Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

HAGIAVALDUSE PÕHJENDUSED

09.08.2006 Harju Maakohtule esitatud hagis OÜ taotleb Osaühingult välja mõista kahju 967 600 krooni. Hagiavalduse kohaselt pooled sõlmisid XXX projekteerimislepingu XXX, mille sõnastuse kohaselt hageja andis ja kostja võttis täitmiseks 8-korruselise korterelamu XXX,

projekteerimis dokumentatsioonide koostamise tööstaadiumil hoone ehitamiseks. Lepingu sõlmimise aluseks oli kostja hinnapakkumine maksumusega 507 400 krooni (koos käibemaksuga). Hageja tasus kostjale lepingu punktis 3.2. kokku lepitud garantiiraha 40 % ulatuses lepingusummast, s.o. 202 960 krooni, ning andis üle lepingus loetletud ja tööde teostamiseks vajalikud dokumendid. Lepingust tulenevalt kostja pidi alustama projekteerimistöödega XXXX ja üle andma valmis töö osade kaupa XXX ja XXX. Kostja ei asunud lepingut täitma ning XXX esitas hagejale pretensiooni, teatades tellimuse täitmise peatamisest, sest hageja poolt on esitamata vajalik lähtematerjal (geodeetiline plaan, kütte projekteerimise tehnilised tingimused, elektritööde projekt ja veevarustuse- ja kanalisatsiooni projekt). XXX e-kirjaga kostja teatas hagejale, et lõpetab lepingu alates XXX seose tähtaja möödumisega ning tagastas hageja poolt tasutud garantiisumma. Hageja leiab, et lepingu ühepoolne lõpetamine on õigusvastane, sest kostja pretensioonid on alusetud: - Hageja andis lepingu sõlmimisel kostjale üle kõik tööde teostamiseks vajalikud, lepingu punktis 1.6. loetletud dokumendid, nende hulgas on nimetatud geodeetiline alusplaan Lest, geodeetiline uuring OÜ-lt ja tehnovõrkude tehnilised tingimused. - Alates lepingu sõlmimisest XXX kuni XXX kostja ei esitanud hagejale mingeid pretensioone ega teatanud, et tööde teostamiseks oleksid mingid takistused. - Lepingu p 5.3. kohaselt pidi hageja teatama töövõtjale projekteerimiseks vajalike algandmete ja töömahu muudatustest. Hageja selliseid muudatusi ei teinud. - Kostja põhjendas lepingu lõpetamist lepingutingimuste rikkumisega hageja poolt, kuid lõpetas lepingu seoses tähtaja möödumisega. Kostja ei ole lepingut nõuetekohaselt üles öelnud. Lepingu ebaseadusliku lõpetamisega kostja poolt tekkis hagejale kahju. Hageja oli sunnitud samad tööd tellima AS-st , kellega leping sõlmiti XXX hinnaga 1 475 000 krooni, sest töö täitmiseks jäi oluliselt lühem aeg.. Hageja kandis eelnevale lisaks kahjusid ehitusfirmale seoses ehituse alguse viibimisega makstud leppetrahvina ning ehitustegevuse kostja süül viibimise ajal XXX korterelamu ehitamiseks võetud pangalaenult makstud intressidena, kuid selles osas kahju hüvitamist hageja kostjalt ei nõua. Hageja nõuab kostjalt kahjusummat 967 600 krooni, mis on projekteerimistööde kostjalt ja teiselt töövõtjalt tellimise hinnavahe

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja oma XXX kirjalikus vastuses hagi ei tunnista, palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja tegi kõik endast oleneva, et lepingut täita, lepingu täitmine oli võimatu hagejast olenevate asjaolude tõttu. - Vaatamata kostja meeldetuletustele hageja ei andnud kostjale üle geodeetilist alusplaani AS tehnilisi tingimusi kaugkütte osas. - Kostja sai alles XXX meili teel lepingu dokumendiks oleva dwg-formaadis arhitektuurse projekti, mis on vajalik kontrollarvutuste tegemiseks. Lepingu sõlmimisel sai kostja ainult