2-06-24748
Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Pärnu Maakohus Kristel Pedassaar 10. aprill 2007.a. Kuressaare Kohtumaja 2-06-24748 M.V. hagi J.A. vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja M.V. (), hageja esindaja volikirja alusel jurist Mihkel Tuus (Lossi 12a Kuressaare, tl.29), kostja J.A. (), kohtuistungil osales volitatud esindajana jurist Harland Paas Õigusbüroost HP (tl. 58),
Kohtuistungi toimumise aeg
Avalik kohtuistung 26. märts 2007.a.
Edasikaebamise kord Pool võib esitada esimese astme kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant. Apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule TsMS §-s 633 märgitud kaebuse vormi ja sisunõudeid järgides. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Poolte kohtule avaldatud kokkuleppel saab apellatsioonitähtaega lühendada, samuti pikendada kuni viie kuuni otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Asjaolud 11.09.2002.a. sõlmis kostja J.A. AS-ga Eesti Ühispank laenulepingu (nr. 7000156450210), millega laenas pangalt eluasemelaenuna 100000 (ükssada tuhat) krooni (tl.5-10). J.A. poolt sõlmitud eluasemelaenulepingu ja lepingule lisaks oleva käenduslepingu järgi oli laenu käendajaks M.V., käendaja vastutuse maksimum summaks oli lepingu järgi 130000.00 krooni (tl. 11-13). 16.09.2002.a. sõlmis hageja käendajana AS SEB Eesti Ühispank hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu, millega seati hagejale kuuluvale ja tema elukohaks olevale korteriomandile hüpoteek (tl. 6). Seisuga 13.09.2006.a. (periood 01.11.2005.a. kuni 13.09.2006.a.) on hageja tasunud kostja eest 20258.46 krooni (tl.14). 11.12.2006.a. teatas pank hagejale, et seoses kostja poolt laenumaksete tasumata jätmisega on pank ühepoolselt lõpetanud J.A.- ga laenulepingu ja määranud kogu laenuvõla, intresside ja muude lepingust tulenevate maksete tasumise tähtajaks 12.12.2006.a., tasumisega viivitamise korral oleks lisandunud viivis 17.31 krooni päevas (tl. 67). 13.12.2006.a. tasus hageja M.V. kostja J.A. eest kogu võlgnevuse koos intresside ja viivisega summas 69999.42 krooni, millest 68290.32 krooni oli tasumata laenuosa, 1660.13 krooni intressid ja 48.97 krooni viivised (tl.68,69 ). Hagi põhjendused ja hageja nõue Laenulepingu sõlmimise ajal olid pooled elukaaslased. Nad olid koos elanud kaheksa aastat ning kasvatasid ühist last XXXXa. sündinud tütar J.A. Laenulepingu järgi saadud raha lubas kostja J.A. kasutada kinnisasja soetamiseks, et rajada sinna perele uus kodu. Neil tingimustel nõustus hageja M.V. kostja poolt sõlmitud laenulepingut tagama. Laenulepingust saadud raha eest ostis kostja 20. novembril 2002.a. XXXX kinnistu XXXXX valla XXXXX külas ning hakkas korrastama sellel asuvat elamut. 2003.a. septembris poolte kooselu lõppes, sest kostja lahkus kodust ja alustas uut kooselu. Kuna kostja ei andnud tütrele ülalpidamiseks rahalisi vahendeid, siis esitas hageja kohtusse kostja vastu elatise nõude. Saare Maakohtu XXXXX .a. otsusega tsiviilasjas XXXXX hagi rahuldati ja kostjalt mõisteti tütre ülalpidamiseks välja elatis. Kohtuotsus on jõustunud (tl. 22-28). Kuna kostja keeldus elatist maksmast kohtuotsusega väljamõistetud ulatuses, siis esitas hageja otsuse täitmiseks kohtutäiturile. Selle järel teatas kostja hagejale, et kui hageja nõuab elatist, siis lõpetab kostja pangale laenumaksete tasumise ja ta tegigi seda. Et välistada intresside, viiviste suurenemist ja tagatiseks oleva vara realiseerimist, siis alates 2005.a. märtsikuust on hageja olnud käendajana sunnitud tasuma pangale kostja laenulepingust tulenevaid igakuiseid makseid,
