Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.aprill 2007.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-1193
Tsiviilasi
I.K hagi E OÜ vastu 6864 krooni väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 31. augusti 2006.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
E OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
21. märts 2007.a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant E OÜ (registrikood xxxxxxxx, asukoht, x), seaduslik esindaja V.V, volitatud esindaja adv. Enno Heringson; Vastustaja I.K (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x)
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 31. augusti 2006.a otsus I.K hagis E OÜ vastu 6864 krooni väljamõistmiseks hagi rahuldatud osas ja teha uus otsus. 2.I.K hagi E OÜ vastu 6864 krooni väljamõistmiseks jätta rahuldamata. 3.Apellatsioonkaebus rahuldada. 4.Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Pooled ei ole sõlminud suulist töövõtulepingut, vaid kostja on hagejale 6 tunni ulatuses andnud eramu x tehnilise projekti kohta konsultatsioone, mida kinnitab ka kostja poolt 31. mail 2004.a hagejale väljastatud orderi kviitung nr 31050401. Kostja ei ole hagejale kunagi lubanud esitada x tehnilist projekti kinnitamiseks Tallinna Linnavalitsuse Ehitusplaneerimise osakonda ehitusloa taotlemiseks. Hageja väited, et ta pöördus kostja poole nõudega töö ümber teha ning viia kooskõlla kehtivate normide ja eeskirjadega ning kostja andis lubaduse töö ümber teha ja korraldada projekti kinnitamine ehitusplaneerimise osakonnas, on põhjendamatud ja alusetud. Hageja poolt hagile lisatud 20. juuni 2005.a nõudekirja kostja saanud ei ole. Hagile lisatud Tondi postkontori kanderaamatust tehtud väljavõtte järgi on kiri saadetud E OÜ/V. V ja kirja vastuvõtjaks on märgitud juhiabi P. M. E OÜ-s ei ole kunagi töötanud P. M nimelist töötajat ja ettevõttes ei ole olnud ka juhiabi ametikohta. 2004.a aprilli eelviimasel nädalal pöördus hageja S OÜ poole sooviga osta maja ehitamiseks ehitusmaterjale. Lepiti kokku kohtuda 26. aprillil 2004.a kell 12.30 S OÜ kaupluses Tallinnas v, mida kinnitab väljavõte V. Vu päevakirjast. Kohtumisel andis hageja V. V üle kirjaliku soovi saada hinnapakkumine eramu ehituseks Tallinnas, x. Hageja soovis, et eraldi oleksid näidatud ehitusmaterjali ja töö maksumused, kusjuures ehitustöid soovis hageja nn mustalt (ilma käibemaksuta). Koos hinnasooviga esitas hageja ka seletuskirja individuaalelamu projekti juurde sooviga ehitada teise korruse vahelagi betoonist õõnespaneelidel, mida hageja oli seletuskirjas ka omakäeliselt märkinud. Kostja selgitas, et S OÜ on vaid ehitusmaterjalide müüja ega teosta ehitustöid ning hagejal on ametlikult võimalik oma eramu ehitustööd tellida kostjalt ning ehitusmaterjalid osta S OÜ-lt. Hinnapakkumiseks on hagejal aga vaja lisaks tuua ehitusprojekt. Joonistega tutvumisel selgus, et ehitusprojekt on koostatud arvestusega puitvahelagedele ja betoonist õõnespaneelide korral oleks tulnud projekti teha olulisi konstruktiivseid muudatusi. Samas lepiti kokku, et kostja esindaja V. V annab hagejale konsultatsiooni 6 tunni ulatuses soodushinnaga 850 krooni tund, millele lisandub käibemaks. Konsultatsiooni teemaks olid hageja projektis vajalikud muudatused. Kostja täitis oma kohustused täies ulatuses, mille eest hageja tasus kostjale 6000 krooni. Lisaks koostas kostja eramu tehnilise projekti korrigeeritud seletuskirja ja joonised, milledes olid vajalikud konstruktiivsed muudatused ka näidatud- kandvad Fibo plokkidest seinad pidid olema paksemad, avade tugevdamiseks tuli kasutada Fibo silluseid, trepiava ei olnud vabaks liikumiseks piisava suurusega ja trepikoja seinad tuli projekteerida kandvateks, katuseakende asukohad olid ebasobivad jt. Lisaks soovitas kostja tehnilisi parendusi- välisseinte soojustus kivivillaga vähemalt 150 mm; ettepanek fassaadikivide paksuse osas; lisaks mitmed muud täiendused