Trade Co OÜ avaldus TEHKOM LLP pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.03.2017.a määrus ajutise halduri nimetamata jätmiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Trade Co OÜ määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (võlausaldaja, määruskaebuse esitaja): Trade Co OÜ (registrikood 14154014), tehinguline esindaja vandeadvokaadi abi Henrik Kirsimäe Võlgnik (vastustaja):
TEHKOM
LLP (registrikood OC313259, asukoht Suurbritannia), tehinguline esindaja vandeadvokaat Siiri Malmberg
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 10.03.2017.a määrus muutmata.
2.Jätta Trade Co OÜ määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud Trade Co OÜ kanda.
4.Määrata kindlaks ja mõista Trade Co OÜ-lt TEHKOM LLP kasuks välja menetluskuluna määruskaebemenetluses kantud lepingulise esindaja kulu 228 eurot.
5.Mõista Trade Co OÜ-lt TEHKOM LLP kasuks välja viivis käesoleva lahendi resolutsiooni punktis 4 väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Määruse peale võib Trade Co OÜ Riigikohtule esitada määruskaebuse maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Ülejäänud osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada. 1(6)
Tsiviilasi nr 2-16-19086 Asjaolud
1.20.12.2016.a esitas võlausaldaja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on hetkeseisuga võlgnikul võlausaldaja ees võlgnevus summas 31 203,70 eurot. Avalduses väljatoodud asjaolude kohaselt sõlmisid DAGAZ EvroSprint OÜ ja võlgnik 2013.a novembris suulise müügilepingu ning DAGAZ EvroSprint OÜ väljastas võlgnikule tellitud kauba eest arved kokku summas 74 499,70 eurot. 11.12.2013.a tarnis DAGAZ EvroSprint OÜ võlgniku tellimuste järgse kauba, s.o auto varuosade komplektid tollilattu võlgniku määratud isikule. Võlgnik tasus tarnijale eeltoodud arved osaliselt summas 43 296,00 eurot. Võlgnik on kinnitanud 22.01.2015.a saldo-teatises, et 31.12.2014.a seisuga on võlgnevus tarnija ees 31 203,70 eurot. 27.03.2015.a nõude loovutamise lepingu alusel on tarnija loovutanud oma nõude võlgniku vastu summas 31 203,70 eurot edasi NL’le, kes omakorda on 21.11.2016.a loovutanud nõude edasi võlausaldajale. Võlausaldaja on 02.12.2016.a toimetanud võlgnikule kätte tähitud kirjaga nii teate 21.11.2016.a nõudeloovutamise kohta kui ka 28.11.2013.a pankrotihoiatuse. Võlausaldaja märgib, et võlgniku puhul on küll tegemist teise EL-i liikmesriigi seaduste alusel asutatud ja välisriigis registreeritud äriühinguga, kuid võlausaldaja palub võlgniku pankrotimenetlus EL määruse nr 2015/848 alusel algatada just Eesti Vabariigis, sest siin asub võlausaldaja seisukoha kohaselt võlgniku põhihuvide kese. Alternatiivselt kui maksejõuetuse põhimenetluse algatamine ei kuulu kohaliku kohtu pädevusse, kuulub maksejõuetusmenetlus algatamisele teisese menetlusena.
2.Võlgnik pankrotiavaldust ei tunnistanud, kuna võlgnikul ei esine pankrotiseisu, võlgnik on jätkusuutlik ja tegutsev äriühing, võlausaldaja ei ole tõendanud võlgniku maksejõuetust ning võlausaldajal puudub nõue võlgniku vastu. Võlgniku vastuväidete kohaselt ei ole ta tellinud DAGAZ EvroSprint OÜ-lt kaupa, mistõttu ei sõlminud võlgnik DAGAZ EvroSprint OÜ-ga müügilepingut. Samuti ei tarninud DAGAZ EvroSprint OÜ võlgnikule pankrotiavalduses väidetud kaupu. Pankrotiavalduses on märgitud, et DAGAZ EvroSprint OÜ tarnis 11.12.2013.a kauba tollilattu võlgniku määratud isikule. Samas ei nähtu pankrotiavaldusele lisatud tõenditest, et võlgnik oleks määranud