Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252), volitatud esindaja K. H. Kostja P. G. (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalikus lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Mõista P. G.ilt AS SEB Pank kasuks välja võlgnevus 716,89 eurot, mis koosneb põhinõudest 650,12 eurot, intressist 40,89 eurot ning seisuga 05.12.2022 sissenõutavaks muutunud viivisest 25,88 eurot.
3.Mõista P. G.ilt AS SEB Pank kasuks välja viivis põhinõudelt 650,12 eurot alates 06.12.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni 20,000% aastas.
4.Jätta rahuldamata P. G.i taotlus määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord. Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskulud P. G.i kanda.
6.Välja mõista P. G.ilt AS SEB Pank kasuks menetluskulu 245 eurot.
7.Välja mõista P. G.ilt AS SEB Pank kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (245 eurot) viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 716,89 eurot, mis koosneb põhinõudest 650,12 eurot, intressinõudest 40,89 eurot, ning viivisenõudest arvestatuna kuni 05.12.2022 summas 25,88 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis määras 20.000 % aastas põhinõudelt (650,12 eurot) aastas alates 06.12.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja nõue kostja vastu tuleneb poolte vahel 25.01.2019 sõlmitud püsimaksega krediitkaardi lepingust nr A190000072 (edaspidi leping), mille alusel väljastas hageja kostjale püsimaksega krediitkaardi (edaspidi krediitkaart) ja võimaldas talle krediidilimiiti 1 600.00 euro ulatuses. Vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma iga kuu maksepäeval kohustusliku tagasimakse ja intressimakse, kui makseperioodile järgneva kalendrikuu esimese päeva seisuga on krediidilimiiti kasutatud.
3.Lepingu kohaselt oli maksepäevaks määratud iga kuu 10. kuupäev ning intresse tuli tasuda vastavalt hinnakirjas kehtestatud määraga. Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu hageja blokeeris kostja krediitkaardi. Kostjapoolse maksekohustuse rikkumise tõttu saatis hageja kostjale 14.09.2022 teate lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, nõudes kogu võla tasumist hiljemalt 05.10.2022. Kostja nimetatud tähtajaks võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja 06.10.2022 lepingu üles.
4.Hageja leiab 09.10.2024 seisukohas, et on lepingu sõlmimisel täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Taotluse esitamisega käivitusid pangasüsteemi automaatsed kontrollid. Kostja märkis sissetuleku suuruseks 1 050 eurot kuus. Kostja sissetulek koosnes töötasust, mis laekus ettevõttelt X OÜ ning pensionist summas 320,06 eurot. Hageja arvutuste kohaselt oli kostja viimase 6 kuu keskmine netosissetulek 1 014,06 eurot (keskmine töötasu 694,00 eurot ning pension 320,06 eurot). Arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et kostja tegi makseid ka Inbank AS’ile viitega lepingule IM04637, mille viimase 6 kuu maksed olid suuruses 37,75 eurot kuni 79,95 eurot kuus (keskmine 38,53 eurot kuus). Mingil põhjusel ei ole otsustaja seda kohustust tabelisse märkinud, aga maksevõime hindamisel arvestati ka selle kohustusega. Koos Inbank AS’i kohustusega oli kostja varasemate laenukohustuste suurus kokku 203,53 (19,00 + 106,00 + 40,00 + 38,35 = 203,35) eurot kuus.
5.Hageja kontrollis, et pakutava laenu kuumakse koos olemasolevate laenude ja liisingute kuumaksetega SEB-s ei ületa 40% netosissetulekust. Koos varasemate krediidikohustustega olid pärast krediitkaardi lepingu sõlmimist igakuised laenukohustused kokku 294,35 eurot. erakliendi riskianalüüsi tulemusena sai hageja kostja taotlusskooriks B, mis oli hea tulemus (A oli parim ning D halvim).
6.Kostjale otsustati väljastada krediitkaart väiksema limiidiga kui kostja soovis (taotlusele oli märgitud soovitud limiidiks 3500 eurot). Maksimaalne krediidilimiit sai olla kahekordne kostja sissetulek ehk 2028 eurot. Otsustusprotsessi tulemusena väljastati kostjale krediitkaart limiidiga 1600 eurot.
7.Hageja ei nõustu otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega, sest see kahjustab oluliselt hageja huve. Hageja on seisukohal, et ka TsMS § 445 lg 1 alusel kostjale antud võimalus võlgnevuse ositi täitmiseks on korduvate kohustuste täitmine 2(7)
ning sellele kohaldub aegumine TsÜS § 157 lg 4 järgi. Juhul kui kostja otsust täitma ei asu, aegub hageja nõude täitmine kümne aasta asemel kolme aasta jooksul. Seega kahjustaks selline otsuse täitmise viis oluliselt hageja huve.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
8.Kostja nõustub hagiavalduses tema vastu esitatud nõuetega (krediidisummaga) ja on valmis asja lahendama kokkuleppel. Kostja on ka enne määruse saamist kirjalikult pöördunud hageja poole taotlusega lahendada tekkinud olukord. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda, seoses sellega, et kostja oli nõus ka varem leidma lahendust võla tasumisel.
