Ele Liiv (eesistuja), liikmed Liis Arrak, Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.06.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-8531
Tsiviilasi
KÜ Nisu 32 hagi TS vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.01.2017 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1079,18 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TS apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: KÜ Nisu 32 (registrikood 80157431), lepinguline esindaja Irina Reva Kostja: TS (IK XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Aleksei Vassiljev
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada osaliselt Harju Maakohtu otsus, millega mõisteti TS-lt välja võlgnevus KÜ Nisu 32 kasuks 983,23 eurot ületavas osas.
2.Teha uus otsus, millega rahuldada KÜ Nisu 32 hagi TS vastu osaliselt 983,23 euro nõudes ja jätta rahuldamata 95,95 euro nõudes.
Tagastada KÜ-le Nisu 32 arvestatud küttekulude tabel (tl 146), Tallinna Kütte arved, tasumist kajastavad maksekorraldused ning viimaste alusel kostjale esitatud arved (tl 147-156).
5.Võtta tõenditena asja juurde KÜ Nisu 32 poolt esitatud arved TS-le ajaperioodil 12.01.2012-12.06.2016 (tl 116—142), hageja koostatud tabel (tl 143) ja konto väljavõtted arvete tasumise kohta (tl 144-145).
6.Poolte menetluskulud maakohtus jätta 91 % ulatuses TS ja 9 % ulatuses KÜ Nisu 32 kanda. Apellatsiooniastmes jätta poolte menetluskulud 96 % TS ja 4 % ulatuses KÜ Nisu 32 kanda.
1(9)
7.Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.VB (hageja) esitas 09.08.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse Korteriühistu Kotzebue 5 (kostja) vastu kostja 28.04.2016 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja Nisu tn 32-40, Tallinn asuva korteriomandi omanik. Majas tegutseb korteriühistu Nisu 32. Hageja on kostjale edastanud arved korteriühistu poolt osutatud ja vahendatud teenuste eest (sh küte), kuid kostja ei ole arveid täies ulatuses tasunud. Kostja korter seisab tühjana. Kostja demonteeris omavoliliselt korteri keskküttesüsteemi radiaatorid kõikidest ruumidest. Detsembris 2015 sai hageja kostja esindajalt kirja, kus kostja väidab, et ta peab maksma kütte eest vaid 10 % temale esitatud summadest kuna „TS, KÜ Nisu 32 ja AS Tallinna Küte vahel on sõlmitud leping, mille järgi on kokku lepitud, et esitatud soojuse arvest tasutakse 10%“. Kirjas palub kostja teha ümberarvestused vastavalt eelnimetatud lepingus toodud tingimustele. Küttesüsteemi ümberehitamiseks kostjal kooskõlastust ja kirjalikku nõusolekut teistelt majaomanikelt ei ole. AL antud luba ei anna kostjale õigust küttesüsteemi ümberehitamiseks, kuna puudub teiste korteriomanike kirjalik nõusolek. Kostja korteri küttesüsteemi ümberehitamist KÜ üldkoosolekul arutatud ei ole ja kostja ei ole selles osas ka juhatuse poole pöördunud, et juhatus kutsuks kokku üldkoosoleku või lisaks vastava päevakorrapunkti. Kostja ise arvestab ja tasub 10%. Eelnimetatust tulenevalt ning arvestades, et hagejal puudub omanike kokkulepe kostja korteri ühisest küttesüsteemist eraldumise kohta ja hageja põhikiri ei sätesta küttekulude arvestust erinevalt seadusest, peab kostja maksma kütte eest teiste omanikega võrdse printsiibi järgi, s.o arvestatuna korteri üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Hageja palub kostjalt välja mõista arvestusperioodi 01.01.2013 kuni 31.03.2013 (sh) majandamiskulude põhivõlgnevuse 1079,18 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja peab tasuma korteri küttearveid üksnes 10% ulatuses. Kostja pöördus 31.05.2002 avaldusega Tallinna Soojus AS poole keskküttelepingu lõpetamiseks ja gaasiküttele üleminekuks, nõusoleku selleks andsid nii KÜ Nisu 32 (AL) kui ka Tallinna Soojus AS tingimusel, et korter nr 40 hakkab edaspidi maksma korteri küttearveid 10% ulatuses. OÜ Gerold Co2 tellis projekti keskküttesüsteemi ümberehitamiseks gaasiküttele. Projekti tegi DEM-projekt 25.02.2013. AS Gaasivõrgud esindaja kontrollis 25.01.2016 gaasiküttesüsteemi korteris. Korteri gaasiküttesüsteem on teostatud projektikohaselt, paigutatud gaasiarvesti, süsteem on heas seisukorras. Hageja nõue kütte eest tasumiseks 100% ulatuses maja keskmisest küttekulust ühe m2 kohta on alusetu, kuna korteris on kütteradiaatorid maha võetud, üksik korterit läbiv keskküttesüsteemi püstik on isoleeritud ja sellegi eest maksab kostja 10% keskmisest küttekulust, nagu on varem poolte vahel kokku lepitud. Kostja ei tarbi arvetes märgitud kütet 100% ulatuses.