kauba kättesaamiseks isiku, samuti seda, et kaup on võlgnikule üldse kohale toimetatud. Võlgniku kinnitust saldoteatistel ei ole. Saldoteatistelt ei ole aru saada, kes on võlgniku nimel allkirja andnud ega seda, milline on selle isiku esindusõigus. Võlgniku esindusõiguslikul isikul on teistsugune allkiri, millest tulenevalt on võlgnikul põhjendatud kahtlus, et saldoteatised on allkirjastanud kolmas isik, kes on seda teinud, teades oma esindusõiguse puudumisest. Samuti vaidlustas võlgnik tema nimel antud kinnituse 27.03.2015.a nõude loovutamise teatel ja 04.11.2013.a dokumendil samadel põhjustel nagu saldoteatistel. Võlgnik sõlmis 15.12.2012.a OÜ-ga Nelgeron käsunduslepingu, mille alusel OÜ Nelgeron tegeles võlgniku nimel ja arvel kauba ostmise, müümisega Eesti Vabariigis ja tarnimisega. OÜ Nelgeron on andnud kirjaliku kinnituse selle kohta, et ta ei ole võlgniku nimel ega arvel tellinud pankrotiavalduse aluseks olevatel arvetel kirjeldatud kaupa OÜ-lt DAGAZ EvroSprint. Samuti ei ole S. Eldridge OÜ-le Nelgeron kui võlgniku partnerile Eesti Vabariigis tuntud isik. OÜ Nelgeron Grupp korraldas võlgniku arvel kaubavedusid ja vormistas võlgniku dokumente OÜ Nelgeron ülesandel, mida kinnitab OÜ Nelgeron Grupp kirjalik kinnitus. Sama kinnituse kohaselt ei ole OÜ Nelgeron Grupp vormistanud mistahes dokumente seoses kaubaga, mis nähtub Dagaz Evrosprint OÜ arvetel nr 2013-11-07/1 ja 2013-11-07/2. Samuti on OÜ-le Nelgeron Grupp tundmatu S. E ́i isik. Võlgnik küsis ka selgitusi Nelgeron Grupp OÜ töötajatelt TH ́ilt ja LK ́lt kes kinnitasid, et võlausaldaja poolt kohtule esitatud dokumendid on vastavalt nende isikute ja S. E nime trükkisid nad arvetele võlausaldaja juhatuse liikme N. L korraldusel, kes sellel ajal oli OÜ Nelgeron töötaja. Mõlemad isikud kinnitasid, et nemad S. E ei tunne ega tea ning nemad arvete allkirjastamise juures ei viibinud. Mõlemad isikud kinnitasid, et võlgniku tempel on OÜ Nelgeron Grupp valduses ja templijäljendid kõnes olevatele arvetele on tekitatud nende poolt.
2(6)
Tsiviilasi nr 2-16-19086
3.Harju Maakohus tegi 10.03.2017.a määruse, millega jättis ajutise halduri nimetamata ja lõpetas pankrotiavalduse menetluse. Maakohus tühistas hagi tagamised. Maakohus jättis menetluskulud võlausaldaja kanda ja mõistis võlausaldajalt välja menetluskulud 1203,39 eurot ja nendelt viivise. Määruse kohaselt kuivõrd poolte vahel on vaidlus pankrotiavalduse aluseks oleva nõude osas ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ning õiguslike hinnangute andmist sellises mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, peab kohus põhjendatuks jätta asjas ajutine haldur nimetamata. Kohus leidis, et pooltevahelise vaidluse ulatus ja maht väljub pankrotimenetluse piiridest ning seega tuleks see lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kuivõrd võlgniku registrijärgne asukoht on Suite 1, The Studio, St Nicholas Close, Elstree, Herts, WD 6 3 EW, Inglismaa, on tegemist piiriülese pankrotimenetluse juhtumiga. Kohtu hinnangul ei olnud tõendatud, et võlgniku peamine tegevuskoht asub just Eestis, sest üldjuhul seostub põhihuvide kese siiski registrijärgse asukohaga. Võlgnik on ise kinnitanud, et tegutseb Eestis, seega võis kohtu hinnangul olla võimalik maksejõuetusmenetluse algatamine määruse art 3 p 2 alusel. Kuna käesoleva pankrotiavalduse aluseks oleva nõude olemasolu tuvastamine väljub pankrotimenetluse raamidest, tuleks nõude olemasolu tuvastada esmalt hagimenetluses.
