OÜ F hagi OÜ C ja M.P vastu viivise 53 014,40 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.01.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ C ja M.P apellatsioonkaebus
Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
kirjalik menetlus Hageja OÜ F, esindaja Ilme Ratas Kostjad OÜ C ja M.P, esindaja Tiit Eenmaa
Resolutsioon
1.Jätta Harju Maakohtu 03.01.2007 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Kostjate apellatsioonimenetluse kulud jäävad nende enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hageja nõue ja põhjendused
1.OÜ F palus OÜ-lt C ja M.P solidaarselt välja mõista viivisevõla 53 014,45 krooni. Hagi põhjenduste kohaselt sõlmisid OÜ F ja OÜ C 26.12.2002 müügilepingu nr 14, mille järgi tarnis hageja OÜ-le C kaupa. Viimane kohustus saadud kauba eest tasuma 7 kalendripäeva jooksul arvates arve saamisest. M.P, kes oli OÜ C juhatuse liige, pidi lepingu p 5.2. järgi vastutama OÜ-ga C solidaarselt hageja ees lepinguliste kohustuste täitmise eest. Hageja väljastas kostjale kaupu arvete ja arve-saatelehtede alusel ajavahemikul 04.08.2004 – 03.12.2004 kokku summas 178 709,30 krooni ning esitas kostjale ka neli kreeditarvet 1496,25 krooni tasumiseks. Kostja ei tasunud esitatud arveid tähtaegselt ning seetõttu saatis hageja 03.02.2005 pretensiooni. M.P sai selle kätte 11.02.2005, kuid võlga ei tasunud. 23.02.2005 tegi hageja kostjale pankrotihoiatuse ning palus tasuda seisuga 02.02.2005 arvestatud põhivõla 126 942,70 krooni ja viivised 42 224,20 krooni. 09.03.2004 tasus kostja põhivõla 126 942,70 krooni. Pärast seda andis hageja kostjale viivise tasumiseks tähtaja - hiljemalt 26.07.2005, kuid kostja võlga ei tasunud. 29.07.2005 saatis hageja kostjale pretensiooni viivise 53 331,80 krooni tasumiseks hiljemalt 11.08.2005. Kostja sellele ei vastanud ja
võlg on tasumata. Lepingu p 5.4 järgi on viivisemäär 0,25% päevas. 18.04.2006 täpsustas hageja viivise arvestust, mille tulemusena vähendas nõuet ning palus kostjatelt solidaarselt välja mõista viivise 53 014,45 krooni. Viivisenõue ei ole hageja arvetes ebamõistlikult suur, arvestades viivituse pikkust ning asjaolu, et võla ja viivise tasumiseks on antud korduvalt tähtaegu. Kostjate vastuväited
2.Kostjad hagi ei tunnistanud ja palusid jätta hagi rahuldamata. Põhivõla suuruse ja tasumise aja osas kostjad vastuväiteid ei esitanud, kuid leidsid, et viivisenõue on põhjendamatu ja vastuolus hea usu põhimõttega. Viivisearvestus ei ole õige, sest viivist saab arvestada alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle täitmiseni. Tegelik viivis on 53 017,40 krooni. Hageja pidanuks andma VÕS § 114 lg 1 järgi täiendava tähtaja viivise nõudmisel. Poolte vahel olid pikaajalised suhted ja vastastikune usaldus ning kostjal oli lootus, et täiendav tähtaeg antakse. Viivis on ebamõistlikult suur, mõistlik viivis oleks 10 000 krooni. OÜ-l C oli käibevahendite puudujääk, mille põhjustasid töötajad, kes varastasid kassast raha. Seetõttu oli raskusi saadud kauba eest tasumisega. M. P ei vastuta solidaarselt OÜ-ga C. Lepingule allkirjutamisest ei saanud M. P iseenesest tekkida kohustusi hageja ees. Puuduvad juhatuse liikme vastutuse alused ÄS § 187 järgi. Hageja ei ole tõendanud, et ta ei saa rahuldada nõuet OÜ C arvel. Ka ei ole võimalik M. P vastutust viiviste tasumise osas käsitada käendusena, kuna kohustus ei ole VÕS § 142 lg 2 järgi piisavalt määratletud. M. P võis käendada vaid põhikohustuse täitmist.