paberkandjal arhitektuurse projekti. - Alates XXX lõpust juhtis kostja korduvalt hageja tähelepanu lepingu osaks oleva OÜ arhitektuurse eelprojekti on ebakvaliteetsusele ning asjaolule, et selle alusel ei ole võimalik lepinguga püstitatud ülesannet täita. Kostja tegi hagejale korduvalt ettepanekuid eelprojekti muutmiseks, muuhulgas korraldasid pooled selleks kohtumisi XXX, XXX, XXX, kuid hageja ei nõustunud kostja ettepanekutega. - Lepingu punkti 1.2. kohaselt tööde sisu ja maht oli kindlaks määratud XXXOÜ poolt koostatud eelprojektiga. Lepingu p-st 4.2. tulenevalt oli kostja kohustuseks muuhulgas tagada projekti vastavus arhitektuursele eelprojektile. Lepingu punkti 6.9. kohaselt lepinguga ning lepingu dokumentidega reguleerimata küsimustes, tööde teostamisel kuulusid kohaldamisele EVS, Planeerimis- ja Ehitusseaduse sätted. Kostja teostas pärast lepingu sõlmimist mõistliku aja jooksul (enne XXX) tehniliselt võimalikud mõõtmised ja

arvutused, mille tulemusel selgus, et eelprojekt ei ole kvaliteetne ning selle alusel ei ole võimalik nõuetekohast konstruktiivset tööprojekti koostada. Kostja algatusel toimus XXX kohtumine hagejaga, kus kostja teatas avastatud vigadest ja tegi ettepanekud eelprojekti ja seeläbi projekteerimislepingu muutmiseks, hageja lükkas kostja ettepaneku tagasi. Pärast eelprojekti elektroonilisel kujul kättesaamist kostja täpsustas mõõtmistulemusi ja XXX kohtumisel kostja tegi hagejale uuesti ettepaneku eelprojekti muutmiseks. Kohtumisel lepiti kokku, et eelprojekti autor XXX tellib eelprojekti sõltumatu ekspertiisi, mille alusel määratakse, kas eelprojekti alusel on võimalik teostada kostjaga sõlmitud lepingu esemeks olevaid projekteerimistöid. XXX valminud OÜ ekspertiisiaktis asuti seisukohale, et ekspertiisialuse arhitektuurse projekti järgi üksüheselt konstruktsiooni projekteerida ei ole võimalik ning tehti rida ettepanekuid eelprojekti muutmiseks. Sellega sai kinnitust lepingu täitmise käigus selgunud asjaolu, et eelprojekti alusel koostatav tööprojekt ei vastaks ehitusseaduses ehitisele sätestatud nõuetele. Kostja on seisukohal, et kuivõrd eelprojekt oli lepingu lahutamatu osa, siis lepingu esemeks oleva töö teostamine kooskõlas ehitusseadusega (ja seega lepingu tingimustega) ei olnud võimalik ilma eelprojekti (ja seega lepingut) muutmata. - Kooskõlas lepingu p 1.4. eelprojekt antakse üle tellija poolt allkirjastatud eksemplaris, kõigi arhitektuursete muudatuste eest vastutab arhitektuurse eelprojekti osa autor ja tellija. Seega eelprojekti nõuetekohasusega seotud riskid lasusid täiel määral hagejal. Isegi juhul, kui kostja oleks rikkunud lepingu punktist 1.3. tulenevat kohustust projekteerimistööde üleandmise tähtaegade osas, ei saa hageja kasutada kostja vastu õiguskaitsevahendeid, sest kostja kohustuse täitmine oli võimatu asjaolu tõttu, mille toimumise riisikot kannab hageja. - Lepingu esemeks oleva projekteerimistöö täitmine lepingu punktis 1.3. nimetatud tähtajaks ei olnud võimalik ka seetõttu, et eelprojekt oli vastuolus detailplaneeringuga ja ehitusloaga. Lepingu punktist 4.2. tulenes kostjale kohustus tagada projekti vastavus kehtivale detailplaneeringule. Detailplaneeringuga oli kõnealuse hoone asukohta XXX lubatud ehitada 3-6 täikorruse ja osalise mansardkorrusega korterelamu, ka kõnealuse hoone kohta väljastatud ehitusluba lubab vaid 