Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 16.aprillil 2007 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas 2-05-24762
Kohtuasi
ABi hagi AK vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja: AB Kostja: AK
Resolutsioon
Kohtukulude jaotus Edasikaebamise kord
Hagiavalduse asjaolud sõlmisid pooled üürilepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale üürile möbleeritud neljatoalise korteri ja kostja kohustus tasuma õigeaegselt üüri ning lepingu lõppedes tagastama korteri esialgses seisukorras. Kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi jättes tasumata vee eest summas 3781,32 krooni ning lastes oma kassil rikkuda hageja tugitooli, mille remont maksis 3000,00 krooni ja esiku, mille remont maksis 6072,00 krooni, millega tekitas hagejale kahju kokku 12 853,32 krooni. Kohtuistungil hageja vähendas nõuet 7000,00 krooni võrra ja palus välja mõista kostjalt 5853,32 krooni ja kohtukulu riigilõivu. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu, palus selle rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda jätta. Vastuväidete kohaselt maksis ta lepingu sõlmimisel hagejale tagatisena 7000,00 krooni, millega pidi hageja kõikvõimalikud kulutused või kahjustused tasaarvestama. Kostja leidis, et mööbel oli kasutatud ning tema ei ole seda rikkunud. Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 334 lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud
asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Lõike 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustamise eest, mis toimub ajal kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga üle andis. VÕS § 1060 kohaselt vastutab loomapidaja looma poolt tekitatud kahju eest. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lõigete 3 ja 4 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Lõike 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus leidis, et hageja esitatud tõenditega, milleks on üürileping korteri aadressil kostjale üürile andmise kohta, OÜ tööde eelarve korteris esiku remonttööde kohta summas 6072,00 krooni, arve – saatelehega tugitooli remondi kohta summas 3000,00 krooni, fotodega korteri ja mööbli kohta, KÜ tõendiga vee arvestuse kohta ja tunnistaja NB ütlustega on tõendatud, et kostja kahjustas üürile antud korterit ja tugitooli ning jättis tasumata osaliselt vee eest. Kostja ei ole tõendanud, et üürile antud möbleeritud korteri kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast ega tema koduloomast. Et hageja vähendas kohtuistungil hagisummat ettemakstud tagatissumma arvel 7000,00 krooni võrra, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 5853,32 krooni. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleneb, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Võttes arvesse, et hageja vähendas hagisummat, siis tuleb kostjalt mõista välja riigilõiv proportsionaalselt väljamõistetud summaga so. 45,54% ulatuses ehk 478,17 krooni. TsMS § 54 lg 2 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 100,00 krooni väljaandes Ametlikud Teadaanded kutse avaldamise eest. Kohtunik: /allkiri/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.