2(9)
Kostja leiab, et hageja käitumine hagiavalduse esitamisel on pahauskne ega põhine poolte vahel varem sõlmitud kokkulepetele. Hageja seaduslik esindaja ignoreeris pika aja jooksul kostja esindaja poolt saadetud postitusi ega võtnud neid tahtlikult vastu. Kostja saatis regulaarselt tähitud kirjaga hagejale avaldused esitatud arvetel tasumisele kuuluvate summade korrigeerimiseks, kuid tagasisidet pole saanud ja kõik tähitud kirjad on tagasi tulnud. Hagi ei põhine seaduslikul alusel ja on põhjendamata, mistõttu tuleb see jätta täies ulatuses rahuldamata. Maakohtu lahend
4.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja arvestusperioodi 01.01.2013 kuni 31.03.2013 (k.a) majandamiskulude põhivõlgnevuse 1 079,18 eurot. Menetluskulud jäeti kostja kanda ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 610 eurot käibemaksuta (õigusabikulud 410 eurot + riigilõiv 200 eurot).
5.Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: kostja on korteri Nisu 32-40, Tallinn omanik alates 21.10.2002; Nisu 32 elumaja haldab hageja alates 21.11.2001; kostja on hageja liige Korteriomanik on KÜ liikmena (KÜS § 5 lg 1) kohustatud täitma KÜS § 13 lg 4 järgi KÜ otsuseid elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta. Kohus tuvastas majandamiskulude arvete alusel, et perioodil 01.01.2013 kuni 31.03.2016 k.a on hageja esitanud kostjale majandamiskulude eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta tasumiseks arveid, sh küttekulude eest, mis on kooskõlas KÜS § 151 lg 1 sätestatuga. Seisuga 31.03.2016 on korteril küttekulude võlgnevus hageja ees summas 1079,18 eurot. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja kohustub tasuma hagejale küttekulude eest 100 % ulatuses arvel esitatud summast või esineb õiguslik alus arvete tasumiseks 10 % ulatuses.
6.31.05.2002 allkirjastas OÜ Nisu 32 juhatuse liige AL loa, millega lubatakse Nisu 32-40 korterisse paigaldada isiklik gaasiküte järgmistel tingimustel: korterisse jäävad püstikud isoleeritakse ja 10% esitatud arvetest tasutakse. Seoses hageja poolt esitatud vastuväitega ekspertiisiaktile nr 425 tuleb arvestada tõendiga üksnes ulatuses, mille kohaselt on Nisu 32-40 korterisse paigaldatud projektikohane, funktsioneeriv ja nõuetele vastav gaasikütte süsteem, korteris puudub vesikeskküte, kuna radiaatorid on eemaldatud. Kohus ei ole tulenevalt TsMS § 232 lg 1-2 seotud ekspertiisi teostanud isiku hinnanguga p III antud õigusküsimuses.
7.Kohus on hageja poolt esitatud tõendite alusel tuvastanud, et „Termograafia aruande“ (teostatud 18.01.2016) kohaselt on kostja demonteerinud kõik korteris paiknevad keskküttesüsteemi radiaatorid (tl 27). Hagejale Tallinna Kütte poolt 26.01.2016 saadetud kirja kohaselt kinnitab AS Tallinna Küte, et aadressil Nisu 32-40 puudub eraldi sõlmitud soojusmüügileping, kehtiv kokkulepe soojusenergia müügiks on sõlmitud üksnes AS Tallinna Küte ja hageja vahel, mis hõlmab tervikhoone. Kostjaga oli AS Tallinna Küttel sõlmitud soojusmüügileping nr 110100150400005, mis on lõpetatud 31.08.2011.