kuivõrd kostja jättis need tasumata. Kokku on hageja käendajana tasunud AS-le SEB Eesti Ühispank kostja eest 90257.88 krooni ( 20258.46+69999.42). Hageja on tasunud menetluskuluna hagiavalduselt riigilõivu 1500.00 krooni ja nõude suurendamisel 3500.00 krooni , kokku seega 5000.00 krooni. Hageja taotleb hagi rahuldamist VÕS §-de 151,152 alusel. Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja J.A. hagi ei tunnista. Kompromissiks oli kostja nõus tasuma poole nõudesummast, millega aga ei nõustunud hageja. Kostja J.A. vaidlustamata laenulepingust tuleneva nõude olemasolu, nõude suurust ja hageja väidet selle kohta, et hageja on SEB Ühispangaga sõlmitud laenulepingu käendajana tasunud kostja eest pangale 90257.88 krooni leiab, et hagejal ei ole õigus seda summat temalt tagasi nõuda, kuna laen sai kulutatud nende kooselu ajal ja ühistes huvides. Kooselu ajal on sõlmitud teisigi laene ning needki on kulutatud perekonna huvides (tl.40-41). Vastuväidete tõendamiseks on kostja lisanud oma kirjalikule seisukohale hagi osas koopiaid teistest erinevatest laenulepingutest (tl.42-55). Kohtu seisukoht Kohus olles asja arutanud ning tõendeid hinnanud, leiab, et esitatud hagi kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust kostja poolt 11.09.2002.a. AS Eesti Ühispangaga sõlmitud laenulepingu üle, mille kohaselt kostja J.A. sai pangalt laenlepingus sätestatud tingimustel eluasemelaenu 100000 (ükssada tuhat) krooni ning laenulepingu tagatiseks hageja M.V.iga sõlmitud käenduslepingu üle (tl. 5-13). Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et hageja M.V. on hagiavalduses ja haginõude suurendamise avalduses märgitud summades tasunud kostja eest laenulepingujärgseid makseid. Kostja J.A. on hagi vaidlustanud, kuna leiab, et ta ei pea M.V.i poolt tema eest laenulepingu järgi SEB Eesti Ühispangale makstud summasid hagejale tagasi maksma, sest võetud laen on nende kooselu ajal ühistes huvides kulutatud, kooselu ajal on võetud teisigi laene, mida on ühiselt kulutatud ja mida peab kostja tagasi maksma. Kohus leiab, et need kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Käenduslepinguga kohustub käendaja VÕS § 142 järgi kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohutuste täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja VÕS § 145 lg1 järgi võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohutuse eest VÕS § 145 lg2 kohaselt täies ulatuses. Käendaja vastutab sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Hageja M.V.iga 11.09.2002.a. sõlmitud käenduslepingust nähtub, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kusjuures käendaja vastutuse maksimumsumma on 130000.00 krooni (tl.11-13). Hageja M.V.i selgituste kohaselt täitis ta käendajana võlakohustuse kostja eest, kuna võlausaldaja nõudis seda temalt ja viivituse korral oleksid suurenenud lepingujärgsed viivised ning intress (tl. 18,66-69). Kostja ja panga vahel sõlmitud laenulepingu tagatiseks oli pandina seatud hüpoteek hagejale kuuluvale kinnisasjale – XXXXXXXXXXXXXXX (tl.6). Hageja on käendajana kostja eest laenukohustuse täitnud ja tasunud kokku laenu-, viivise- ja intressimaksetena 90257.88 krooni. Laenuandja SEB Eesti Ühispank lõpetas laenulepingu kostja J.A. erakorraliselt ülesütlemisega enne tähtaega 12. detsembrist 2006.a. (tl.67). Kostja tasus
laenulepingu lõpetamisega seotud maksed 13.12.2006.a (tl.68-69). Eeltoodust tulenevalt on täidetud VÕS § 151 nõuded. VÕS § 152 lg 1 kohaselt põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Kostja J.A. põhivõlgnikuna ei ole kohtule esitanud VÕS §-s 152 loetletud vastuväiteid. Kohus ei pea asjakohaseks kostja vastuväited hagile, mille kohaselt kooselu kestel hagejaga on tema poolt sõlmitud teisigi laenulepinguid ning kõigi nende laenulepingute järgi saadud raha on kulutatud ühiselt ja leiab, et need vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Hageja nõue tuleneb käenduslepingust ja selliselt tuleb seda ka kohtus käsitelda. Eeltoodust tulenevalt ei oma asjas tõenduslikku tähendust ka kostja poolt kohtus tõenditena esitatud erinevad hagejaga mitteseotud panga teatised, laenu- ja käenduslepingute koopiad (tl.42- 55). TsMS § 442 lg5 alusel peab kohus põhjendatuks otsuse resolutiivosas märkida asjaolu, et kohtu 18.09.2006.a. määrusega on hagi tagatud ning määrus hagi tagamise osas on saadetud täitmiseks Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare kinnistusjaoskonnale (tl.33-34). TsMS § 438 lg2 kohaselt otsust tehes otsustab kohus ka menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hageja on esitanud taotluse jätta hageja kohtukulud kostja kanda. Kohus eeltoodut arvestades asub seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Otsuse tegemisel juhindub kohus lisaks eeltoodule TsMS §-dest 434- 439, 441-442, 452-454
Kristel Pedassaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.