 16 520 krooni. 5% hagihinnast on 3240 krooni, see summa kuulub hagejalt kostja kasuks tema vajalike ja põhjendatud õigusabikulude katteks väljamõistmisele. TsMS § 452 lg.1 järgi kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg.1 kohaselt otsus tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu, kus menetlusosalised võivad otsusega edasikaebamistähtaja jooksul tutvuda. TsMS § 456 lg.2 kohaselt maakohtu otsus jõustub, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. TsMS § 632 lg.1 kohaselt apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 11. mail 2007.a Nooremreferent
/allkiri/
M. Leimann I.Golubev
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.