8.Korteriühistuga valitsetava kortermaja puhul tuleb esmalt hinnata, kas korteriomanike lahendatava küsimuse saab üldse otsustada korteriühistu või on tegemist kaasomandi kasutamise keskse küsimusega, milleks on vajalik kaasomanike kokkulepe asjaõigusseaduse (AÕS) järgi. AÕS § 74 lg 1 kohaselt võib kaasomandis oleva asja majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Riigikohus on korduvalt oma lahendites asunud seisukohale, et elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh keskküttetorustikud) kuuluvad korteriomanike kaasomandisse (vt nt RKTKo 3-2-1-38-05, p 13; 3-21-153-05, p 14; 3-2-1-144-08, p 13). Seega kuulub vaidlusalune keskküttesüsteem elamu korteriomanike kaasomandisse, sõltumata sellest, et see läbib kostja korteriomandi reaalosa. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-155-14, p-d 10–15 järgi kohaldub korteriomanike vahelistes suhetes AÕS
3(9)
§ 74 lg 1, mille järgi võib kaasomandis olevat asja oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Tegemist on kaasomandis oleva asja olulise muutmisega AÕS § 74 lg 1 tähenduses, mille teostamiseks on vajalik kaasomanike kokkulepe. Arvestades, et antud juhul puudub kostjal teiste kaasomanikega kokkulepe kaasomandis oleva küttesüsteemi muutmiseks ja selle kokkuleppe sõlmimiseks puudub ainuisikuline pädevus hageja juhatuse liikmel (ka korteriühistu liikmete üldkoosolek ei saa otsustada häälteenamusega küsimusi, milleks on vajalik korteriomanike kui kaasomanike kokkulepe), puudus kostjal õiguslik alus keskküttesüsteemi muutmiseks.
9.Korteriomanik ei vabane kaasomanike kokkuleppe puudumisel elamu küttekulude kandmise kohustusest ainuüksi põhjusel, et kulutusi nõutakse aja eest, kui korter oli kostjast tuleneval põhjusel keskküttesüsteemist välja lülitatud. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 7 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kohus leidis, et antud juhul ei ole põhjendatud kostja vastuväited tuginedes VÕS § 6 lg 1 hea usu põhimõtte rikkumisele. Kostja pidi VÕS § 7 kohaselt arvestama, et küttesüsteem on kaasomandis ja kaasomanikud ühiselt otsustavad, mida sellega teha. Tsiviilasjas tõendina esitatud arvetelt nähtub võlgnetava summa suurus, seega ei ole hageja võlgnevuse olemasolu ega suurust kostja eest varjanud (tl 12-16, tl 20). Tõendatud ei ole hageja pahauskne käitumine arvete esitamisel ja kostjaga suhtlemisel. Seetõttu asus kohus seisukohale, et hagejapoolset ümberarvestuste mittetegemist alates 2013. aastast ei saa lugeda kostja suhtes vastuolus olevaks hea usu põhimõttega. KOS § 10 lg 1 kohaselt ei saa korteriomanik korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. Asja materjalidega on tõendatud ning kohus pidas põhjendatuks välja mõista kostjalt hageja kasuks perioodil 01.01.2013 kuni 31.03.2013 (k.a) majandamiskulude (küttekulude) põhivõlgnevuse 1079,18 eurot.
10.Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt välja hageja põhjendatud ning vajaliku menetluskulu 610 eurot käibemaksuta. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
11.Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule või alternatiivselt, teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
12.Kostja arvates ei ole maakohus analüüsinud asjas kogutud tõendeid. Tõenditest ei tulene, et hagejal oleks nõue kohtuotsusega rahuldatud ulatuses. KÜ Nisu 32 arve, mis oli esitatud 2016 aprillikuu majandamiskulude eest, ei ole seotud arvestusperioodiga 01.01.2013 kuni 31.03.2016. KÜ Nisu 32 dokumendi „Teave korteri 40 võla kohta“ näol on tegemist hageja enda väidete esitamisega tabeli kujul ehk menetlusosalise seletusega. Tabelis esitatud andmed kuuluvad tõendamisele. Lisaks puuduvad tabelis andmed arvestusperioodi 01.01.2013 kuni 31.03.2016 küttekulude kohta.