9.Kostja esitas 10.10.2024 kohtule taotluse seoses raske majandusliku seisundiga haigestumise ja ajutise töövõimetuse tõttu anda kohtul kostjale 12-kuuline maksepuhkus võla tasumisel ja kinnitada järgmine võla tasumise graafik: igakuine makse summas 50 eurot, maksete alguskuupäevaga 01.10.2025.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus rahuldab hagi.
11.Kohus võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr 3-2-1-23- 16, p 16). Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
12.Hageja põhinõude õiguslik alus on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Raha maksmise aluseks olev kohustus võib tuleneda seadusest või lepingust. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1).
13.Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
14.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija 3(7)
tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).
15.Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 25.01.2019 püsimaksega krediitkaardi lepingu A190000072 (leping), mille alusel väljastas hageja kostjale püsimaksega krediitkaardi (krediitkaart) ja võimaldas talle krediidilimiiiti 1600 euro ulatuses (dtl 30-36). Leping on poolte poolt allkirjastatud. Kostja krediidi saamisele ega nõudele vastuväiteid esitanud ei ole. 16. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 25.01.2019 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,01%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 20,01% = 60,03 %. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 20,620% aastas, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
17.Lepingu kohaselt oli maksepäevaks määratud iga kuu 10. kuupäev ning intresse tuli tasuda vastavalt hinnakirjas kehtestatud määraga. Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu hageja blokeeris kostja krediitkaardi. Kostjapoolse maksekohustuse rikkumise tõttu saatis hageja kostjale 14.09.2022 teate lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, nõudes kogu võla tasumist hiljemalt 05.10.2022. Krediidiandja luges lepingu üles öelduks 06.10.2022 (dtl 38). Kostja ülesütlemisele vastuväiteid esitanud ei ole.
18.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). 19. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 403 4 lg 1 järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 403 4 lg 6 kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 403 4 lg 13). VÕS § 4035 lg 1 kohaselt on krediidiandja või 20. Vastusest kohtunõudele ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et püsimaksega krediitkaardi krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. lepingu sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli piisav. hageja on selgitanud, et taotluse esitamisega käivitusid pangasüsteemi automaatsed kontrollid: Creditinfo Eesti AS andmetel puudusid kehtivad või lõppenud võlgnevused; kostja oli vanem kui 18-aastane; kostja ei olnud töötu; kostja tööstaaž tööandja juures oli 3 kuni 5 aastat; kostja oli EV kodanik või omas alalist elamisluba; kostja oli Eesti resident; kostja ükski arvelduskonto SEB-s ei olnud blokeeritud, sh ei olnud inkassokorraldusega seotud broneeringut; kostjal puudusid arvelduskontol võlgnevused; laekumistes puudusid töötusele viitavad kanded; kostja ei olnud pankrotis; kostja ei olnud varem olnud pankrotis; puudusid kiirlaenudele viitavad kanded; kostjale olid toimunud viimase 6 kuu jooksul laekumised vähemalt 5 kuul; kostjal puudusid varasemad kohustused hageja ees.
21.Hageja esitas kohtule vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise tõendamiseks kostja pangakonto väljavõtted (dtl 77-108). Kostja sissetulek koosnes töötasust, mis laekus ettevõttelt X OÜ (dtl 77-108) ning pensionist summas 320,06 eurot (laekumised Swedbanka, dtl 103-108). Hageja arvutuste ja pangakonto väljavõtte kohaselt oli kostja viimase 6 kuu keskmine netosissetulek 1 014,06 eurot (keskmine töötasu 694,00 eurot ning pension 320,06 eurot). Kostja arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et kostja tegi makseid ka Inbank AS’ile 4(7)
viitega lepingule IM04637, mille viimase 6 kuu maksed olid suuruses 37,75 eurot kuni 79,95 eurot kuus (keskmine 38,53 eurot kuus). Koos Inbank AS’i kohustusega oli kostja varasemate laenukohustuste suurus kokku 203,53 (19,00 + 106,00 + 40,00 + 38,35 = 203,35) eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt võeti maksevõimes arvesse kohustuse kuumakseks 203,35 eurot.
22.Järgnevalt kontrolliti, et pakutava laenu kuumakse koos olemasolevate laenude ja liisingute kuumaksetega SEB-s ei ületa 40% netosissetulekust: 1 014,06 * 0,4 = 405,62 eurot. Kostja keskmine netosissetulek analüüsi perioodil oli 1 014,06 eurot kuus, seega arvutuste kohaselt ei tohtinud kostja kohustuste kuumaksed ületada 405,62 eurot. Lepingus kokku lepitud kohustusliku tagasimakse summa oli 67,00 eurot kuus (hagiavalduse lisa 1), millele lisandusid intressid kasutatud krediidilimiidi eest. Kohustuste aruande kohaselt võeti maksevõimes arvesse krediitkaardi kohustuse igakuist suurust 91,00 eurot. Seega koos varasemate krediidikohustustega olid pärast krediitkaardi lepingu sõlmimist kostja igakuised laenukohustused kokku 294,35 eurot (19,00 + 106,00 + 40,00 + 38,35 + 91,00 = 294,35), mis ei ületanud 40% kostja igakuisest netosissetulekust.