ehitusprojekti autori R. V koostatud algsele seletuskirjale. Kostja poolt tehnilises projektis esitatud lahenduste põhjalikkust kinnitab ka hageja poolt esitatud ehitusprojekti ekspertiisi akt, milles on öeldud: „Konstruktiivne lahendus on väga põhjalik ja kirjeldab täpselt kasutatavaid materjale ja tehnoloogiaid“. Kostja andis hagejale konsultatsiooni ja hageja aktsepteeris seda arvet tasudes. Kostja täitis seega oma kohustused vastavalt VÕS § 76. Asjakohatud on hageja viited VÕS § 641 lõigetele 1, 2 ja 5, kuna kostja ei pidanud koostama hagejale ehitusprojekti. Eelnimetatud asjaolu on teada ka hagejale ning sellest tulenevalt käitub ta vastuolus TsÜS § 138 ja VÕS § 6 sätestatud hea usu põhimõttega. Selgusetuks jääb ka hageja viide VÕS § 647 lõikele 1- millised on hageja konkreetsed etteheited tema antud konsultatsioonidele, mida ta nüüd peaks parandama. Kostja on andnud hagejale konsultatsioone oma parimate oskuste kohaselt ja lähtudes poolte vahel kokkulepitust. Hagiavalduses ei ole hageja märkinud ühtegi puudust kostja poolt antud konsultatsioonide kohta, samuti ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid, et
kostja poolt antud konsultatsioonid oleksid ehitustehniliselt olnud ebaõiged. Riigikohtu 2. oktoobri 1997.a lahendi nr 3-2-1-103-97 kohaselt, kui ainsaks tõendiks on poolte seletused ja kostja eitab hageja seletuses sisalduvaid hagi alusesse kuuluvaid asjaolusid, siis lasub nende asjaolude täiendava tõendamise kohustus hagejal. Esimese astme kohtu otsus
täitma. Kostja niisugune tegevus tuleb lugeda VÕS § 9 lõike 2 kohaseks nõustumuseks, mis väljendus tegudes - hageja poolt antud ehitusprojekti enda valdusse võtmises ja lubaduses teha vajalikud parandused. Samas oli kostja esindajal teada, et tema poolt korrigeeritud projekti alusel ei ole hagejal võimalik kohalikust omavalitsusest ehitusluba saada, so kostja ei toiminud algusest peale heauskselt ega täitnud lepingut nõuetekohaselt. Hageja on esitanud oma väidete kinnituseks litsentseeritud arhitekti poolt kooostatud ekspertiisi akti, mille kohaselt vajas hageja projekt enne ehitusloa saamiseks esitamist korrigeerimist ja täiendamist, konsultant, so kostja oleks pidanud kõigile puudustele tähelepanu juhtima; kokku on arhitekt märkinud projektis 11 erinevat puudust. Kostja esindaja pidi aru saama, et hageja vajas tegelikult projekti viimist vastavusse kõigi ehitusloa saamiseks vajalike nõuetega ja usaldas selleks täielikult kostjat. Kostja oleks pidanud hagejale aga selgelt teada andma, milline on tema töö tegelik tulemus (soovitused ja projekti seletuskirja korrigeerimine) hageja jaoks. Hageja on teatanud kostjale töö tulemuse mittevastavusest mõistliku aja jooksul vastavalt VÕS § 644 lõikele 1. Kostja on töövõtulepingut antud juhul VÕS § 647 lõike 1 mõttes oluliselt rikkunud, kuna kostja töö ei aidanud hagejal soovitud eesmärki saavutada ja vastava litsentsi puudumise tõttu ei oleks hageja kostja abil antud ehitusprojekti alusel ka ehitusluba saanud. Seepärast ei oleks täiendava tähtaja andmine kostjale olnud võimalik. Kuna kostja ei täitnud oma kohustusi kohaselt, siis võlasuhe poolte vahel 31. mail 2004.a, mil hageja tasus kostjale 6000 krooni ja kostja hagejale projekti üle andis, ei lõppenud. 20. juunil 2005.a on hageja saatnud kostjale ka kirjaliku nõude, milles palus raha tagastada 8. juuliks 2005.a. Väljavõte sideasutuse kanderaamatust kinnitab, et saadetis on kostja aadressil 29.juunil 2005.a vastu võetud. Sellega on ümber lükatud kostja väide, et hageja pöördumine ei ole temani jõudnud. Hageja nimetatud pöördumist saab käsitleda lepingust taganemise avaldusena VÕS § 188 lõike 1 mõttes. Ka hageja varasematest suulistest pöördumistest pidi kostja teadma, et hageja ei pidanud kostja tööd nõuetekohaseks täitmiseks ja ta soovis raha tagasi. Asjaolu, et kostja on kassa sissetuleku orderile märkinud tasu konsultatsiooni eest, ei tõenda kuidagi, et hageja soovis