Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

geodeetiline uuring OÜ-lt Rei-Geotehnika ja tehnovõrkude tehnilised tingimused. Alates lepingu sõlmimisest 03.01.2006 kuni 22.03.2006 ei esitanud kostja hagejale mingeid pretensioone ega teatanud, et tööde teostamine oleks takistatud. Lepingu punkti 5.3 kohaselt pidi hageja teatama töövõtjale projekteerimiseks vajalike algandmete ja töömahu muudatustest, hageja selliseid muudatusi ei teinud. Kostja ei ole lepingut nõuetekohaselt üles öelnud. Kostja põhjendas lepingu lõpetamist lepingutingimuste rikkumisega hageja poolt, kuid lõpetas lepingu seoses tähtaja möödumisega. Lepingu ebaseadusliku lõpetamisega tekkis hagejale kahju. Hageja oli sunnitud samad tööd tellima AS-st Randväli & Karema, kellega leping sõlmiti 27.04.2006 hinnaga 1 475 000 krooni, sest töö täitmiseks jäi oluliselt lühem aeg. Hageja kandis lisaks eelnevale kahju seoses ehituse alguse viibimisega ehitusfirmale makstud leppetrahvi näol ning ehitustegevuse kostja süül viibimise ajal x korterelamu ehitamiseks võetud pangalaenult makstud intressidena, kuid selles osas kahju hüvitamist hageja kostjalt ei nõua. Hageja esitas kostja vastu nõude kahjusumma 967 600 krooni väljamõistmiseks, mis on projekteerimistööde kallinemisest tingitud hinnavahe. Kohtuistungil jäi hageja oma eelneva seisukoha juurde. Hageja on arendaja, kellel projekteerimisalane kompetents ja oma projekteerijad puuduvad. Enne lepingu sõlmimist hagejale konkreetse hinnapakkumise tegemiseks pidi kostja tutvuma kogu dokumentatsiooniga ja veenduma, et töö teostamine on võimalik. Kostja esitas esimesed pretensioonid puuduvate dokumentide kohta alles lepingu lõpetamise ajal. Lepingus nimetatud dokumentide kostjale andmata jätmisest oleks tulnud teatada viivitamata. Geodeetiline alusplaan L-Est oli koostatud OÜ Rei-Geotehnika poolt 13.09.2005, hagejal ei olnud põhjust seda kostjale mitte üle anda. Lepingu sõlmimisel anti kostjale arhitektuurne projekt üle paberkandjal. Elektroonsel kujul projekt ei ole lepingu lisa, kuid kostja sai selle esimesel nõudmisel. Kostjale anti samuti üle kaugkütte eelkooskõlastus. Üksikasjalike liitumistingimuste väljastamine sai toimuda alles pärast seda, kui kostja oleks koostanud projektdokumentatsiooni ja esitanud lähteandmed konkreetsete tingimuste koostamiseks Fortum Termest AS-ile. Lepingu lõpetamise teates kostja märkis, et ei nõustu OÜ Kuupmeeter ekspertiisiga, sest sellistel tingimustel projekteerimine ja ehitamine on võimatu. Viidatud ekspertarvamuse kohaselt ei olnud arhitektuurses projektis suured muudatused vajalikud. Projekteerijaga detailide arutamine, paranduste ja täpsustuste tegemine kuulus lepingu täitmise juurde. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja tegi kõik endast oleneva, et lepingut täita, kuid lepingu täitmine oli võimatu hagejast olenevate asjaolude tõttu. Vaatamata kostja meeldetuletustele ei andnud hageja kostjale üle geodeetilist alusplaani L-Est ja Fortum Termest AS tehnilisi tingimusi kaugkütte osas. Kostja sai lepingu dokumendiks oleva dwg-formaadis arhitektuurse projekti, mis on vajalik kontrollarvutuste tegemiseks, meili teel alles 30.01.2006. Lepingu sõlmimisel sai kostja arhitektuurse projekti vaid paberkandjal. Alates 2006.a. jaanuari lõpust juhtis kostja korduvalt hageja tähelepanu lepingu osaks oleva Palm-E Arhitektibüroo OÜ arhitektuurse eelprojekti ebakvaliteetsusele ning asjaolule, et selle alusel ei ole võimalik lepinguga püstitatud ülesannet täita. Kostja tegi hagejale korduvalt ettepanekuid eelprojekti muutmiseks, muuhulgas korraldasid pooled selleks kohtumisi 22.01.2006, 27.01.2006, 13.03.2006, kuid hageja ei nõustunud kostja ettepanekutega. Lepingu punkti 1.2. kohaselt tööde sisu ja maht oli kindlaks määratud Palm-E Arhitektibüroo OÜ poolt koostatud eelprojektiga. Lepingu punktist 4.2 tulenevalt oli kostja kohustuseks muuhulgas tagada projekti vastavus arhitektuursele eelprojektile. Kostja teostas pärast lepingu sõlmimist mõistliku aja jooksul tehniliselt võimalikud mõõtmised ja arvutused, mille tulemusel selgus, et eelprojekt ei ole kvaliteetne ning selle alusel ei ole võimalik nõuetekohast konstruktiivset tööprojekti koostada. Kostja algatusel toimus 22.01.2006 kohtumine hagejaga, kus kostja teatas avastatud vigadest ja tegi ettepanekud eelprojekti ja seeläbi projekteerimislepingu