13.Hageja poolt esitatud tõenditest tuleneb hageja nõue 175,84 (56,04+31,40+24,01+18,67+45,72) eurot, millises ulatuses oleks võimalik hagi rahuldada.
14.Arvete esitamisega ei saa tõendada seda, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma. Küttekulude tõendamiseks oleks hageja pidanud esitama dokumendid, mille alusel oleks võimalik kindlaks teha, kuidas jagati arvestusperioodi 01.01.2013 kuni 31.03.2016 küttekulud korteriühistu liikmete vahel.
4(9)
15.Maakohus jättis hageja nõuded sisuliselt kvalifitseerimata ja ei ole selge, millist õigusakti kohus kohaldas, mõistes kostjalt välja küttekulud summas 1079,18 eurot. Hagiavalduses ei tuginenud hageja asjaolule, et küttekulude tasumise kohustus tuleneb mingist korteriühistu otsusest. Seega ei ole viide KÜS § 13 lg-le 4 käesoleva vaidluse seisukohalt asjakohane. Maakohus jättis käsitlemata kostja väited ja on rikkunud otsuse põhjendamise kohustust.
16.Hageja nõusolek kostja küttekulude vähendamiseks on kehtiv ja hagejale siduv, kui ka juhatuse liikmel AL-l puudus pädevus anda hagejale luba küttesüsteemi muutmiseks. Maakohus jättis andmata hinnangu kolmepoolsele kokkuleppele osas, mille puhul korteriühistu oli nõus sellega, et kostja peab tasuma kütte eest üksnes 10% esitatud arvetest. Asjaolu, et korteriühistul väidetavalt puudus pädevus loa andmiseks küttesüsteemi muutmiseks, ei tähenda automaatselt, et korteriühistu nõusolek kostja küttekulude vähendamiseks ei oleks kehtiv. Kolmepoolse lepingu sõlmimise ajal (31.05.2002) olid Nisu 32 elamu igal korteriomanikul (sealhulgas ka kostjal) sõlmitud soojuse saamiseks soojusmüügilepingud otseselt küttetarnijaga. Hoolimata korteriühistu olemasolust sel perioodil toimus küttetarnimine elamus mitte korteriühistu vahendusel, vaid küttetarnijaga vahetult sõlmitud lepingu järgi. Seega lepingu muutmiseks, sealhulgas küttekulude vähendamise osas, ei olnud korteriühistu üldkoosoleku otsus või korteriomanike kokkulepe vajalik. Piisas vaid vastavasisulise kokkuleppe sõlmimist soojusmüügilepingu teise poolega (AS Tallinna Küte). Korteriühistu Nisu 32 nõusolek küttekulude vähendamiseks on allkirjastatud AL poolt. Vaidlust ei ole selles, et AL oli 31.05.2002 seisuga korteriühistu OÜ Nisu 32 juhatuse liige. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 27 lg 1 järgi on juhatuse igal liikmel õigus esindada korteriühistut kõikide tehingute tegemisel.
17.Isegi juhul, kui 31.05.2002 nõusolek ei oleks hagejale õiguslikult siduv, oleks korteriühistu poolt küttekulude nõudmine täies ulatuses vastuolus hea usu põhimõttega. AL korteriühistu Nisu 32 juhatuse liikmena on allkirjastanud hageja esindaja volikirja, andes volituse esitada käesolevas asjas menetletava hagi. Hoolimata varasemalt antud nõusoleku siduvusest käitub AL hageja nimel sõnamurdvalt ja enda lubadustega vastuolus. Vastuoluline käitumine on üheks hea usu põhimõtte rikkumise kriteeriumitest. Kostja on hageja lubadustele tuginedes teinud olulised muutused elukorralduses – demonteeris korteris kütteradiaatorid ja paigaldas korterisse gaasiküttesüsteemi.
18.Osa hageja küttekulude nõuetest on aegunud ja kostja taotleb aegumise kohaldamist. Nisu 32 elamu küttetarne toimub korteriühistu vahendusel alates 01.09.2011. Samuti ei ole vaidlust selles, et kostja ei tunnustanud ega tasunud kunagi hageja arveid küttekulude osas arvetes märgitud ulatuses. Sellest järeldub, et osa tasumata küttekuludest puudutavad perioodi 01.09.2011 kuni 31.12.2012. Vastus apellatsioonkaebusele
19.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluse edasine käik
20.Ringkonnakohus andis seoses kostja esmakordselt apellatsioonimenetluses esitatud seisukohaga hagi osalise aegumise kohta pooltele võimaluse esitada täiendavad seisukohad ja tõendid.