4.27.03.2017.a esitas võlausaldaja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse, nimetada ajutine pankrotihaldur, kuulutada välja võlgniku pankrot ja jätta menetluskulud võlgniku kanda. Võlgniku väited et poolte vahel puudub võlasuhe ja võlgnik ei ole DAGAZ EvroSprint OÜ-lt (võlausaldaja õiguseelaselt) kaupa tellinud ning S E ei ole kunagi võlgnikku esindanud, on otsitud ega ole tõsiselt võetavad. Võlgnik ei ole eitanud kauba saamist ega suutnud esitada asjakohast ning usutavat põhjendust maksete kohta. Võlgnik ei ole väitnud, et ta ei ole kaupa saanud või poolte vahel pole müügitehingut ega kauba tarnet toimunud. Tehingu toimumist kinnitavad Muuga tollilao poolt kinnitatud saatedokumendid arvetega ning võlgniku poolt teostatud ülekanded. Võlgnik on teostanud kolme makset ja nende ülekannete selgitustesse on kantud tarnedokumentidega kaasnevate arvete tunnused. Ülekannete selgitused on: „01 - 07.11.2013“, „01, 02 - 07.11.2013“ ja „01 - 02.12.13“. Tasumata arvete tunnused on „2013-11-07/1“, „2013-11-07/2“, „2013-1207/1 ja „2013-12-07/1“. Kui poolte vahel ei oleks võlasuhet või mistahes muud õigussuhet, ei oleks võlgnik ka ülekandeid teostanud. Võlgniku vastupidised väited on paljasõnalised ega ole usutavad. Kolmanda isiku esindusõigus ei ole võlausaldaja nõude alus. Nõude alus on DAGAZ EvroSprint OÜ (võlausaldaja õiguseelase) poolt väljastatud arved ja võlgniku poolt osalise tasumise fakt. Võlgniku ainuke vastuväide on see, et nõue täideti (osaliselt) eksimuse tõttu. Samas selline väide on jäetud täielikult põhjendamata ning tõendamata. Võlausaldaja nõude alus on kauba tarne ehk kauba üleandmine Muuga piiri-, tollipunkti kaudu, kust kaup liikus võlgniku või viimase volitatud esindaja korralduste alusel tolli vabatsoonist edasi. Võlgnik ei ole usutavalt vastu vaielnud, esitanud asjakohaseid põhjendusi ega tõendeid, et nõude olemasolu kindlakstegemine eeldaks asjaolude tuvastamist hagimenetluses. Maakohus on hinnanud asjas esitatu tõendeid valesti. Seoses võlausaldaja 01.07.2017.a avaldusega tõendite kogumiseks on maakohus rikkunud võlausaldaja menetlusõigusi ning kohelnud pooli ebavõrdselt. Määrates võlgnikule täiendava menetlustähtaja oma seisukohtade ja tõendite esitamiseks, kohtles maakohus võlgnikku soodustavalt võlausaldaja suhtes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Antud nõuet aga maakohus taganud ei ole.
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
3(6)
Tsiviilasi nr 2-16-19086
6.Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.
Määruse põhjendused
7.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust eelnimetatud kohtumääruse tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
8.Käesoleval juhul nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et arvestades võlausaldaja nõude alust ning võlgniku vastuväidete sisu, eeldab võlausaldaja nõude olemasolu kindlakstegemine asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest. Kuivõrd pankrotiavalduse kohaselt oli poolte vahel tegemist suulise lepinguga, mille olemasolu soovib võlausaldaja tõendada esitatud saatedokumentide ja arvetega, vastaspoole saldoteatiste ning konto väljavõttega ning võlgnik vaidles vastu nii kauba saamisele kui ka lepingu sõlmimisele, leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on põhjendatud nõude lahendamine hagimenetluses, kus pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata ja sellele vastu vaielda. Võlgnik esitas nõude osas vastuväite, mis seisnes selles, et võlausaldaja poolt esitatud saldoteatiseid ei ole allkirjastatud esindusõigusliku isiku poolt. Seega tuleb võlausaldajal oma nõude realiseerimisel tõendada, et dokumendid, millega ta oma nõude aluseks olevaid asjaolusid soovib tõendada, on ehtsad ja isikul, kelle poolt antud tahteavaldusi võlausaldaja võlgnikule omistada soovib, oli võlgniku esindamise õigus. Seega esitas võlgnik pankrotimenetluses piisavalt selged ja konkreetsed vastuväited. Vastuseks võlgniku vastuväidetele väitis võlausaldaja, et võlgniku käitumisest (osade arvete tasumine) tuleb järeldada, et võlausaldaja väited on õiged ja dokumendid ehtsad. Selliste vastuväidete ja vastuväidete tõttu esitatud väidete alusel asjaolude tuvastamine saab toimuda hagimenetluses, kus asja lahendav kohus saab asjaolude tuvastamisel rakendada kõiki menetluslikke võimalusi, mida tsiviilkohtumenetluse seadustik asjaolude tuvastamisel võimaldab. Kuna pooled vaidlevad käesoleval juhul nõude aluseks olevate asjaolude esinemise või puudumise üle ja nõude olemasolu üle otsustamine sõltub just asjaolude tuvastamisest ja mitte õiguslike hinnangute andmisest, eeldab nõude üle otsustamine sellise kohtumenetluse läbiviimist, mille raames viiakse läbi menetlus, kus mõlemad vaidluse pooled saavad oma õiguste kaitsmisel kasutada kõiki hagimenetlusele omaseid protsessuaalseid võimalusi ja õigusi. Seega ei ole pankrotiavalduse aluseks olev nõue selge pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 3 p 1 tähenduses. Arvestades eeltoodut, ei ole tõendite kogumata jätmine alus maakohtu määruse tühistamiseks. Hagimenetluses saavad pooled võimaluse tõendada enda väiteid. Maakohus tühistas avalduse rahuldamata jätmisel õigesti tagamisabinõud.
