Tsiviilasi 2-06-23842
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Annemarie Gerassimov
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-06-23842
Tsiviilasi
X hagi Z B vastu tasumata üüri ja kommunaalteenuste, kahju hüvitamise ja viivise nõudes, kokku 5689.90 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: X
esindajad Kostja: Z B
Menetlusvorm
Kuna kostja kohtuistungile ei ilmunud, lahendab kohus TsMS §410 alusel tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Rahuldada X hagi Z B vastu täielikult. Välja mõista Z B’lt tasumata üüri- ja kommunaalmaksete võlgnevus seisuga 21.08.2006.a. summas kaks tuhat kaheksasada kaheksakümmend kaheksa krooni ja üheksakümmend senti ( 2888.90 ) ja viivis seisuga 21.08.2006.a. summas kaks tuhat kaksteist krooni ja kümme senti ( 2012.10 ) ning kahju summas seitsesada kaheksakümmend kaheksa krooni ja üheksakümmend senti ( 788.90 ) X kasuks. Kohtukulude jaotus Kõik asjas kujunevad menetluskulud jätta kostja kanda. TSMS § 174 lg 1 ja 2 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest 12. aprillil 2007.a. TM Valga kohtumaja kantselei kaudu. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Hageja nõue Hagiavaldusest nähtub, et kostja kasutas üürilepingu alusel hagejale kuuluvat eluruumi ning tähtajaline üürileping hageja ja kostja vahel sõlmiti 20.12.2004.a. tähtajaga kuni 20.03.2005.a. Tähtaja möödumisel on üürileping muutunud tähtajatuks üürilepinguks. Üürilepingu p. 3.1 kohaselt kohustus kostja maksma üüri 300.- krooni kuus ning kandma üüritus asjaga seotud kõrvalkulusid vastavalt üürilepingu p. 3.5 Üürilepingu p. 3.3 kohaselt kohustus kostja tasuma üürileandja poolt esitatud üüri- ja kommunaalmaksete arved hiljemalt jooksva kuu 15. kuupäevaks. Arvete tähtajaks tasumata jätmise korral maksma viivist 0.7% õigeaegselt tasumata summadelt iga viivitatud päeva eest. Võlgnevus on tekkinud alates 23. veebruarist 2006.a.. Seisuga 21.08.2006.a. on kostjal kujunenud üüri ja kommunaalteenuste tasumisel võlgnevus 2888.90 krooni ja viivis 2012.10 krooni ning tekkinud kahju summas 788.90 krooni, millised summad palub hageja kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt kohtukulud. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Hagi menetlusse võtmise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega 13.09.2006 kohustas kohtunik kostjat vastama hagile 15 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 22-24), hoiatades samas, et kui kostja kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale 16. septembril 2006 (tl 25). Kostja kohtule ei vastanud ega ilmunud ka vaatamata kohtu kutsetele, kus olid toodud ka hoiatused kohtuistungile mitteilmumise tagajärgede kohta, ka kohtuistungile. Kohtuistungil
VÕS § 292 lg. 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 293 sätestab, et üürileandja kannab asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Üürilepingu p. 3.1 kohaselt kohustus kostja maksma üüri 300.- krooni kuus ning kandma üüritud asjaga seotud kõrvalkulusid ning tasuma üürilepingu esemeks oleva elamu hoolduse ja kommunaalteenustega seotud kulusid vastavalt lepingu p-le 3.5 / tl. 6-9 /. Seega on poolte vahel 20.12.2004.a. sõlmitud üürilepinguga lepitud kokku üürniku kohustus tasuda üüri, kõrvalkulud. VÕS § 294 kohaselt kui üür on arvestatud teatud ajavahemike järgi, tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Üürilepingu p. 3.3 kohaselt kohustus kostja tasuma üürileandja poolt esitatud üüri- ja kommunaalmaksete arved hiljemalt jooksva kuu 15. kuupäevaks /tl.6/. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid maksekohustusi ning seisuga 21.08.2006.a. võlgneb kostja hagejale üüri ja tarbitud kommunaalteenuste eest 2888.90 krooni. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepinguga (punkt 3.9) / tl.7 / on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks 0.7% õigeaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast / tl.2 /, saades viivise suuruseks seisuga 21.08.2006.a. 2012.10 krooni / tl.2 /. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivise väljamõistmist. VÕS § 101 lg. 1 p.1,3 sätestab, et kui võlgnik on kohustist rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahjude hüvitamist. Hageja on teinud võla sissenõudmiseks kulutusi summas 788.90 / tl. 15-16 /. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt hageja kasuks seisuga 21.08.2006.a. võlgnevus ja viivis kogusummas 4901 krooni, samuti ka tekitatud kahju summas 788.90 krooni välja mõista. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi TsMS ) § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg. 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lõike 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg. 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad hageja menetluskulud jätta kostja kanda ning kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. TsMS § 467 lg. 1 II lause kohaselt tunnistab kohus otsuse viivitamata täidetavaks otsuses endas või määrusega. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega tuleb antud juhul tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks, kuna kohus lahendas asja tagaseljaotsusega TsMS § 410 alusel.
3 (4)
Annemarie Gerassimov Kohtunik 12.04.2007.a.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.