3.Pärast viivisenõude vähendamist ei vaidlustanud kostjad viivise suurust ega selle arvestamise aluseks olevaid asjaolusid. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
4.Maakohus rahuldas hagi. Kuivõrd poolte vahel puudus vaidlus selles, et OÜ C jäi hagejale saadud kauba eest võlgu ja et põhivõla summas 126 942,70 krooni tasus OÜ C hagejale 09.03.2005, siis ei andnud kohus hinnangut hageja esitatud arvetele ja saatelehtedele ning panga väljavõttele. Vaidlust ei olnud pärast viivisenõude täpsustamist viivise suuruse ja selle arvestamise aluseks olevate asjaolude, nagu nõude sissenõutavaks muutumise aeg, võla suurus ja periood üle, viivise suuruseks on 53 014,45 krooni. Vaidlust ei olnud ka selle üle, et OÜ-l C on kohustus tasuda hagejale viivist tulenevalt lepingu nr 14 p-st 5.2. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1) ning lisaks on viivise nõue lubatav ka VÕS § 101 lg-te 1 ja 6 ning § 113 lg 1 järgi, mis sätestavad võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi lepingus märgitud ulatuses. Hageja on tõendanud 03.02.2005 ja 29.07.2005 pretensioonidega, 23.03.2005 pankrotihoiatusega, tähitud kirja kviitungite ja väljastusteadetega, et ta on teinud OÜ-le C ettepanekuid võla tasumiseks ning andnud selleks tähtajad kooskõlas VÕS § 114 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse anda võlgnikule tähtaeg kohustuse täitmiseks. Eelmärgitud pretensioonidega ja pankrotihoiatusega on antud OÜ-le C ka tähtaeg viivise maksmiseks. Eeltoodut arvestades ei ole hageja kohtu arvates viivist nõudes kui seaduses sätestatud õiguskaitsevahendit maksma pannes ja selleks eelnevalt tähtaega andes käitunud kuidagi vastuolus hea usu põhimõttega, millele viitas kostja.
5.Kooskõlas VÕS § 113 lg-ga 8 ja §-ga 162 võib viivist vähendada, kui see on ebamõistlikult suur, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Kostja OÜ C ei ole vaatamata
kohtu ettepanekule oma väiteid võimalikust käibevahendite vargusest ja selle tõttu tekkinud rasket majanduslikku seisu tõendanud, mistõttu puudub alus tema suhtes viivise vähendamiseks. Viivist ei ole üldse tasutud, hoolimata hageja mitmetest ettepanekutest. Hagetav viivis moodustab tasutud põhivõlast ca 41%, seega ei ole kohtu arvates tegemist ebamõistlikult suure viivisega, mida üksnes selle suuruse tõttu peaks vähendama.
6.Kohus leidis, et M.P vastutab viivise osas hageja ees koos OÜ-ga C solidaarselt. Vaidlusaluse lepingu nr 14 p 5.2 järgi juhinduvad pooled lepingus määratlemata küsimustes seadusest ning lepingu allakirjatanud isik vastutab ostja kohustuste eest müüja ees ostjaga solidaarselt. Lepingu p 5.4 järgi on kauba tasumisega viivitamise korral ostjal kohustus tasuda viivist. Lepingule on alla kirjutanud M.P, seega on ta lepingule alla kirjutades võtnud endale kohustuse tema enda poolt juhitava ärihinguga solidaarselt vastutada äriühingu kohustuste eest, mis haarab enda alla ka viivise maksmise kohustuse. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
7.Kostjad palusid tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata kostjate taotlus viivise suuruse vähendamiseks ning teha uus otsus, millega vähendada viivise suurus 25 000 kroonini.
8.Kaebuse põhjenduste kohaselt rikkus kohus viivise vähendamise taotluse lahendamisel VÕS § 162. Kohus ei ole täies ulatuses ja õigesti kohaldanud VÕS § 162 lg-s 1 sätestatud viivise vähendamise aluseid. Viivise vähendamisel ei oma VÕS § 162 mõttes tähendust asjaolu, kas viiviseid on tasutud või mitte. Viivise protsentuaalne suhe põhivõlaga ei ole piisav ja tõene hindamaks viivise suuruse mõistlikkust või ebamõistlikkust. Kohus hindas vääralt kostjate väidet käibevahendite puudumise kohta. Kostjad esitasid selle väite põhjendamaks põhikohustuse täitmisega viivitamist, mitte selleks, et vähendada viivise suurust. Käibevahendite puudumine tingis põhikohustuse täitmisel viivituse. Kohus ei hinnanud OÜ C poolt kohustuse täitmist. Hagi esitamise ajaks oli kostja võlg tasutud. Kohus ei hinnanud hageja majanduslikku olukorda. Hageja ei ole hagiavalduses märkinud, et viivise mittetasumine oleks tema majanduslikku olukorda halvendanud või et nende saamine nõutud ulatuses parandaks tema olukorda. Otsuses puuduvad põhjendused hageja õigustatud huvi kohta viivise vähendamise või mittevähendamise korral.
9.Viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille teeb kohus võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Viivise suurust tuleks võrrelda esmajoones kohustuse rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahju suurusega ja hinnata selle proportsionaalsust. Kostjad ei ole hagejale kahju tekitanud. Hageja ei ole seda tõendanud. Kostja OÜ C on põhivõla enne viivisenõude kohtule esitamist tasunud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokkulepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Põhivõla tasumisega on kostjate arvates see eesmärk saavutatud enne viivisenõude esitamist. 25 000 krooni on mõistlik viivisesumma, arvestades VÕS § 162 lg-s 2 sätestatud viivise vähendamise aluseid.