muutmiseks, hageja lükkas kostja ettepaneku tagasi. Pärast eelprojekti elektroonilisel kujul kättesaamist kostja täpsustas mõõtmistulemusi ja 13.03.2006 kohtumisel tegi kostja hagejale uuesti ettepaneku eelprojekti muutmiseks. Kohtumisel lepiti kokku, et eelprojekti autor Palm-E Arhitektibüroo OÜ tellib eelprojekti sõltumatu ekspertiisi, mille alusel määratakse, kas eelprojekti alusel on võimalik teostada kostjaga sõlmitud lepingu esemeks olevaid projekteerimistöid. 20.03.2006 valminud OÜ Kuupmeeter ekspertiisiaktis asuti seisukohale, et ekspertiisialuse arhitektuurse projekti järgi üks-üheselt konstruktsiooni projekteerida ei ole võimalik ning tehti rida ettepanekuid eelprojekti muutmiseks. Sellega sai kinnitust lepingu täitmise käigus selgunud asjaolu, et eelprojekti alusel koostatav tööprojekt ei vastaks ehitusseaduses ehitisele sätestatud nõuetele. Kuivõrd eelprojekt oli lepingu lahutamatu osa, siis lepingu esemeks oleva töö teostamine kooskõlas ehitusseadusega (ja seega lepingu tingimustega) ei olnud võimalik ilma eelprojekti ja seega lepingut muutmata. Kooskõlas lepingu punktiga 1.4 antakse eelprojekt üle tellija poolt allkirjastatud eksemplaris, kõigi arhitektuursete muudatuste eest vastutab arhitektuurse eelprojekti osa autor ja tellija. Seega lasusid eelprojekti nõuetekohasusega seotud riskid hagejal. Isegi juhul, kui kostja oleks rikkunud lepingu punktist 1.3 tulenevat kohustust projekteerimistööde üleandmise tähtaegade osas, ei saa hageja kasutada kostja vastu õiguskaitsevahendeid, sest kostja kohustuse täitmine oli võimatu asjaolu tõttu, mille toimumise riisikot kannab hageja. Lepingu esemeks oleva projekteerimistöö täitmine lepingu punktis 1.3 nimetatud tähtajaks ei olnud võimalik ka seetõttu, et eelprojekt oli vastuolus detailplaneeringuga ja ehitusloaga. Lepingu punktist 4.2 tulenes kostjale kohustus tagada projekti vastavus kehtivale detailplaneeringule. Sellega oli kõnealuse hoone asukohta Viimsi vallas lubatud ehitada 3-6 täiskorruse ja osalise mansardkorrusega korterelamu, ka kõnealuse hoone kohta väljastatud ehitusluba lubab vaid 6-, maksimaalselt 7-korruselise hoone ehitamist. Samas nägi eelprojekt ette 8-korruselise hoone projekteerimist. 20.02.2007 esitatud täiendavas kirjalikus vastuses kostja selgitas, et Saare-Paenurme II maaüksuse suhtes kehtestatud detailplaneeringu muutmine Viimsi Vallavalitsuse 07.10.2005 istungi protokolliga ei ole seaduslik ja protokolli väljavõttest ei saa tuleneda hagejale õigust ehitada x elamu 8-korruselisena ning 53 korteriga. Kostjal töövõtjana ei olnud võimalik lepingu punkti 4.2 kohaselt tagada Heki tee 10 elamu suhtes tellitud projekti vastavust kehtestatud detailplaneeringule: lepingu punkti 1.1 kohaselt hageja oli tellinud kostjalt 8-korruselise korterelamu projekteerimise, kuid planeering nägi ette kuue täiskorruse ja osalise mansardkorrusega elamu ehitamise. Kohtuistungil jäi kostja oma eelneva seisukoha juurde. Asjas ei oma tähtsust, kas lepingu lõpetamise teade on õiguslikult korrektne. Hageja on esitanud lepingu täitmata jätmisest tuleneva nõude, kuid lepingu mittetäitmine oli tingitud hagejast endast. Kuigi lepingu lõpetamise teate sõnastuse kohaselt lõpetas kostja lepingu tähtaja möödumisega, selgub kirjast ka lepingu lõpetamise tegelik põhjus. 