6, max 7 korruselise hoone ehitamist. Samas eelprojekt nägi ette 8-korruseline hoone projekteerimist. XXX kohtuistungil esitatud täiendavates kirjalikes seisukohtades kostja selgitab, et SPII maaüksuse suhtes kehtestatud detailplaneeringu muutmine VV XXX istungi protokolliga ei ole seaduslik ja protokolli väljavõttest ei saa tuleneda hagejale õigust ehitada XXX elamu 8korruselisena ning 53 korteriga. Kostjal töövõtjana ei olnud võimalik lepingu p 4.2. kohaselt tagada XXX elamu suhtes tellitud projekti vastavust kehtestatud detailplaneeringule: lepingu p

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL

Hageja kohtuistungil jäi oma nõude juurde. Hageja on arendaja, kellel projekteerimisalane kompetents ja oma projekteerijad puuduvad. Hageja leidis, et enne lepingu sõlmimist hagejale konkreetse hinnapakkumise tegemiseks kostja pidi tutvuma kogu dokumentatsiooniga ja veenduma, et töö teostamine on võimalik. Kostja esitas esimesed pretensioonid puuduvate dokumentide kohta alles lepingu lõpetamise ajal, väited on paljasõnalised. Lepingus nimetatud dokumentide kostjale andmata jätmisest oleks tulnud teatada viivitamata. Geodeetiline alusplaan L-Est oli koostatud OÜ poolt XXX, hagejal ei olnud põhjust seda kostjale mitte üle anda. Kostjale lepingu sõlmimisel anti arhitektuurne projekt paberkandjal. Elektroonsel kujul projekt ei ole lepingu lisa, kuid kostja sai selle esimesel nõudmisel. Kostjale anti samuti üle kaugkütte eelkooskõlastus. Üksikasjalike liitumistingimuste väljastamine sai toimuda alles pärast seda, kostja oleks koostanud projektdokumentatsiooni ja esitanud lähteandmed konkreetsete tingimuste koostamiseks AS-ile. Kostja lepingut täitma ei asunud, kogu garantiisumma tagastamisega kostja kinnitas, et lepingu alusel ta ei teinud mingeid kulutusi. Lepingu lõpetamise

teates kostja märkis, et ei nõustu OÜ ekspertiisiga, sest sellistel tingimustel projekteerimine ja ehitamine on võimatu. Viidatud ekspertarvamuse kohaselt ei olnud arhitektuurses projektis suured muudatused vajalikud. Hageja arvates projekteerijaga detailide arutamine ja paranduste ning täpsustuste tegemine kuulub vaidlusaluse lepingu täitmise juurde. Kostja lõpetas lepingu ühepoolselt tähtaja möödumisega, mitte väidetavate rikkumiste tõttu. Kostja kohtuistungil jäi oma XXX ja XXX kohtule esitatud kirjalike seisukohtade juurde. Asjas ei oma tähtsust, kas lepingu lõpetamise teade on õiguslikult korrektne. Hageja on esitanud lepingu täitmata jätmisest tuleneva nõude, kuid lepingu mittetäitmine oli tingitud hagejast endast. Kostja leiab, et kuigi lepingu lõpetamise teate sõnastuse kohaselt lõpetas kostja lepingu tähtaja möödumisega, selgub kirjast ka lepingu lõpetamise tegelik põhjus. 8-korruselist hoonet projekteerida ega ehitada kehtiva detailplaneeringu alusel ei saa. Tellijat huvitas ainult resultaat, projekteerimislepinguga langes kogu vastutus projekti detailplaneeringule ja seadustele vastavuse eest kostjale. Seda kohustust ei olnud kostjal võimalik täita.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus tuvastas, et poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: - 03.01.2006 kostja esitas hagejale hinnapakkumise 8-korruselise korterelamu aadressil XXX projekteerimiseks - poolte vahel sõlmiti 05.01.2006 projekteerimisleping (töövõtuleping) 8-korruselise korterelamu projekteerimiseks aadressil XXX. - 16.03.2006 kostja esitas hagejale e-kirjaga (t.l.13-14) pretensiooni, teatades tellimuse täitmise peatamisest - 22.03.2006 e-kirjaga (t.l. 16-17) kostja teatas hagejale lepingu lõpetamisest ning garantiisumma tagastamisest hageja arvele 21.03.2006. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas lepingu kostja poolt täitmata jätmise ja lepingu lõpetamise näol on tegemist lepingu rikkumisega või oli kostja lepinguliste kohustuste täitmine võimatu hageja kohustuste täitmata jätmise tõttu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Leping on lepingupoolele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2). VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 3 juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohustuse täitmise asemel võib nõuda kahju hüvitamist pärast VÕS § 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti VÕS § 116 lg 2 p 1-4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. VÕS § 652 lg 2 kohaselt kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab

selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut, võib töövõtja lepingu üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Lepingu ülesütlemine toimub ülesütlemisavalduse tegemisega teisele poolele (VÕS § 189 lg 1). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 alusel võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt VÕS § 195 lg-le 2 vabastab lepingu ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Kuulanud ära menetlusosalised, tunnistajad, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, kohus leiab, et kostja on õiguspäraselt lepingu üles öelnud ja hageja kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Kostja väidetel hageja ei andnud üle projekteerimiseks vajalikke alusdokumente: geodeetilist alusplaani ja tehnovõrkude tehnilisi tingimusi. Hageja leiab, et nimetatud dokumentidega tutvumata ei oleks kostjal olnud võimalik koostada hinnapakkumist, hagejal ei olnud mingit põhjust jätta dokumendid lepingu sõlmimisel kostjale üle andmata. Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega ja hageja omaksvõtuga on tõendatud asjaolu, et kaugkütte tehnilisi tingimusi kostjale üle ei antud. Lepingu punktis 1.6. on nimetatud lepingudokumendid, kuid lepingust ei nähtu, kas, ja millal pidi dokumendid kostjale üle antama (samas on punktis 1.4. eelprojekti üleandmise kord täpselt kirjas). Samuti ei võimalda üldsõnaliselt nimetatud „tehnilised tingimused (tehnovõrkude liitumiseks)“ teha ühest järeldust, milliseid konkreetseid tingimusi silmas peeti. Dokumentide üleandmist peab tõendama üleandja, kostjal ei ole võimalik tõendada negatiivset asjaolu. Hageja lähtub eeldusest, et AS andis XXX asendiplaanil märkusega „Asendiplaan. Elektrisidumine kooskõlastada täiendavalt“ projekteerimiseks piisava eelkooskõlastuse, kaugküttega liitumiseks üksikasjalikumate liitumistingimuste väljastamiseks oli vajalik kostja poolt projektdokumentatsiooni koostamine ja konkreetsete tingimuste koostamiseks lähteandmete esitamine AS-ile. Kohtu hinnangul on hageja selline seisukoht ekslik. Hageja viidatud asendiplaanil (t.l. 85) on kooskõlastuse andnud AS, samuti näitab kooskõlastuse tekst, et see puudutab elektrivarustust, mitte kaugkütet. Seega kaugkütte projekteerimiseks eelkooskõlastus ja tehnilised tingimused puudusid ja neid ei olnud võimalikki