Vastus apellatsioonkaebusele
10.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, leides, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
11.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
12.Asja lahendamiseks on olulised järgmised kindlaks tehtud asjaolud: • • • • • • • • • •
OÜ F ja OÜ C sõlmisid 26.12.2002 müügilepingu, mille järgi hageja tarnis OÜ-le C kaupa; OÜ C kohustus kauba eest tasuma 7 kalendripäeva jooksul arve saamisest; Lepingu p 5.2 järgi vastutab M.P OÜ C juhatuse liikmena hageja ees solidaarselt äriühinguga lepinguliste kohustuste täitmise eest; OÜ C ei tasunud arveid ajavahemikul 04.08.2004 – 03.12.2004 kogusummas 178 709,30 krooni ega kreeditarveid summas 1496,25 krooni; Seisuga 02.02.2005 oli OÜ-l C põhivõlg 126 942,70 krooni ja viivisevõlg 42 224,20 krooni; 09.03.2004 tasus OÜ C hagejale põhivõla 126 942,70 krooni; Viivisevõla suurus on 53 014, 45 krooni; Kostjad hageja viivise arvestusele vastu ei vaielnud, kuid taotlesid viivise vähendamist; Maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt välja viivise hagetud suuruses; Kostjad peavad mõistlikuks viivisesummaks 25 000 krooni.
13.Vaidlust ei ole selle üle, et viivisenõude üldised eeldused on täidetud. Pooled vaidlevad jätkuvalt selle üle, kui suure viivise oleks pidanud maakohus välja mõistma (milline on viivise mõistlik suurus). Vaidluse lahendamiseks tuli kindlaks teha, kas esinevad VÕS 162 lg-s 1 sätestatud alused viivise vähendamiseks.
14.VÕS § 101 lg 1 järgi on viivis seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas kohus VÕS § 162 lg-t 1 vaidluse lahendamisel õigesti.
15.Viivise vähendamise ulatust ei ole võimalik summaliselt täpselt piiritleda, kuna see sõltub paljuski kohustuse täitmisega viivitamise asjaoludest. Maakohus leidis põhjendatult, et kostjad ei ole tõendanud mõjuvate põhjuste olemasolu, so töötajate vargusi ja sellest tulenenud käibevahendite puudumist, mis takistasid kohustuse täitmist (arvete tasumist). Iseenesest on õige apellatsioonkaebuse väide, et viivise vähendamise otsustamisel ei oma tähtsust asjaolu, kas viiviseid on tasutud või mitte, kuid see ei muuda kohtuotsust lõppjärelduses ebaõigeks. Õige on ka kostjate seisukoht, et viivise vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes ning et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise eesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Kostjad jätavad aga tähelepanuta, et peale selle on viivise eesmärgiks ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Kahju puudumine või selle olemasolu viivisega võrreldes oluliselt väiksemas ulatuses ei saa olla viivise alandamise aluseks, kui viivist õigustab selle tagatisfunktsioon, s.t
võlausaldaja huvi tagatud kohustuse täitmise vastu, mida ei pea mõõtma ainuüksi tekkinud varalise kahjuga. Kostjad ei ole väitnud, et hagejal puudus huvi tagatud kohustuse täitmise vastu.
16.Ekslik on kostjate seisukoht, nagu ei omaks viivise ja põhivõla suuruse vahe asja lahendamisel tähtsust. Ringkonnakohus leiab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Kuna antud juhul on hagetud viivis põhivõlast väiksem ja kostja taotles viivise vähendamist, on tema kohustus TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada, et viivise suurus on ebamõistlikult suur. Kuna kostja seda ei tõendanud, jättis maakohus õigesti viivise vähendamise taotluse rahuldamata. Maakohus lähtus õigesti põhivõla suurusest viivise arvestamise ajal.
17.Hageja ei pidanud tõendama oma majanduslikku olukorda ega seda, et viivise mittetasumine kostjate poolt oleks tema majanduslikku olukorda halvendanud või et nende saamine hagetud ulatuses parandaks tema olukorda, nagu kostjad leiavad. Hageja õigustatud huvi oli saada viivist hagetud suuruses ja kostja oleks pidanud tõendama vastupidist, so sellise huvi puudumist. Asjaolu, et OÜ C tasus põhivõla enne hagi esitamist kohtusse, ei anna iseenesest alust viivise vähendamiseks.
18.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebuse rahuldamata jätmisel jäävad apellantide menetluskulud kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 järgi nende enda kanda.
T. Kollom
M. Merimaa
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.