8-korruselist hoonet projekteerida ega ehitada kehtiva detailplaneeringu alusel ei saa. Tellijat huvitas ainult resultaat, projekteerimislepinguga langes vastutus projekti detailplaneeringule vastavuse eest kostjale. Seda kohustust ei olnud kostjal võimalik täita. Maakohtu otsuse põhjendus Maakohus jättis hagi rahuldamata, sest leidis, et kostja on lepingu üles öelnud õiguspäraselt, mistõttu ei ole hageja nõue kahju hüvitamiseks põhjendatud. Asjas kogutud tõenditega ja hageja omaksvõtuga on tõendatud asjaolu, et kaugkütte tehnilisi tingimusi kostjale üle ei antud. Lepingu punktis 1.6 on nimetatud lepingudokumendid, kuid lepingust ei nähtu, millal pidi dokumendid kostjale üle antama (samas on punktis 1.4 eelprojekti üleandmise kord täpselt kirjas). Samuti ei võimalda üldsõnaliselt nimetatud „tehnilised tingimused (tehnovõrkude liitumiseks)“ teha ühest järeldust, milliseid konkreetseid tingimusi silmas peeti. Dokumentide üleandmist peab tõendama üleandja, kostjal ei ole võimalik tõendada negatiivset asjaolu. Kohus asus seisukohale, et kaugkütte projekteerimiseks eelkooskõlastus ja tehnilised tingimused

puudusid, mistõttu neid ei olnud võimalik kostjale ka üle anda. AS-ga Randväli & Karema sõlmitud lepingust nähtuvalt ei olnud lepingu sõlmimise ajal 27.04.2006 tehnilisi tingimusi veel olemas. Lepingu punkti 4.1 kohaselt oli tellija kohustuseks taotleda tehnilised tingimused. Samuti ei ole tõendamist leidnud, et hageja oleks üle andnud geodeetilise alusplaani (geodeetiline alusplaan ja hageja poolt kohtule esitatud geoloogiline uuring on erinevad asjad). Asjaolu, et geodeetiline alusplaan oli juba 2005.a koostatud ja hagejal ei olnud põhjust seda üle andmata jätta, ei tõenda selle üleandmist kostjale. Hageja väidetel anti lepingu dokumendid kostjale üle paberkandjal. Samas nähtub AS-iga Randväli & Karema sõlmitud lepingust, et krundi geodeetiline alusplaan on magnetkandjal. Arvestades, et projekti koostamine toimub arvutis, on loogiline ja vajalik, et projekteerimise aluseks olev geodeetiline alusplaan antakse üle magnetkandjal. Magnetkandjal geoalust kostjale üle antud ei ole, samuti ei ole hageja tõendanud paberkandjal geoaluse üleandmist kostjale. Ehitusseaduse (EhS) § 19 lg 2 järgi ehitise asukoha maaüksuse omadustest tulenevalt võivad ehitusprojekti koostamise aluseks olla maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemused. Geodeetiline alusplaan ei ole vajalik hoone siseste projekteerimistööde tegemiseks, kuid näiteks hoone välisfassaadi muudatused ja krundisisesed tehnovõrgud tuleb siduda alusplaaniga ja peavad sellel kajastuma. Projekteerimislepingu punktis 2 lepingulise projekteerimise ja uurimise tööde loetelus nimetatud tööde (muu hulgas arhitektuursete konstruktsioonide ja plaanide korrigeerimine, vundamendi tehnovõrkudega sidumine, elektrivastustuse ja soojustrassi liitumisprojektide koostamine) teostamine kehtestatud nõuetele vastavalt ei ole võimalik ilma maaala hetkeseisu kajastava geoaluseta. Seega takistas geodeetilise alusplaani esitamata jätmine projekteerimisülesande täitmist. Iseenesest on õige kostja seisukoht, et projekteerimislepingust ja ehitusseadusest tuleneb kostja kohustus tagada projekti vastavus seadustele, kehtivale detailplaneeringule ning tehnilistele normidele, ka planeerimisseaduse § 9 lg 9 kohaselt koostatakse ehitusprojekt kehtestatud detailplaneeringu alusel. Vaidlusaluse x maa-ala (Saare-Paenurme II maaüksus) kohta kehtestati detailplaneering 2002.a ja muudeti 2005.a oktoobris, seega enne kostja poolt hagejale hinnapakkumise tegemist ja projekteerimislepingu sõlmimist. Kehtestatud detailplaneering on avalik dokument ja sellega oli võimalik tutvuda. Kostjal projekteerimisalal tegutseva ettevõtjana on olemas vajalikud oskused planeeringute ja projektide lugemiseks ning vastuolude märkamiseks. Kostja ei saa lepingu lõpetamist või lepingu täitmata jätmist õigustada asjaoludega, mis ei sõltu lepinguosalistest, mis olid lepingu sõlmimise ajal olemas ja millest kostjal oli võimalik tavapärase hoolsusega tegutsemise korral teada saada. Vallavalitsuse haldusakte ei saa tsiviilkohtumenetluses vaidlustada (kostja väide, et detailplaneeringu muutmine vallavalitsuse 07.10.2005 protokollilise otsusega oli vastuolus planeerimisseadusega). Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti (haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2). Lepingu punkti 1.2 kohaselt tööde sisu ja maht oli kindlaks määratud Palm-E Arhitektibüroo OÜ poolt koostatud eelprojektiga. Lepingu punkti 1.4 kohaselt vastutavad kõigi arhitektuursete muudatuste eest eelprojekti autor ja tellija. Lepingu punkti 4.4 järgi oli tööde mahu, tehniliste tingimuste ja tähtaja ulatuse muutmine lubatud üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel lõpptähtaja muutmises. Samuti tuleneb lepingu punktist 7.2, et juhul, kui projekteerimistööde käigus ilmneb vajadus tehniliste lähteandmete ja töömahtude muutmiseks, kuulub leping korrigeerimisele tähtaegade ja projekteerimistööde maksumuse osas. Seega vajas eelprojekti muutmine tellija ja projekti autori kooskõlastust ning eelprojekti muutmisega pidi kaasnema ka lepingu muutmine. Kostja väidet, et eelprojekt ei vastanud nõuetele ning et ta teatas projekti mittevastavusest hagejale ja korraldati nõupidamisi, kinnitavad tunnistaja E. P ja kostja esindaja kokkulangevad seletused, mille kohaselt lasi tellija 2006.a jaanuaris E.P eelprojekti parandada.

Tunnistajana üle kuulatud eelprojekti autor E.P kinnitas, et kostjaga toimusid nõupidamised, otsiti eelprojekti muutmiseks lahendusi, kuid ei leitud. Hageja aktsepteeris E.P projektile ekspertiisi tegemise vajadust, mis kinnitab fakti, et hageja oli teadlik probleemidest seoses eelprojektiga. Hageja väited, et kuna nõupidamisi ei protokollitud, siis ei ole võimalik tõendada, mida seal arutati, ei lükka ümber kostja ja tunnistajate väiteid. Eelprojekti puudujääke kinnitab ka OÜ Kuupmeeter ekspertarvamus, mille kohaselt ilma eelprojekti muudatusteta ei ole võimalik konstruktsiooni projekteerida. Samas ei ole ekspertarvamuse kohaselt vajalikud suured muudatused arhitektuurses projektis (v.a kaheksas korrus). Kuna kostja kohustus oli hoone konstruktsiooni projekteerimine vastavalt eelprojektile, siis võib sellest järeldada, et arhitektuurse eelprojekti muutmiseta ei olnud kostjal võimalik oma ülesannet täita. Tunnistaja N. F kinnitas samuti, et toimusid nõupidamised E.P ja tellija osavõtul, kes mõlemad keeldusid projektimuudatusi alla kirjutamast. Nimetatud tunnistaja muudesse ütlustesse suhtus kohus kriitiliselt, sest tunnistajal võib olla isiklik huvi kohtulahendi suhtes. Tunnistaja on kostja töötaja ning äriühingu ainuosaniku ja juhatuse liikme V. F abikaasa. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt oli Viktor Freudenberg teda informeerinud eelmisel kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja E.P ütluste sisust, mis võis N. F ütlusi mõjutada. Kuna hageja ei andnud kostjale kõiki lähteandmeid ning eelprojekti vajalikke muudatusi ei kooskõlastanud, ei olnud kostjal võimalik koostada nõuetele vastavat ehitusprojekti (EhS § 18 lg 2, § 49). Kostja teatas muudatuste vajalikkusest hagejale, kuid hageja muudatusi ei aktsepteerinud ja soovis jätkuvalt töö täitmist vastavalt eelprojektile. Seda kinnitas ka hageja ise kohtuistungil, väites, et teine projekteerimisfirma täitis tellimuse vastavalt hageja soovile ja praeguseks on 8-korruseline hoone ehitus lõppjärgus. Kohus leidis, et ainuüksi x 8-korruselise hoone valmimine ei tõenda eelprojekti parandamise nõude alusetust. Kuigi ekspertarvamuse kohaselt ei ole vajalik teha suuri muudatusi, ei muuda see asjaolu, et ekspert pidas eelprojekti muutmist vajalikuks. X projektijuhina alates aprillist 2006 töötava A.D tunnistajana antud ütluste kohaselt leidis ta projektorganisatsiooni AS Randväli & Karema aprillis 2006 ning senini tehakse koostööd ka eelprojekti autori E.Pga. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tema ülesandeks panna asi käima, et suvel saaks ehitada. Kuna lepingu kohaselt tuli vundamendi projekt üle anda 01.03.2006, siis hiljemalt sel ajal pidi hagejale olema selge, et kostja ei täida lepingut tähtaegselt. Seetõttu ei nõustunud kohus hageja väitega, et kuni 16.03.2006 kostja pretensioonini ei olnud ta teadlik töö teostamist takistavatest asjaoludest. Lepingu punkti 6.3 kohast kirjalikku reklamatsiooni hageja kostjale ei esitanud. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et kostja poolt kogu garantiisumma tagastamine näitab, et kostjal mingeid kulutusi ei tekkinud, mis omakorda tõendab, et kostja ei asunud lepingut täitma. Pigem on usutav kostja väide, et tulenevalt halbadest suhetest tagastas ta kogu garantiisumma, et lõpetada igasugused suhted hagejaga. 20.03.2006 ekspertarvamus kinnitas kostja varasemat seisukohta eelprojekti nõuetele mittevastavuse kohta (arvamuse tiitellehel on ekslikult märgitud märts 2005). Kuna kostjal oli alust hageja eelnevast käitumisest järeldada, et hageja ei ole nõus kostja muutmisettepanekutega, kuid eelprojekti muutmata ei pidanud kostja võimalikuks võetud ülesannet täita, siis oli kostja õigustatud lepingu üles ütlema. Kohus leidis, et kostja tegi ülesütlemisavalduse mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai. Ülesütlemise avalduse vorm ega sõnastus ei oma tähtsust, tahteavaldusest selgus üheselt kostja soov edasisest lepingu täitmisest loobuda. Isegi juhul, kui kostjapoolne lepingurikkumine ei oleks vabandatav, ei ole hageja tõendanud kahju tekkimist ja selle seost kostja käitumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Hageja pidas kahjuks projekttööde kostjalt ja uuelt projekteerijalt tellimise hinnavahet. Hageja põhjendas teisele töövõtjale makstud ca kolm korda kõrgemat hinda töö täitmiseks jäänud lühema ajaga. Samas on kostja oma hinnapakkumises lähtunud töö teostamise ajast 2-2,5 kuust, AS Randväli & Karema lepingu punktis 6 on

projekteerimistööde kestuseks märgitud 2 kuud. Eelneva alusel ei saa olla õige hageja väide, et kõrgema hinna tingis vajadus teostada töö oluliselt lühema aja jooksul. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis tõendaksid, et AS-ile Randväli & Karema ei olnud võimalik anda lepingu täitmiseks pikemat tähtaega, mis oleks võimaldanud tellida tööd sama hinnaga kui see eelnevalt telliti kostjalt. Apellatsioonkaebuse põhjendused Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada Harju Maakohtu otsuse materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja protsessinormide rikkumise tõttu. Maakohus on jätnud otsuses põhjendamata, miks hageja pidi vastu võtma kõik kostja poolt tehtud ettepanekud eelprojekti muutmiseks. Ebapiisavad ja mitteveenvad on maakohtu põhjendused selle kohta, et kostjal puudus võimalus lepingut täita. TsMS § 436 lg-st 2 tulenevalt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Maakohus ei arutanud pooltega projekteerimislepingu punktide tõlgendamisega seotud küsimusi ning asus ebaobjektiivselt kostja poolele. Kohus luges kostja ettepanekud projekteerimislepingu muutmiseks asjakohasteks, omamata selleks ühtegi tõendit. Kohus ei selgitanud välja kas, millal, kellele ja millisel kujul tegi kostja ettepaneku eelprojekti muutmiseks ning kas see oli asjakohane, kuid sellele vaatamata luges tuvastatuks, et hageja keeldus koostööst lepingu täitmisel. Tuginedes tunnistajate ütluste tõlgendusele tuvastas kohus, et kostja asus lepingut täitma. Lepingu täitmisele asumist kostja ei tõendanud ühegi dokumentaalse tõendiga. Tulenevalt