kostjale üle anda. Samuti nähtub AS-ga sõlmitud lepingust (t.l. 19-21), et lepingu sõlmimise päeval 27.aprillil 2006 ei olnud tehnilisi tingimusi veel olemas. Nimelt sätestab lepingu p 4.1. tellija kohustuse taotleda tehnilised tingimused. Samuti ei ole tõendamist leidnud, et kostja oleks üle andnud geodeetilise alusplaani. Geodeetiline alusplaan ja hageja poolt kohtule esitatud geoloogiline uuring on erinevad asjad. Geodeetilist alusplaani ei ole hageja kohtule esitanud. Geodeetilisel alusplaanil märgitakse ära olemasolevate ehitiste ja rajatiste ning krundipiiride koordinaadid L-Est koordinaadistikus, loodusobjektid ning maapinna kõrgused, mida on vaja projekteerimisel arvesse võtta. Geoloogiline uuring selgitab välja ehitusgeoloogilised tingimused ehitamiseks. Asjaolu, et geodeetiline alusplaan oli juba 2005.a. koostatud ja hagejal ei olnud põhjust seda üle andmata jätmist, ei tõenda selle üleandmist kostjale. Hageja väidetel anti lepingu dokumendid kostjale üle paberkandjal. Samas nähtub AS-ga sõlmitud lepingust, et krundi geodeetiline alusplaan on magnetkandjal. Arvestades, et projekti koostamine toimub arvutis, on loogiline ja vajalik, et projekteerimise aluseks olev geodeetiline alusplaan antakse samuti üle magnetkandjal. Magnetkandjal geoalust kostjale üle antud ei ole, samuti ei ole hageja tõendanud paberkandjal geoaluse üleandmist kostjale. Käesolevas asjas tuleb hinnata, kas geodeetilise alusplaani esitamata jätmine takistas kostjal projekteerimisülesande täitmist. Ehitusseaduse (EhS) § 19 lg 2 järgi ehitise asukoha maaüksuse omadustest tulenevalt võivad ehitusprojekti koostamise aluseks olla maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja –geodeetiliste tööde tulemused. Geodeetiline alusplaan ei ole vajalik hoone siseste projekteerimistööde tegemiseks, kuid näiteks hoone välisfassaadi muudatused ja krundisisesed tehnovõrgud tuleb siduda alusplaaniga ja peavad sellel kajastuma.

Kohus leiab, et projekteerimislepingu punktis 2 lepingulise projekteerimise ja uurimise tööde loetelus nimetatud tööde (muu hulgas arhitektuursete konstruktsioonide ja plaanide korrigeerimine; vundamendi tehnovõrkudega sidumine, elektrivastustuse ja soojustrassi liitumisprojektide koostamine) teostamine kehtestatud nõuetele vastavalt ei ole võimalik ilma maa-ala hetkeseisu kajastava geoaluseta. Kostja tugineb oma vastuväidetes ka asjaolule, et temal töövõtjana ei olnud võimalik tagada XXX elamu projekti vastavust kehtestatud detailplaneeringule: projekteerimislepinguga on hageja tellinud kostjalt 8-korruselise hoone, kuid kehtiva detailplaneeringuga nähti ette kuni 6 täiskorruse ja osalise mansardkorrusega elamu ehitamist XXX. Samuti kostja leiab, et detailplaneeringu muutmine vallavalitsuse 07.10.2005 protokollilise otsusega on vastuolus planeerimisseadusega. Kohus leiab, et iseenesest on õige, et projekteerimislepingust ja ehitusseadusest tuleneb kostja kohustus tagada projekti vastavus seadustele, kehtivale detailplaneeringule ning tehnilistele normidele, samuti planeerimisseaduse § 9 lg 9 kohaselt koostatakse ehitusprojekt kehtestatud detailplaneeringu alusel. Vaidlusaluse XXX maa-ala ( SPII maaüksus) kohta kehtestati detailplaneering 2002.a. ja muudeti 2005.a. oktoobris, seega enne kostja poolt hagejale hinnapakkumise tegemist ja projekteerimislepingu sõlmimist. Kehtestatud