Hageja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx), lepinguline esindaja Indrek Nuut Kostja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx), lepinguline esindaja Tatjana Kalin ( OÜ Emirlin Consult Õigusbüroo asukoht Punane 18-404, e-post [email protected])
Kohtuistung Kohtuistungil isikud
09.05.2017 osalenud Hageja lepinguline esindaja Indrek Nuut Kostja lepinguline esindaja Tatjana Kalin
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Xxxx ́ilt võlg 11 950 (üksteist tuhat üheksasada viiskümmend) eurot Xxxxkasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista Xxxx ́ilt menetluskulud 600 (kuussada) eurot Xxxxkasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
1.11.10.2007 vormistati notaris Hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise leping, mille kohaselt Xxxx(sünd xxxx) korteriomandile Xxxx, Tallinnas seati hüpoteek summas 806 000 krooni kostja ja AS Hansapank vahel 13 08. 2007 sõlmitud laenulepingute nr xxxxja nr xxxxtagatiseks (tl 17-22, 5664).
2.Pärast Xxxx(sünd xxxx) surma pärisid korteriomandi Xxxx, Tallinnas Xxxx(sünd. xxxx) ja Xxxx.
3.21.12.2015 müüsid Xxxxja Xxxx korteriomandi Xxxx, Tallinnas ning hüpoteegi kustutamiseks tasusid kostja nõusolekul tema eest võla summas 23 900 eurot Swedbank AS-le (tl 4-16).
4.Xxxx(sünd. xxxx) loovutas 14.01.2016 nõude kostja vastu Xxxx(tl 23-24), millest teavitati kostjat 19.01.2016 (tl 25). Hageja nõue ja põhjendused
5.Hageja palub kostjalt välja mõista 11 950 eurot ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 147 lg 1 , § 152 lg 1, § 164 lg 1 ja 2,§ 170, AÕS § 349 lg 3 sätetele.
6.Hageja selgitab, et kostjat on teavitatud laenu kustutamisest panga ees. Laenu summa 23 900 eurot tasusid Xxxx11 950 eurot ja Xxxx 11 950 eurot kostja eest. Laen tuli pangale tagasi maksta muidu ei oleks korteri müügiks pangalt nõusolekut saanud. Kostja andis nõusoleku tema eest laenu tagastamiseks pangale.
7.xxxx tekkis tagasinõude õigus pärast summa 11 950 euro tasumist kostja eest pangale.
8.Kostja ei ole vabatahtlikult võlga tasunud, kostjale pakuti laenu tagastamiseks maksegraafikut.
9.Xxxxei ole kuhugi alla kirjutanud ega laenu tagasinõudmisest loobunud.
11.Kostja hagi ei tunnista ja on seisukohal, et hagi on põhjendamatu ja alusetu ning tuleb jätta rahuldamata.
12.Kostja selgitab, et sõlmis Swedbank AS-ga 2 laenulepingut ja hüpoteek seati hageja nõusolekul ja ajal kui ta elas vabaabielus hageja tütre Xxxx, kes oli kostja ülalpidamisel. Hiljem vormistati hüpoteek ümber hageja ema korteriomandile. Xxxxja Xxxx pärisid korteriomandi Xxxx, Tallinnas ja tahtsid viivitamatult korterit maha müüa. Kostjal puudusid rahalised vahendid laenu tasumiseks ja Swedbank nõudis kostja nõusolekut kohtustuse täitmiseks kolmandate isikute poolt. Kuna korterit taheti kiiresti maha müüa, siis lepiti kokku, et Xxxxja Xxxx võtavad vabatahtlikult kohustuse tasuda pangale kostja eest 23 900 eurot ja see on kink kostjale ning kostja annab nõusoleku kohustuste täitmiseks kolmandate isikute poolt.
13.Kostja ei pea tagastama 23 900 eurot, kuna tegemist kinkelepinguga VÕS § 259 lg 1 kohaselt. Tegemist tasuta tehinguga. Seega puudub õiguslik alus raha tagastamiseks.
14.Kostja leiab, et müügilepingu p.5.2.1. kohaselt on müüjate soovil täidetud p.4.2. kohustus, seega müüjad on omal soovil kostja eest tasunud laenu pangale. Kostja leiab, et Xxxxallkirja puudumine võlakirjal ei oma tähtsust, kuna ta kinnitas oma soovi notari juures.
Kohtuotsuse põhjendus
2-16-1173
15.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.
16.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad ja tunnistaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
17.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
18.Võlaõigusseadus (VÕS) § 396 alusel laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 78 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest.
19.Puudub vaidlus, et 11.10.2007 vormistati notaris Hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise leping, mille kohaselt Xxxx(sünd xxxx) korteriomandile Xxxx, Tallinnas seati hüpoteek summas 806 000 krooni kostja ja AS Hansapank vahel 13 08. 2007 sõlmitud laenulepingute nr xxxxja nr xxxxtagatiseks (tl 17-22, 56-64).