TsMS § 436 lg-st 3 võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Kohtuotsuses oli nõude suurus väljaarvutatud maakohtu enda poolt, arutamata seda küsimust kohtuistungil. Kohus ei või otsuses tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Kohus ei või hinnata esiletoodud asjaolu erinevalt poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht (TsMS § 436 lg 4). Ka Riigikohus on märkinud, et kui kohus soovib kohaldada seadust, mis seab protsessiosalised olulisel määral uude protsessuaalsesse positsiooni, eelkõige muudab tõendamiskoormuse jaotust, tuleb seda protsessiosalistega arutada ja anda neile võimalus esitada oma seisukohad ning vajadusel ka tõendid. Apellant on jätkuvalt seisukohal, et lepingu täitmiseks vajalikud dokumendid olid üle antud kostjale lepingu sõlmimisel. Kohus asus alusetult seisukohale, et kostja alustas lepingu täitmist. Selle kohta ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit. Juhul, kui kostja oleks tõepoolest projekteerimistöödega alustanud, oleks ta saanud esitada kohtule tööjoonised, kirjavahetuse või muu lepingu täitmisega seonduva. Kostja seda ei teinud. Seega loeb hageja kõiki kostja väiteid tellimuse täitmise kohta paljasõnalisteks. Ka ei ole õige maakohtu seisukoht, et kostja tegi lepingu ülesütlemise avalduse pärast seda, kui ülesütlemise asjaoludest teada sai. Väidetav ülesütlemine toimus peale lepingu tähtaja möödumist, mis on ilmselt seadusvastane. Maakohus leidis õigesti, et kostja ei saa lepingu lõpetamist või täitmatajätmist õigustada asjaoludega, mis ei sõltu lepinguosalistest, mis olid lepingu sõlmise ajal olemas ja millest kostjal oli võimalik tavapärase hoolsusega tegutsemise korral teada saada. Kohtu arvates ei oma lepingu ülesütlemise avalduse vorm ja sõnastus tähtsust, sest tahteavaldusest selgus üheselt kostja soov edasisest lepingu täitmisest loobuda. Apellandi arvates on taoline seisukoht ekslik. Ülesütlemise avaldus ei saa olla eksitav ning tehtud peale seda, kui kohustuse täitmise tähtaeg on möödunud. Kuigi kohus luges tuvastatuks, et geodeetiline alusplaan oli küll koostatud juba 2005.a, kuid selle üleandmine kostjale ei ole tõendatud. Taoline järeldus on absurdne ja sisuliselt tähendaks, et hageja, omades kõiki lepingu täitmiseks vajalikke dokumente, ei andnud neid üle kostjale. Sellest võiks järeldada, et juba lepingu sõlmimisel soovis hageja teha lepingu täitmine võimatuks ja tekitada ise endale kahju. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et kostjal ei olnud võimalust ilma geodeetilise alusplaanita tellimust täita. Vastavalt EhS § 19 lg-le 2 ehitise asukoha maaüksuse omadustest

tulenevalt võivad ehitusprojekti koostamise aluseks olla maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja geodeetiliste tööde tulemused. Käesolevas tsiviilasjas ei ole tõendatud, et geodeetilise alusplaani olemasolu oleks kindlasti vajalik olnud. Igal juhul ei saanud see segada hoonesiseste projekteerimistööde tegemist. Sellisele järeldusele jõudis ka kohus. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et hageja keeldus lepingu täitmisel koostööst kostjaga. Nõupidamised lepinguga seotud küsimustes kinnitavad seda, et hageja oli valmis koostööks kostjaga. Apellant ei nõustu kohtu hinnanguga tunnistajate ütlustele. Kohtuotsus ei tohi sisaldada oletusi. Tunnistaja ütlusi ei saa tõlgendada teisiti kui ta ennast väljendas. Maakohus asus seisukohale, et isegi juhul, kui kostjapoolne lepingu rikkumine ei oleks vabandatav, ei ole hageja kahju tekkimist ja selle seost kostja käitumisega tõendanud. Sellest võib järeldada, et kui kohus oleks tuvastanud kostjapoolse lepingu mittevabandatava rikkumise, oleks kahjunõue kostja vastu täies ulatuses tõendatud. Ka ei nõustu apellant kohtu arvamusega, et nii kostja kui AS Randväli & Karema pidid lepingu täitma sama