detailplaneering on avalik dokument ja sellega on võimalik tutvuda. Kostjal projekteerimisalal tegutseva ettevõtjana on olemas vajalikud oskused planeeringute ja projektide lugemiseks ning võimalike vastuolude märkamiseks. Kohus leiab, et kostja ei saa lepingu lõpetamist või lepingu täitmata jätmist õigustada asjaoludega, mis ei sõltu lepinguosalistest, mis olid lepingu sõlmimise ajal olemas ja millest kostjal oli võimalik tavapärase hoolsusega tegutsemise korral teada saada. Lisaks kohus märgib, et vallavalitsuse haldusakte ei saa vaidlustada tsiviilkohtumenetluses. Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti (haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2). Lepingu punkti 1.2. kohaselt tööde sisu ja maht oli kindlaks määratud XXX OÜ poolt koostatud eelprojektiga. Lepingu punkti 1.4. kohaselt kõigi arhitektuursete muudatuste eest vastutavad eelprojekti autor ja tellija. Lepingu p 4.4. järgi oli tööde mahu, tehniliste tingimuste ja tähtaja ulatuse muutmine lubatud üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel lõpptähtaja muutmises. Samuti tuleneb lepingu p-st 7.2., et juhul, kui projekteerimistööde käigus ilmneb vajadus tehniliste lähteandmete ja töömahtude muutmiseks, kuulub leping korrigeerimisele tähtaegade ja projekteerimistööde maksumuse osas. Seega on õige kostja väide, et eelprojekti muutmine vajas tellija ja projekti autori kooskõlastust ning eelprojekti muutmisega pidi kaasnema ka lepingu muutmine. Kostja väidetel selgus kontrollmõõtmiste tulemusel enne 22.01.2006, et eelprojekt ei vasta nõuetele. Kostja väidet, et ta teatas projekti mittevastavusest hagejale ja korraldati nõupidamisi, kinnitavad tunnistaja E. P ja kostja esindaja kokkulangevad seletused, mille kohaselt tellija lasi 2006.a. jaanuaris E. P eelprojekti parandada. Hageja aktsepteeris E. P projektile ekspertiisi tegemise vajadust, mis kinnitab fakti, et hageja oli teadlik probleemidest seoses eelprojektiga. Hageja väited, et kuna nõupidamisi ei protokollitud, siis ei ole võimalik tõendada, mida seal arutati, ei lükka ümber kostja ja tunnistajate väiteid. Eelprojekti puudujääke kinnitab ka OÜ ekspertarvamus (t.l. 57 – 58), mille kohaselt ilma eelprojekti muudatusteta ei ole võimalik konstruktsiooni projekteerida. Samas ei ole ekspertarvamuse kohaselt vajalikud suured muudatused arhitektuurses projektis (v.a. kaheksas korrus). Kuna kostja kohustus oli hoone konstruktsiooni projekteerimine vastavalt eelprojektile, siis eelnevast kohus järeldab, et arhitektuurse eelprojekti muutmiseta ei olnud kostjal võimalik oma ülesannet täita. Tunnistajana üle kuulatud eelprojekti autor EP tõendab, et kostjaga toimusid nõupidamised, otsiti eelprojekti muutmiseks lahendusi, kuid ei leitud. 30.01.2006 kostja nõudmisel EP edastas kostjale eelprojekti elektrooniliselt. Samuti tunnistaja kinnitab, et kostja korduvalt väitis eelprojekti realiseerimise võimatust, pakkus mitmeid lahendusi, samuti on tunnistaja näinud XXX kohta tehtud kanalisatsioonitrassi jooniseid arvutis. Tunnistaja seletas, et