21.23.05.2017 selgitas hageja, et kostja tasus arved täies ulatuses kuni novembrini 2012. Seisuga 01.01.2013 oli kostja võlgnevus 56,31 eurot. Hageja esitas kohtule kostjale esitatud arved 20122016.a. perioodi eest ning võlgnevuse kujunemise tabeli, kus on välja toodud kostja võlgnevused kuude ning aastate lõikes. Samuti esitas hageja andmed kostjale küttekulude arvestuse kohta hagis väljatoodud perioodil kuude ja aastate lõikes. Hageja selgitas, et küttekulude jagamise aluseks korterite vahel on KÜS § 151 lg 1 ja KÜ Nisu 32 põhikirja punkt 6, mille kohaselt elamu majandamise ja hooldamise kulusid kannavad ühistu liikmed proportsionaalselt nende omandiks olevate korteriomandite reaalosade üldpinna osatähtsusele kõigi elamu korteriomandite reaalosade
5(9)
summaarses üldpinnas, kui üldkoosolek ei otsuste teisiti. Põhikiri on juba kohtule esitatud hagi lisana
4.Hageja üldkoosolek ei ole mingeid muid otsuseid küttekulude kandmise osas vastu võetud. Hageja esitas ka andmed majale soojuse tarnija esitatud arvete suuruse kohta ja nende jagamise korterite vahel, samuti näidisena (üks kuu aastast) ka AS Tallinna Küte arved ja maksekorraldused arvete tasumise kohta. Hageja märkis, et arve tasumisel ei ole kostja täpsustanud, millisest arvest millise teenuse eest ta tasub. Maksekorralduste selgitusena on märgitud ainult arve number. Hageja esitas pangakonto väljavõtte arvete tasumise kohta kostja poolt perioodil 01.11.2011 – 17.05.2017. Kostjalt laekunud summad arvestas hageja kõige varem sissenõutavaks muutunud kohustuste katteks. Seega 2012. aasta kostja kohustused on kaetud tema poolt 2013 aastal tehtud maksetega.
22.Kostja seisukoha kohaselt on asjakohatud kõik 2012. aasta arved, kuna vaidlus ei puuduta antud perioodi. Hageja ei ole esitanud lepingut küttetarnijaga ega küttetarnija arveid korteriühistule vaidlusaluse perioodi eest. Hageja on esitanud üksnes 5 (viis) küttetarnija AS Tallinna Küte arvet. Kostja märgib, et ei ole kohane arve 01.03.2012-31.03.2012 perioodi eest, kuna see ei jää vaidlusaluse perioodi ajavahemikku. Tallina Küte arve nr S1303007831 järgi on apellandi küttekuluks arvestatud 72,84 eurot; Tallina Küte arve nr S1401002068 järgi on apellandi küttekuluks arvestatud 66,39 eurot; Tallina Küte arve nr S1501001599 järgi on apellandi küttekuluks arvestatud 49,54 eurot; Tallina Küte arve nr S1601002163 järgi on apellandi küttekuluks arvestatud 60,47 eurot. Seega on hageja esitanud tõendeid üksnes nõude tõendamiseks summas 249,24 eurot. Nõuete tõendamiseks summas 829,94 eurot (1079,18-249,24) puuduvad kohtutoimikus jätkuvalt tõendid. Hageja esitatud 3 tabelit ei ole tõenditeks TsMS § 229 lg-de 1 ja 2 tähenduses. Tabelite andmed on vastuolulised ning nendest ei nähtu hagetava summa (1079,18 euro) kujunemine. Tabelis pealkirjaga „Tabel võlgnevuse kujundamise kohta“ on võlgnevuse summa seisuga märts 2016 kokku 1030,09 eurot, millest tuleb maha arvestada 2012. aasta võlg summas 56,31 eurot, sest see on aegunud TsÜS § 146 lg 1 järgi. Seega käsitletud tabeli kohaselt peaks haginõudeks olema üksnes 973,78 eurot. Tabeli „Kostjale arvestatud küttekulud, november 2011 – märts 2016“ kohaselt oli küttekulude kogusumma kokku 1098,91 eurot. Sellest tuleb maha arvestada 2012. aasta võlg summas 62,56 eurot, sest see ei kuulunud vaidlusalusesse perioodi, seega antud tõendi kohaselt moodustasid perioodil 01.01.201331.03.2016 küttekulud kokku 1036,35 eurot. Võimaliku lõpliku summa kujunemiseks tuleb 1036,35 eurost lahutada 10%, mis on apellant küttekulude kogusummast tasunud (selles ei olnud kohtumenetluses vaidlust). Seega kokku peaks antud tabeli kohaselt hagi nõudeks olema 932,715 eurot, mis ei ühti eelnevas punktis toodud võlasummaga (973,78 euro) ning vastustaja poolt hagis nõutava summaga (1079,18 eurot). Ülekandeid tehes on kostja maksekorralduse selgitustes alati märkinud, millise kohustuse ta raha ülekandega täitis, viidates arve numbrile. Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja on tasunud igakuiselt kommmunaalteenuste arvetes esitatud kõik muud kulud täielikult ning küttekulud 10 % ulatuses. Seega saab väidetav võlgnevus hõlmata endas üksnes küttekulude eest tasumata jäänud summasid. Hageja ei ole esitanud arvestust selle kohta, millise katteks on hageja kostja laekumisi arvestanud. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada kostjalt hageja kasuks võlgnevuse väljamõistmisel 973,78 eurot ületavas osas (TsMS § 657 lg 1 p 2), ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja määrab uue menetluskulude jaotuse. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks ja mõistab välja maakohus kohtuotsuse jõustumisel. I
6(9)
24.Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2). Menetlusosalise kohustuseks on tuua kohtu ette faktiväited ning viidata iga faktiväidet toetavale tõendile (TsMS § 394 lg 2 p 3). Maakohtus ei vaidlustanud kostja hageja nõude suuruse kujunemist ega arvestamise metoodikat, mistõttu kostja ei saa sellele tugineda ka apellatsioonimenetluses. Kostja tõi esile, et tasub 10 % küttekuludest vastavalt poolte kokkuleppele ja tegelikule tarbimisele seoses korterisse paigaldatud gaasiküttega (kostja vastus p 6 ja 7, tl 74). Maakohtu istungil on kostja oma esindaja kaudu selgitanud, et ei vaidlusta hageja arvestusi (19.12.2016 kohtuistungi protokoll, tl 87 pöördel). Seetõttu sai maakohus lähtuda eeldusest, et tekkinud võlgnevus perioodil alates jaanuarist kuni esimese aprillini 2016 on kujunenud viisil, et hageja on jätnud 90 % küttekuludest tasumata ja käsitles neid õigustatult küttekuludena. Kostja menetluslik käitumine on arusaamatu, kuna ka apellatsioonkaebuses väidab kostja, et vaidlus puudub selles, et kostja ei tunnustanud ega tasunud kunagi hageja arveid küttekulude osas arvetes märgitud ulatuses.
25.Kostja on alles apellatsioonimenetluses vaidlusaluse perioodi kohta väitma asunud, et: - võlgnevus ei koosne üksnes küttekuludest, millest saab järeldada, et kostja arvates sisalduvad lisaks küttekuludele ka muud võlgnevused; - hageja ei tõendanud võlgnevuse, sh küttekulude suurust maakohtu menetluses; - hageja pole esile toonud ega tõendanud, kuidas jagati küttekulud korteriühistu liikmete vahel; - hageja ei ole esile toonud, millest tuleneb kostja kohustus küttekulusid tasuda; - hageja pole esitanud tõendeid, mille alusel oleks võimalik tuvastada küttekulud; - küttetarnija, korteriühistu ja kostja vahel sõlmiti kolmepoolne kokkulepe, mille alusel oli kostja kohustatud tasuma kütte eest üksnes 10 % esitatud arvetest. Nimetatud asjaolud on kostja toonud esile esmakordselt apellatsioonimenetluses, nende maakohtus esitamata jätmist põhjendamata ja põhistamata, mistõttu jätab ringkonnakohus need tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4). II
26.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mis puudutavad kostja mittevabanemist küttekulude täielikust kandmisest, järgib neid ja ei korda. Kohus on selgitanud, miks ei oma hageja juhatuse liikme AL luba paigaldada korterisse gaasiküte ja tasuda soojuse eest 10 % esitatud arvest asja lahendamisel tähendust.