ajavahemiku jooksul ning et hageja võis hakata otsima uut bürood märksa varem kui ta seda tegi, mistõttu ei ole tõendatud vajadus täita leping võimalikult lühikese aja jooksul. Harju Maakohtu otsus oli hageja jaoks üllatuslik. Pooltega ei arutatud selliseid otsuses kajastamist leidnud asjaolusid, nagu lepingu ülesütlemise seaduspärasus, projekteerimislepingu tingimuste tõlgendamise, hagejale tekitatud kahju suuruse tõendamatus. Kohus ei juhtinud poolte tähelepanu menetluses esitatud tõendite ebapiisavusele (eelkõige seoses lepingu väidetava täitmise alustamisega). Üllatavalt luges kohus kostjapoolset lepingu täitmist tõendatuks ainult kostja ja tunnistajate ütlustega (nõudmata selleks dokumentaalseid tõendeid). Kohtul puudus võimalus hinnata, kas kostja poolsed väidetavad ettepanekud olid asjakohased ja põhjendatud või mitte. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja peab maakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Kohus jõudis õigele järeldusele, et kostjal puudus võimalus lepingut täita temale alusdokumendina esitatud arhitektuurse eelprojekti alusel. Ekspertarvamuse lõppjärelduse kohaselt ei ole võimalik ilma eelprojekti muutmata konstruktsiooni projekteerida. Kohus leidis õigesti, et lisaks nimetatud puudustele jäi osa lepingu täitmiseks vajalikke dokumente kostjale õigeaegselt esitamata. Lepingu ülesütlemist käsitlevad kaebuse väited ei tugine seadusele. Kohus on kõiki poolte esitatud nõudeid ja vastuväiteid kohtulikul arutamisel pooltega arutanud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kaevatav kohtuotsus on lõppjäreldustes õige ning kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ning kohtuotsuse muutmata. Maakohus leidis õigesti, et hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks ei ole alust. Kolleegium ei nõustu apellandiga selles, et hageja poolt oli lepingu sõlmimisel tehtud kõik vajalik kostja poolseks lepingu tähtajaliseks täitmiseks. Maakohus ei jätnud hinnanguta hageja väidet selle kohta, et kostja pidas hinnapakkumises loetletud dokumentide põhjal võimalikuks tellitud projekti teostamise. Kohus on enamikku poolte väidetest põhjalikult hinnanud ning jõudnud järeldusele, et lepingu täitmine oli takistatud ka mitmetel kostjast sõltumatutel põhjustel. Nii näiteks on asjas tõendatud, et kostjal puudus võimalus lepingut täita temale alusdokumendina esitatud arhitektuurilise eelprojekti alusel. Asjaolu, et OÜ Kuupmeeter ekspertarvamuses (tl 57-58) on märgitud, et arhitektuurses projektis ei ole vajalik teha suuri muudatusi (v.a elamu kaheksas korrus), on selles väljendatud ka selget seisukohta, et antud arhitektuurse projekti järgi ei ole üks-üheselt konstruktsiooni projekteerida võimalik. Hageja ei vaielnud vastu kostja väitele, et just kostjapoolsete pretensioonide

tõttu tellis Palm-E Arhitektibüroo OÜ eelnimetatud osaühingult ekspertarvamuse, kuid leidis, et arvamuses viidatud muudatuste tegemine (projekteerijaga detailide arutamine ning paranduste ja täpsustuste tegemine) kuulub lepingu täitmise juurde. Kui viimasega ka nõustuda, ei ole võimalik sellest järeldada, et eelprojektiga seotud riskid oleksid lasunud kostjal. Asja materjaliga kooskõlas ei ole apellandi väide, et kuni lepingu kehtivuse lõppemiseni ei esitanud hageja ühtegi pretensiooni ega võtnud temaga ühendust seoses lepingu täitmiseks vajalike dokumentidega. Asjas esitatud tõendite põhjal ei olnud kohtul võimalik nõustuda hagejaga, nagu ei oleks kostja lepingu täitmisele asunud. Asjaolu, et hageja ei ole näinud kostja koostatud tööjooniseid või et neid kohtule ei esitatud, ei võimaldanud teha apellandi soovitud järeldust. Sellist järeldust ei võimalda teha ka ettemaksu tagastamine. Pealegi ei vaielnud pooled lepingu täitmise ulatuse ega selle eest makstava tasu suuruse üle, mistõttu ei oma käesolevas vaidluses