tema ei olnud eelprojekti muutmisest huvitatud, sest sai aru, et see töö on tellitud kostjalt. Tunnistaja tegi oma parandused ja ei pidanud vajalikuks, et edaspidi kellegi teise poolt tehtavad eelprojekti muudatused tuleks temaga kooskõlastada. Tunnistaja ütluste tõepärasuses ei ole kohtul alust kahelda. Tunnistaja N. F kinnitas samuti, et toimusid nõupidamised EPja tellija osavõtul, kes mõlemad keeldusid projektimuudatusi alla kirjutamast. NF need ütlused on kooskõlas menetlusosaliste endi ja tunnistaja P ütlustega. Tunnistja F muudesse ütlustesse kohus suhtub kriitiliselt, sest tunnistajal võib olla isiklik huvi kohtulahendi suhtes. Tunnistaja on VF, kostja ainuosaniku ja juhatuse liikme, abikaasa ning kostja töötaja. Tunnistaja ütlustest tuli välja, et V. F on tunnistajat informeerinud eelmisel kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja EP ütluste sisust ning kohtul on kahtlus, et tunnistaja NF ütlused võivad olla mõjutatud soovist anda kostjale soodsaid ütlusi. Hageja väide, et kostja üldse ei alustanud lepingu täitmist, on ümber lükatud tunnistaja P ütlustega. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja poolt kogu garantiisumma tagastamine näitab, et kostjal mingeid kulutusi ei olnud tekkinud ja see omakorda tõendab, et kostja lepingut täitma ei asunud. Tehtud kulutuste katteks garantiisummast mahaarvamiste tegemine on kostja õigus. Kostja väited tema hageja poolt füüsilise vägivallaga ähvardamisest on paljasõnalised, kuid annavad alust eeldada pooltevaheliste suhete halvenemist sel määral, et edasine koostöö oli välistatud. Poolte ja tunnistajate seletustest kohtuistungil nähtub samuti, et poolte vahelised suhted muutusid lepingu sõlmimise järel halvaks, üksteise seisukohti ei aktsepteeritud, puudus soov koostööks. Eelneva alusel on põhjendatud ja usutav kostja väide, et ta tagastas kogu garantiisumma, et lõpetada igasugused suhted hagejaga. Vastavalt ehitusseaduse (EhS) § 18 lg –le 2 peab ehitusprojekt olema koostatud selliselt, et selle järgi ehitatav ehitis vastaks käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud nõuetele. Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvesse võtta geodeetilisele süsteemile esitatavaid nõudeid andmekogude seaduse tähenduses. Ehitusprojekt peab olema selline, et oleks võimalik: 1)selle järgi ehitada, 2) ehitist kasutada ja hooldada, 3) kontrollida ehitamise vastavust ehitusprojektile ja 4) kontrollida ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele. Vastavalt EhS § -le 49 projekteerimisettevõtja on muu hulgas kohustatud koostama nõuetele vastava ehitusprojekti ja tagama ehitusprojekti vastavuse lähteandmetele. Kuna hageja kostjale kõiki lähteandmeid ei andnud ning eelprojekti vajalikke muudatusi ei kooskõlastanud, ei olnud kostjal võimalik koostada nõuetele vastavat ehitusprojekti. Kostja teatas muudatuste vajalikkusest hagejale, kuid hageja muudatusi ei aktsepteerinud ja soovis jätkuvalt töö täitmist vastavalt eelprojektile. Hageja sellist soovi kinnitas ka hageja ise kohtuistungil, väites, et teine projekteerimisfirma täitis tellimuse vastavalt hageja soovile ja praeguseks on 8-korruseline hoone ehitus lõppjärgus. Kohus leiab, et ainuüksi XXX 8-korruselise hoone valmimine ei tõenda, et kostja alusetult nõudis eelprojekti parandamist, et eelprojekti muutmata oli võimalik tööjoonised koostada ning kostja ei olnud tegelikult võimeline võetud ülesannet vastavalt tellimusele täitma. Tunnistaja A. D , kes töötab XXX projektijuhina XXX, seletas, et tema leidis XXX projektorganisatsiooni , kes tegid tööjoonised. Tunnistaja sõnul tehakse siiani XXX maja suhtes koostööd ka eelprojekti autori E. P . Seega on võimalik, et hageja sõlmis E. P täiendava lepingu ja tegelikult eelprojekti muudeti vastavalt uue projekteerimisfirma ettepanekutele. Kuigi ekspertarvamuse kohaselt ei ole vajalik teha suuri muudatusi, ei muuda see asjaolu, et ekspert pidas eelprojekti muutmist vajalikuks. Kostja sai 20.03.2006 ekspertarvamuse, mis kinnitas kostja varasemat seisukohta eelprojekti nõuetele mittevastavuse kohta. (Ekspertarvamuse tiitellehel on ekslikult koostamise ajaks märgitud märts 2005. Arhitektibüroo projekt, mille kohta ekspertiis tehti, on koostatud 15.09.2005.a.). Samuti sai kostjale selgeks, et tellija oli põhjendamatult keeldunud tema ettepanekutest eelprojekti ja lepingu muutmiseks. Kuna kostja hageja eelnevast käitumisest teadis, et hageja ei ole nõus kostja muutmisettepanekutega, eelprojekti muutmata kostja ei pidanud võimalikuks võetud ülesannet täita, siis oli kostja õigustatud lepingu üles ütlema. Kohus leiab, et kostja tegi ülesütlemisavalduse mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise

aluseks olnud asjaolust teada sai. Ülesütlemise avalduse vorm ega sõnastus ei oma tähtsust, tahteavaldusest selgus üheselt kostja soov edasisest lepingu täitmisest loobuda. Isegi juhul, kui kostjapoolne lepingurikkumine ei oleks vabandatav, ei ole hageja kohtu hinnangul tõendanud tal kahju tekkimist ja selle seost kostja käitumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Hageja soovib kahjuna kostjalt saada projekttööde kostjalt ja uuelt projekteerijalt tellimise hinnavahet. Hageja põhjendab teisele töövõtjale makstud ca 3 x kõrgemat hinda töö täitmiseks jäänud lühema ajaga. Samas on kostja oma hinnapakkumises lähtunud töö teostamise ajast 2-2,5 kuud, AS lepingu punktis 6 on projekteerimistööde kestuseks märgitud 2 kuud. Eelneva alusel ei saa olla õige hageja väide, et kõrgema hinna tingis vajadus teostada töö oluliselt lühema aja jooksul. Leping sõlmitakse, kui pooled on jõudnud tingimustes kokkuleppele. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis tõendaksid, et AS-le ei olnud võimalik anda lepingu täitmiseks pikemat tähtaega, kui see võimaldanuks tellida projekteerimistööd nendelt sama hinnaga kui kostjalt. Hiljemalt 01.03.2006, kui lepingu kohaselt tuli üle anda vundamendi projekt, pidi hagejale olema selge, et kostja ei täida lepingut tähtaegselt. Kuna kostja projekti I osa tähtajaks üle ei andnud, ei ole tõsiseltvõetav ka hageja väide, et kuni 16.03.2006 kostja pretensioonini ei olnud hageja teadlik töö teostamist takistavatest asjaoludest. Lepingu punkti 6.3. kohast kirjalikku reklamatsiooni hageja kostjale ei esitanud. Tunnistaja D kinnitab, et tema ülesandeks oli panna asi käima, et suvel ehitada saaks. Tunnistaja leidis ka projektorganisatsiooni AS . Tunnistaja asus kostja juures tööle alles 2006.a. aprillis. Seega oli hagejal võimalus hakata otsima uut projekteerijat vähemalt 1 kuu varem ja sellega võimaliku kahju tekkimist vältida või oluliselt vähendada, kuid kostja seda võimalust ei kasutanud. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu, et menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldust ei esitata nimeliselt asja menetlenud kohtunikule. Harju Maakohtu tööjaotusplaani kohaselt menetlevad menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldusi kohtunikuabid.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.