20.PärS § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Seega PärS § 130 lg 1 on võlausaldajal õigus õiguskaitsevahendina nõuda kohustuse täitmist võlgnikult vastavalt päritud vara osale.
21.Puudub vaidlus, et Xxxx(sünd. xxxx) ja Xxxx pärisid pärast Xxxx(sünd xxxx) surma korteriomandi Xxxx, Tallinnas, mille nad võõrandasid 21.12.2015 ja hüpoteegi kustutamiseks tasusid Swedbank AS-le kostja eest võla summas 23 900 eurot (tl 4-16, vt p 5.2.1, ), mille kinnituseks on maksekorraldus (tl 22). Kostja andis nõusoleku tema eest kohustuste täitmiseks kolmandate isikute poolt. Vaidlust ei ole, et võlg tasuti Xxxxpoolt summas 11 950 eurot ja Xxxx poolt summas 11 950 eurot.
22.Xxxxloovutas 14.01.2016 nõude kostja vastu Xxxx(tl 23-24), millest teavitati kostjat 19.01.2016 (tl 25). Kohtul puudub alus kahelda, et eelnimetatud dokumentidele ei ole alla kirjutanud Xxxx. Seega kostja väide, et hageja on hagi esitanud Xxxxteadmata ei oma tähtsust, kuna nõudeõigus on hagejal.
23.Poolte vahel on vaidlus, kas Xxxxloobus 11 950 euro tagasinõude õigusest kostja vastu või mitte ja kas kostja sai kingituseks summa 11 950 eurot.
24.VÕS § 259 lg 1 kohaselt kohustub kinkelepinguga üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Tunnistaja Xxxxsõnul 18.12.2015 „Pacпucka“ koostas kostja, mille kohaselt tema ja Xxxxpidid Xxxx, Tallinnas korteri müügi eesmärgil tasuma iseseisvalt ja omal soovil Swedbankile täiendava pandi 23 900 eurot ja mille tulemusel vabastatakse korter aadressil XxxxTallinnas täiendavast pandist. „Pacпucka“ kohaselt pooled pidid kinnitama, et materiaalseid või mistahes teisi pretensioone üksteisele ei oma. Samuti tulevikus kohustuvad mitte esitama üksteisele rahalisi nõudeid ega pretensioone selle tehingu suhtes (tl 87, tõlge tl 88). „Pacпucka“ on allkirjastatud tunnistaja Xxxx, kostja ja Xxxxpoolt. Xxxxalla kirjutanud ei ole. Tunnistaja ütluste kohaselt Xxxxei viibinud
2-16-1173 „Pacпucka“ vormistamise juures ja miks ta hiljem alla ei kirjutanud, ta ei tea. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et allkirjastamata „Pacпucka“ ei saa tõendada, et Xxxxloobus 11 950 euro tagasinõude õigusest kostja vastu. Eeltoodu „Pacпucka“, mis on Xxxxpoolt allkirjastamata ei ole käsitletav kinkelepinguna. „Pacпucka“ ei ole siduv Xxxxle, kuna ta ei ole sellele alla kirjutanud ega osalenud selle koostamisel, seega ei ole Xxxxkinkinud kostjale „Pacпucka“-s nimetatud summat nagu kostja väidab.
25.Kostja leiab, et müügilepingu p.5.2.1. kohaselt on müüjate soovil täidetud p.4.2. kohustus, seega müüjad on seda omal soovil teinud ja seetõttu ei ole kostjal kohustust maksta hagejale 11 950 eurot. Kohus leiab, et kostja on vääralt tõlgendanud 21.12.2015 lepingu „Hüpoteegi lõpetamise kokkulepe hüpoteegi kustutamise avaldus ja nõusolek korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping“ punkte
5.2.1.ja 4.2. Kostja ei ole eelnimetatud lepingu pooleks ja eelmärgitud punktid reguleerivad müüjate ja hüpoteegipidaja vahelisi rahalisi suhteid, mitte müüjate ja kostja vahelisi suhteid. Lepingu kohaselt kostja vabanes kohustusest Swedbank AS ees, mitte kolmanda isiku ees, kes tema eest kohustuse täitis.
26.VÕS § 74 lg 3 sätestab, et kui solidaarvõlausaldaja loobub nõudest või loovutab selle teisele isikule, jäävad teiste solidaarvõlausaldajate õigused kehtima. Kohus leiab, et 21.12.2015 lepingust tulenevalt on Xxxxja Xxxx solidaarvõlausaldajad kostja suhtes, mistõttu Xxxxnõudeõigus kostja vastu 11 950 euro saamiseks jääb kehtima, kuna ta tasus kostja eest võla Swedbank AS-le.
27.VÕS § 78 lg 4 sätestab, et kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. VÕS § 1027 kohaselt peab isik andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1041 kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi.
28.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 11 950 eurot. Menetluskulud
29.Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 ja § 165 lg 3 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 600 eurot, mille väljamõistmist hageja palub. Muid kulutusi hagejal ei ole.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.