tähtsust, milliseid konkreetseid töid oli kostja lepingu täitmiseks teinud. Hageja kahju hüvitamise nõue tugines lepinguliste kohustuste täitmata jätmisele, millele kostja vaidles vastu põhjusel, et töö teostamine osutus tähtaja jooksul võimatuks. Maakohus ei asunud seisukohale, nagu oleks hageja pidanud kõiki kostja ettepanekuid eelprojekti muutmiseks aktsepteerima, vaid leidis, et vastuolud jäid lahendamata. Nõustudes apellandiga, et maakohtul ei olnud alust järelduseks, nagu oleks hageja keeldunud lepingu täitmisel koostööst kostjaga, ei saa nõustuda, et kostjal puudusid takistused töö tähtaegseks tegemiseks. Kuigi apellant on väljendanud jätkuvalt seisukohta, et kostjale oli üle antud kõik lepingu täitmiseks vajalik, on ta ka ise möönnud, et eelprojektis tuli teha parandusi (väites küll samas, et nende tegemine kuulub tööprotsessi juurde). Seega eeldas lepingu täitmine vastastikuste soovide ja nõudmiste arvestamist. Asja materjalist nähtuvalt ei suutnud pooled erimeelsusi vajalikul tasemel lahendada. Viimast asjaolu kinnitab ka vastava ekspertarvamuse tellimise vajadus. See, et kohtule ei esitatud konkreetset dokumenti, millele oleks kostja soovinud saada hageja kirjalikku kooskõlastust, ei võimalda teha apellandi soovitud järeldust. Kohtul lasus kohustus hinnata kõiki esitatud tõendeid ning nende põhjal kujundada oma järeldused. Apellant ei eita, et poolte osavõtul toimus rida nõupidamisi. Kuna töökoosolekuid ei protokollitud, sai neil toimunud arutelude sisu teha kindlaks muude tõendite alusel, mida antud juhul maakohus ka tegi. Asjaolu, et lepingu sõlmimisel pidi kostja ette nägema vajadust konsulteerida arhitektuurilise eelprojekti autoriga ning koostöös temaga lahendama kõik töö käigus selguvad ebatäpsused, ei muuda maakohtu otsust ebaõigeks. Kolleegium ei nõustu apellandiga, nagu oleks kohus hinnanud esiletoodud asjaolusid ja tõendeid erinevalt pooltest. Maakohus ei hinnanud nõude suurust erinevalt pooltest. Hagiavalduses luges hageja talle tekitatud kahjuks AS-ga Randväli & Karema sõlmitud lepingu ja kostjaga sõlmitud lepingu hinnavahe ( „ ...hageja oli sunnitud tegema täiendavaid kulutusi ning maksma sama töö eest praktiliselt kolmekordse hinna “ - tl 3). Hageja ei nõudnud kahju hüvitamist hagiavalduses väidetud muude kahjude osas (ehitustööde viibimisega seoses tasus hageja väidetavalt leppetrahvi ja kandis kulutusi täiendava pangaintressi näol). Kuna kohus tuvastas kostjapoolse lepingu rikkumise ja hageja käitumise vahelise seose, ei omanud asjas tähtsust väidetava kahju olemasolu ega põhjuslik seos kahju tekkimise ja kostja käitumise vahel. Neile asjaoludele ei olnud kostja oma vastuväidetes ka eraldi tuginenud. Seetõttu on siinkohal õige apellandi viide TsMS § 436 lg-le 4, mille kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida menetluses ei arutatud. Menetlusnormide rikkumisena ei ole käsitatav aga see, et kohus avaldas arvamust hageja väite suhtes AS-ga Randväli & Karema sõlmitud lepingu oluliselt kõrgema hinna tinginud põhjuste kohta, leides, et nii 03.01.2006 kui 27.04.2006 sõlmitud projekteerimislepingutes ettenähtud tähtajad teineteisest oluliselt ei erinenud. Neile asjaoludele on hageja ise tuginenud, esitades hinna suurenemise kohta mitmeid (s.h tõenditele vasturääkivaid) väiteid.

Kuna kohus nõustus kostjaga, et viimasel ei olnud võimalik töid teostada lepingu tähtajaks, s.o

20.03.2006, ning selle rikkumise põhjustas hagejast tulenev asjaolu, siis asus ta põhjendatult seisukohale, et lepingu lõpetamise (üles ütlemise) teate sõnastus ei oma olulist tähendust. Maakohus ei jätnud tähelepanuta asjaolu, et vastav teade esitati kaks päeva pärast lepingu tähtaega. See asjaolu ei võimalda hinnata lepingu lõpetamist tinginud asjaolusid teisiti.

Ü. Jänes

G. Kivinurm

I. Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.