kostjalt vaid oma projekti kohta konsultatsiooni. Mida kanda tasumise alusena kassa sissetueleku orderile, seda otsustas vaid kostja. Hageja kiri hinnapakkumise soovi kohta ja kostja märkmetega joonised kinnitavad poolte seletusi projekti muutmise ja parandamise vajalikkuse kohta, kuid ei kinnita kostja väiteid, et ta pidi hagejat vaid konsulteerima. Hageja seletustest nähtub, et omakäelise paranduse seletuskirja vahelae kohta tegi ta kostja soovitusel, kostja poolt ümber tehtud seletuskirjas on sama koht teisel lehel jäänud aga endiseks. Kirjeldatu kinnitab, et ka projekti seletuskirja ei teinud kostja ümber kokku lepitud ulatuses. VÕS § 189 lõike 1 kohaselt tuleb tagastatavalt rahalt tasuda ka intressi alates raha saamisest. VÕS § 94 lõike 1 kohaselt on intressi määraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressi määr enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, seega tuleb intresse välja mõista kokku 190,20 krooni. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus
Apellant palub tühistada Pärnu Maakohtu otsuse ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellant ei ole kunagi sõlminud vastustajaga väidetavat suulist töövõtulepingut. Apellant on vaid kuue tunni ulatuses andnud vastustajale eramu x tehnilise projekti kohta konsultatsioone. Seda kinnitab ka vastustajale 31. mail 2004.a väljastatud orderi kviitung nr 31050401. Apellant ei ole lubanud kunagi esitada tehnilist projekti kinnitamiseks Tallinna Linnavalitsuse Ehitusplaneerimise osakonda ehitusloa taotlemiseks. Pooled leppisid kokku, et apellandi esindaja, ehitusinsener ja tehnikateaduste kandidaat V. V annab vastustajale konsultatsioone teemal, milliseid konstruktiivseid ja muid muudatusi oleks vaja ehitusprojektis teha. Need kohustused täitis apellant täies ulatuses, selle kinnituseks tasus vastustaja 6000 krooni. Vastustaja poolt saadetud nõudekirja 20. juunist 2005.a apellant saanud ei ole. Kirja vastuvõtjaks on märgitud P. M, kellenimelist töötajat pole kunagi apellandi firmas töötanud, samuti ei ole firmas juhiabi ametikohta. Maakohus on üllatuslikult märkinud, et vastustaja ei vajanud konsultatsioone, vaid oma projekti vastavusse viimist ehitusloa saamiseks vajalike nõuetega. Kohus ei ole tähele pannud, et vastustajal võis vaja minna nii konsultatsioone kui projekti viimist vastavusse nõuetega. Seda tõendab üheselt asjaolu, et arve kviitungile on märgitud „eramu x tehn. projekti konsulteerimine“. Kviitung kajastab tegelikult kokku lepitud kaupa ja teenust ja see ei ole sugugi teenuse osutaja või müüja suva, mida sinna märkida. Pooled ei ole ka enam kui aasta pärast konsultatsioonide eest tasumist väljendanud ei kirjas ega muul viisil vastustaja väidetavat kokkulepet projekti ümbertegemiseks, projekti esitamist kinnitamiseks Tallinna Linnavalitsuse Ehitusplaneerimise osakonnas ega ehitusloa taotlemist sealt. Maakohus tituleerib apellanti projekti autoriks, kuigi projekti tiitellehel on väga üheselt märgitud „projekti konsultant“. Kohus jättis tähelepanuta apellandi esindaja kinnitused kohtuistungil, et ta ei ole vastustajale kunagi end nimetanud arhitektiks ega kinnitanud endal arhitektuurilise projekteerimise õiguse olemasolu. Apellant on kantud majandustegevuse registrisse ning tal on ettevõtja registreering projekteerimistööde teostamiseks (üldehituslike tööjooniste teostamine ilma arhitektuurse projekteerimise õiguseta). Konsultandi poolt ehitusprojekti vigadele, nõrkadele kohtadele ja vajalikele muudatustele osutamine ei ole mitte mingil juhul samastatav kohtu poolt väljendatud hageja valmisolekuga teha projektis vajalikud parandused ja hageja tellimuse täitmisega. Konsultandi ülesanne oligi osundada projekti puudustele ja teha ettepanekuid projekti muudatusteks. Põhjendamatu on kohtu järeldus, et apellandi esindaja oli teadlik, et tema poolt korrigeeritud projekti alusel ei ole võimalik ehitusluba saada ja seega ei ole lepingut