23.Erakliendi riskianalüüsi tulemusena sai hageja kostja taotlusskooriks B, mis oli hea tulemus (A oli parim ning D halvim). Kostjale väljastati krediitkaart väiksema limiidiga kui kostja soovis (taotlusele oli märgitud soovitud limiidiks 3 500,00 eurot, dtl 74-75). Otsustusprotsessi tulemusena väljastati kostjale krediitkaart limiidiga 1 600,00 eurot.
24.Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et hageja on lepingu sõlmimisel täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teinud kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel kõik endast oleneva.
25.Krediidiandja andis kostjale kirjaga võlgnevuse tasumiseks aega kuni 05.10.2022. VÕS § 82 lg 1 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Krediidiandja luges lepingu üles öelduks 06.10.2022. Lepingust tulenev kohustus muutus sissenõutavaks 07.10.2022. Hagejal tekkis seega 07.10.2022 VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus muutus sissenõutavaks. Kostja rikkumine ei ole vabandatav, seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kohtu hinnangul tuleb seega kostjalt hagejale välja mõista põhivõlgnevus 650,12 eurot.
26.Hageja nõuab kostjalt perioodi 10.06.2022 kuni 06.10.2022 eest intressi 40,89 euro tasumist. VÕS § 94 lg 3 esimese lause kohaselt fikseeritud intressimääraks on lepingus võlausaldaja ja võlgniku vahel terveks lepingu kehtivuse ajaks kokkulepitud intressimäär või kindlateks ajavahemikeks kokkulepitud intressimäär, mis arvutatakse üksnes kindlaksmääratud protsendimäära alusel. VÕS § 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
27.Riigikohus on 29.01.2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 tehtud otsuse punktis 17 selgitanud, et kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). 28. Hageja palus kostjalt välja mõista tasumata intress 40,89 eurot intressimääraga 20,000%. Kuna lepingu pooled on leppinud 5(7)
kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja intressinõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intress 40,89 eurot.
29.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka lepingust tulenev viivis 25,88 eurot perioodi 12.07.2022 kuni 05.12.2022 eest. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
30.Hageja nõuab kostjalt viivist alates kostja viimase makse järgmisest päevast alates lepingujärgse määraga 20,000% aastas, kokku summas 25,88 eurot. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud. Arvestades, et kostja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses, on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis põhivõlgnevuselt lepingujärgse määraga 20,000% aastas ajavahemikul 12.07.2022 kuni 05.12.2022, mis on 25,88 eurot.
31.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele.
32.Kostja esitas taotluse määrata kindlaks otsuse täitmise viisi ja kord ning palub seoses raske majandusliku seisundiga haigestumise ja ajutise töövõimetuse tõttu anda kohtul kostjale 12kuuline maksepuhkus võla tasumisel ja kinnitada võla tasumise graafik. Hageja vaidles taotlusele vastu.
33.Kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga (TsMS § 445 lg 1).
34.Kohus selgitas, et kostjal tuleb enda väiteid tõendada. Kostja vaatamata kohtu selgitustele enda tõendamiskoormist täitnud ei ole. Õiguskirjanduses on selgitatud, et lõike 1 esimene lause avab kohtule laiaulatusliku võimaluse määratleda poole sellekohase taotluse alusel otsuse täitmise erinevaid võimalusi. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega, kuna seadus ei sätesta taotluse rahuldamiseks mingeid eeltingimusi. Nagu iga kohtule esitatavat taotlust tuleb põhjendada ka viisi ja korra määramise taotlust. Kuna § 445 lg 1 on erandnorm otsuse tavalise täitmise korraga võrreldes, tuleb taotluses märkida need erandlikud asjaolud, mille tõttu soovitakse otsuse täitmise viisi või korra kindlaksmääramist, eelkõige aga rahalise nõude korral kohustuse täitmise ajatamist (vt TsMS kommenteeritud väljaanne, § 445 komm 3.1.1).Täitmise ajatamise korral tuleb arvestada ka sissenõudja õigustatud huve, et suure summa korral ei veniks otsuse täitmine osade kaupa ebamõistlikult pikaks.
35.Taotlus rahuldamisele ei kuulu, kuna kostja ei ole tõendanud erakorraliste asjaolude esinemist. Kohus märgib ka, et üksnes rahaliste vahendite puudumine ei saa olla aluseks otsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramisel. Kostjal on võimalik taotleda kohustuste täitmise ajatamist täitemenetluses. Menetluskulud
36.Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda.
37.Hageja on taotlenud mõista kostjalt välja menetluskuludena maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 180 eurot, kokku 245 eurot. Kohus rahuldab nimetatud taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 245 eurot. 6(7)
38.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusest, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
39.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280,00 eurot (TsMS § 178 lg 2).
40.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.