9.PankrS § 5 lg 2 ja § 15 lg 5 kohaselt ei saa ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust esitada.
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
4(6)
Tsiviilasi nr 2-16-19086
10.Kuivõrd maakohtu määrus jääb muutmata, puudub alus muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Seega jäävad maakohtu menetluskulud võlausaldaja kanda. Maakohus on määruses kindlaks määranud ka menetluskulude rahalise suuruse. Kindlaksmääratud menetluskulude rahalisele suurusele võlausaldaja maakohtu menetluses vastu ei vaielnud. Ka määruskaebuses ei ole võlausaldaja vaidlustanud maakohtu järeldust, et maakohtus võlgniku poolt nõutud menetluskulud suuruses 1203,39 eurot on põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtul ei ole alust leida, et maakohus on võlgniku maakohtu menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel ületanud diskretsiooni.
11.TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Ringkonnakohtule esitas enda menetluskulude nimekirja võlgnik, kes palus, et talle hüvitataks 282 eurot lepingulise esindaja kulude eest (2,35 tundi õigusabi tunnihinnaga 120 eurot). Nimekirja kohaselt kulus lepingulisel esindajal 06.03.2017.a menetluskuludele 0,2 tundi, 09.03.2017.a tutvumisele kliendi e-kirjadega ja vastuse koostamiseks 0,25 tundi, 10.03.2017.a tutvumiseks kohtumäärusega, telefonikõneks kliendiga ja e-kirjaks kliendile 0,3 tundi ja tutvumiseks vastaspoole menetluskulude nimekirjaga ja analüüsiks 0,25 tundi, 11.04.2017.a suhtluseks kohtuga määruskaebuse kättesaamiseks, määruskaebusega tutvumiseks, selle analüüsiks ja vastuse koostamiseks 1,25 tundi ja 11.04.2017.a kliendiga suhtluseks e-posti ja telefoni teel 0,1 tundi. Eeltoodud kulud on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud osaliselt. Ringkonnakohus leiab, et tutvumine kohtumäärusega ja sellega seonduv suhtlus kliendiga kokku 18 minutit (0,3 tundi) on põhjendatud ja vajalik, arvestades määruse sisu ja mahtu. Kliendi teavitamine lõpplahendist on osa õigusabi osutamisest kohtumenetluses. Määruskaebusega tutvumisele, selle analüüsile ja vastuse koostamisele kulunud aeg 1 t ja 15 min (1,25 tundi) on põhjendatud ja vajalik, arvestades määruskaebuse sisu ja mahtu. Esitatud seisukoht määruskaebuse osas on sisukas ja selles on analüüsitud põhjalikult määruskaebuse väiteid. Kliendiga suhtlus vastuse koostamise päeval on 6 min ulatuses põhjendatud ja vajalik. Vastaspoole menetluskulude nimekirjaga tutvumine ja analüüs on põhjendatud lepingulise esindaja kuluna 15 min (0,25 tundi) ulatuses, arvestades et see eeldab õiguslikku analüüsi kulude põhjendatuse ja vajalikkuse osas. Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu hüvitamisele menetluskulude nimekirja koostamisega seonduv kulu 12 min (0,2 tundi), kuna Riigikohtu praktika kohaselt ei ole menetluskulude nimekirja koostamine selline kulu, mis on põhjendatud ja vajalik välja mõista vastaspoolelt. Kliendi e-kirjadega tutvumine ja vastuse koostamine 15 min (0,25 tundi) 09.03.2017.a ei ole kulu, mille tekkimist saaks ringkonnakohus seostada ühegi toiminguga, mis nähtub toimikust, seega ei kuulu see väljamõistmisele. Ringkonnakohus leiab, et 120 eurot käibemaksuta on põhjendatud tunnihind vandeadvokaadi puhul, arvestades käesoleva vaidluse sisu. Tunnihind on kooskõlas kohtupraktikaga. Seega mõistab kohus määruskaebuse esitajalt sissenõudja kasuks välja menetluskulud määruskaebemenetluses kokku 228 eurot (1,9 tundi × 120 eurot). Muid toimikust nähtuvaid menetluskulusid sissenõudja kandnud ei ole. Samuti on põhjendatud mõista määruskaebuse esitajalt välja TsMS § 177 lg 4 kohane viivis.
12.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kuivõrd nii maakohus kui ka ringkonnakohus vähendas võlausaldajalt võlgniku kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid eraldiseisvalt vähem kui 200 euro võrra, ei saa võlgnik maakohtu ja ringkonnakohtu
5(6)
Tsiviilasi nr 2-16-19086 menetluskulude rahalise suuruse osas Riigikohtule määruskaebust esitada. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.