nõuetekohaselt täidetud. Apellant täitis nõuetekohaselt sõlmitud lepingut, millega andis konsultatsioone. Põhjendamatu on ka kohtu arvamus, et apellant oleks pidanud aru saama, et vastustaja vajas projekti viimist vastavusse ehitusloa saamiseks vajalike nõuetega ja apellant ei selgitanud, milline on tema töö tegelik tulemus vastustaja jaoks. Vastustaja pöördus apellandi poole sooviga osta materjale, mitte selleks, et viia oma ehitusprojekt kooskõlla kehtestatud nõuetega. Kohtu tõlgendusviisist lähtuvalt võiks jõuda järelduseni, et vastustajal oli vaja konsultatsioone, projekti vastavusseviimist nõuetega, kuid miks mitte ka projektijuhtimist ja ehitusjärelevalvet ning kõike seda 6000 krooni eest. Antud juhul ei tulene ühestki tõendist otseselt, et apellandi töö eesmärk oleks olnud vastustajale ehitusloa hankimine. Kohtu otsus põhineb eeldustel ja oletustel, millised olid vastustaja
tegelikud vajadused, millel aga ei ole õiguslikku puutumust apellandiga sõlmitud lepinguga, mille eesmärgiks oli vaid vastustaja konsulteerimine. Vastustaja seisukoht Vastustaja ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus ei ole õige ja tuleb tühistada, hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotamisel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohus on vaidlust lahendades ebaõigesti kohaldanud menetlusõiguse norme ning hinnanud tõendeid. Maakohus leidis õigesti, et kostja poolt ümber tehtud projekti seletuskiri (tl 14-17) annab küllaldase aluse asuda seisukohale, et pooled sõlmisid suulises vormis VÕS § 635 lg 1 kohase töövõtulepingu. Et pooled sõlmisid kokkuleppel töövõtulepingu suulises vormis, kinnitab apellatsioonimenetluses ka kostja. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida ka suuliselt. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamisega ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Poolte vahel on vaidlus selles, milles nad kokku leppisid. Maakohus leidis, et kostja võttis endale VÕS § 635 lg 1 kohase kohustuse viia hageja poolt esitatud projekt vastavusse ehitusloa saamiseks vajalike nõuetega, kuid kostja rikkus võetud kohustust VÕS § 647 lg 1 mõttes oluliselt sellega, et tema töö ei aidanud hagejal soovitud eesmärki saavutada ja vastava litsentsi puudumise tõttu ei oleks hageja kostja abil antud ehitusprojekti alusel ka ehitusluba saanud. Kostja väitel pöördus hageja tema poole sooviga saada hinnapakkumine elamu ehituseks vajalikele materjalidele ja elamu ehitusele ning kostja ülesandeks oli vaid hagejale kokkulepitud tasu eest konsultatsiooni andmine, mitte hageja tehnilisele projektile ehitusloa saamiseks kooskõlastuse ja kinnituse saamine. Vaidlust ei ole selles, et hageja tasus kostjale vastavalt kokkuleppele 6000 krooni eramu x tehnilise projekti konsulteerimise eest (tl 9). Kolleegium leiab, et maakohus on tõendeid hinnates tuvastanud õigesti asjaolud, et kostja poolt kohtule esitatud projekti esialgne seletuskiri (tl 37-39), mille teisel lehel (alt neljas lõik) on hageja omakäeliselt teinud paranduse teise korruse vahelae osas; hageja kiri hinnapakkumise soovi kohta (tl 36) ja kostja märkmetega joonised (tl 40-51) kinnitavad küll poolte seletusi projekti muutmise ja parandamise vajalikkuse kohta, kuid teinud ebaõige järelduse, et need ei kinnita kostja väiteid, et viimane pidi hagejat vaid konsulteerima. Kolleegium leiab, et hageja ei ole tõendanud ehitusloa saamiseks vajaliku projekti tellimist. Poolte kokkulepe eesmärgiks oli üksnes hageja konsulteerimine kostja poolt, mida kostja ka tegi ning mida tõendab hageja poolt kostjale 31.mail 2004 väljastatud order kviitung nr 31050401. Kolleegium, vastupidiselt maakohtuga, nõustub apellandiga selles, et kviitung kajastab tegelikult kokkulepitud teenust ning see, mida sinna märkida, ei ole sugugi teenuse osutaja või müüja suva. Kviitungile või arvele märgitakse selgesõnaliselt, mille eest see on väljastatud ja mille eest tasutakse.
Kolleegium leiab, et maakohus eksis tõendite hindamisel, leides, et hageja ei vajanud mitte konsultatsioone, vaid oma projekti viimist vastavusse ehitusloa saamiseks vajalike nõuetega. Maakohtu selline järeldus põhineb eeldustel ja oletustel, millised olid hageja tegelikud vajadused. Maakohtu otsusest nähtuvalt jääb arusaamatuks, miks lisas kostja hagejalt saadud ja 31.mail 2004 hagejale tagastatud sama ehitusprojekti tiitellehele (tl 14) ja seletuskirja (tl 15-17) igale lehele oma ärinime ja kontaktandmed, miks ta märkis tiitellehel end projekti ühe autorina ja seletuskirja igale lehele alla kirjutas. Kolleegium nõustub apellandiga selles, et on igati arusaadav ja õigustatud, et projekti konsultant ei varja ega peida oma osalust seletuskirja parandamisel ja täiendamisel ning ettepanekute tegemisel projekti parendamisel, mida kinnitab oma allkirjaga. Vastupidiselt maakohtule leiab kolleegium, et see ei tähendanud kostjalt projekti tagastamist nõuetele vastavana ja linnavalitsusele esitamiseks kõlbulikuna ning seda, et kostja lubas seda teha, kinnitades endal vastava litsentsi olemasolu. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et eramu x tehnilise projekti tiitellehelt nähtub üheselt, et kostja esindaja ehitusinsener tehnikakandidaat V. V on projekti konsultant, mitte üks projekteerijatest, nagu leidis maakohus. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-103-97 asunud seisukohale, et kui ainsaks tõendiks asjas oleksid poolte seletused ja kostja eitab hageja seletuses sisalduvaid hagi alusesse kuuluvaid asjaolusid, siis tulenevalt TsKS §-s 88 lg 1 sätestatud tõendamiskoormusest lasub nende asjaolude täiendava tõendamise kohustus hagejal. Maakohtu seisukoht, et kostja ei toiminud algusest peale heauskselt ega täitnud lepingut nõuetekohaselt, ei ole õige. Kostja kohtuistungil (tl 59-64) ja apellatsioonikohtu istungil antud seletuste kohaselt selgitas kostja hagejale, et konsultatsioon koos kostjapoolsete soovituste ja täpsustustega maksab 6000 krooni, millega hageja nõustus ja selle eest ka tasus; et kostja pole andnud lubadust teha arhitektuuriline projekt; et konsultatsioonid on olnud vastavuses hageja poolt soovitud eesmärkidega (puidust vahelaetalade asendamine raudbetoonist õõnespaneelidega); et kostja on hagejat teavitanud sellest, et kostjal on üldehituslike tööjooniste ja konstruktiivsete lahenduste teostamise, mitte arhitektiõigusi; ning et hageja esitas kostjale mitte tervikliku projekti, vaid üksikud joonised lehtedel, paludes neile vastavalt leida sobilikud ehitusmaterjalid. Ka hageja kinnitas apellatsioonikohtu istungil, et läks V. Vu juurde saamaks hinnapakkumist ehitusmaterjalide ostmiseks ja ehitustööde teostamiseks. Kolleegium leiab, et esitatud tõenditest tulenes üheselt kostja kohustus anda hagejale vastavalt kokkuleppele kvalifitseeritud ehitusspetsialisti konsultatsiooni, mida hageja on kostjalt ka saanud. Ehitusprojekti ekspertiisi aktist (tl 20-22) tulenevalt on kostja poolt tehnilises projektis tehtud konstruktiivne lahendus väga põhjalik ja kirjeldab täpselt kasutatavaid materjale ja tehnoloogiaid. Et hageja ei ole esitanud pretensioone kostja poolt esitatud konsultatsioonidele, tuleb asuda seisukohale, et kostja täitis lepingu oma parimate oskuste kohaselt ja vastavuses hageja eesmärgiga, mida ei saa käsitleda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte rikkumisena. Ülaltoodust tulenevalt puudus hagejal õiguslik alus lepingust taganemiseks ja makstud raha tagasinõudmiseks. Tulenevalt TsMS § 173 lõikest 2 kui kõrgema astme kohus teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Hagi rahuldamata jätmisel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1).
Gaida Kivinurm
Ulvi Loonurm
Urmas Reinola
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.