27.Apellandi väide, et seoses AL loaga on antud kostjale hageja poolt kehtiv luba vähendada küttekulusid, on põhjendamatu, kuna korteriühistu juhatuse liige sellist luba anda ei saa. Asja lahendamisel ei oma tähendust, millised tingimused olid kostjal soojusmüügilepingus tarnijaga perioodil, kui kostja viimaselt vahetult teenust ostis.
28.Majandamiskulud KÜS § 151 lg 1 tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Kostja põhikirja p-st 6 ei tulene teistsugust korda. Seega tuleks kostja poolt soovitud kujul küttearvete tasumiseks muuta esmalt ühistu põhikirja.
29.Põhjendamatu on apellandi seisukoht, et hageja kuritarvitab oma õigusi, nõudes kostjalt 100 % ulatuses küttearvete eest tasumist. Seejuures tugineb kostja AL sõnamurdlikule käitumisele tulenevalt viimase poolt kostjale antud lubadusest ja hageja esindaja volikirja allkirjastamisele käesolevas menetluses hagi esitamiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja pidi arvestama sellega, et küttesüsteemiga seonduv on seadusest tulenevalt kaasomanike otsustada. Ringkonnakohtu hinnangul
7(9)
ei esine selliseid asjaolusid, miks viitaksid hageja pahausksusele. Mõlemale poolele saab ette heita, et nad ei viinud (loa küsimisel ja selle andmisel) end piisava põhjalikkusega kurssi kehtivate seadusest ja põhikirjast tulenevate nõuetega. Asjaolu, et AL oma viga sisuliselt tunnistab ja loa andmist kehtivaks ei pea, ei saa vaadelda hageja hea usu vastase vastuolulise käitumisena. III
30.Kostja ei esitanud hagile vastuväiteid seoses küttekulude jagamisega perioodil 01.01.2013.31.03.2016 korteriühistu liikmete vahel. Apellatsioonimenetluses on hageja selgitanud, et küttekulude arvestuse aluseks on põhikiri ja hageja üldkoosolek ei ole mingeid muid otsuseid vastu võtnud. Seetõttu ei oma tähendust asjaolu, kuidas hageja soojuse tarnija arved korterite vahel jagas ning ringkonnakohus tagastab hagejale tabelid, mis kajastavad vaidlusalusele korterile arvestatud küttekulusid (tl 146), Tallinna Kütte arved ja nende tasumist kajastavad maksekorraldused ning kostjale omakorda esitatud arved (tl 147-156). Seoses tõendite esitamisega elektrooniliselt nende tagastamist ei toimu, kuid ringkonnakohus eemaldab need toimikust.
31.Ringkonnakohus võtab asja juurde hageja arved kostjale ajaperioodil 12.01.2012- 12.06.2016 (tl 116142), hageja koostatud tabeli (tl 143) ja konto väljavõtted arvete tasumise kohta (tl 144-145), kuna need omavad tähendust aegumise vastuväite põhjendatuse väljaselgitamisel.
32.TsÜS § 154 kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Arvetelt (tl 116-121) nähtub, et perioodil 12.01.2012-31.10.2012 tasus kostja arved 100 % ulatuses ja seoses otselepinguga tarnijaga talle korteriühistu kütte osas arveid ei esitanud. Kütte eest hakati arveid esitama oktoobri kuu eest (tl 121) ja esimesel arvel kajastub küttekuluna oktoobri eest 24,63 eurot ja novembri 2012 eest 37,93 eurot, arvete tasumise tähtajad olid vastavalt 30.11.2012 ja 31.12.2012. Kostja jättis esimesest arvest tasumata 22,17 eurot ja teisest arvest 34,14 eurot, mis vastab 90 %-le vastavast kütte eest tasumiseks esitatud summast ning 2012 aasta lõpuks oli tekkinud kostjal võlgnevus 56,31 eurot. Nimetatud nõue hakkas aeguma 2012 aasta lõpus ja aegus 2015 aasta lõpus. Hageja esitas kohtusse hagi 31.05.2016. Alates 01.01.2013 esitatud kostja sissenõutavaks muutunud kohustused ei ole aegunud, sest need hakkasid aeguma alates 2013 aasta lõpust ja nende aegumine oleks lõppenud 2016 aasta lõpus. Seega on hageja nõue osaliselt 56,31 euro ulatuses aegunud ja ringkonnakohus võtab selle kostja taotlusel arvesse (TsÜS § 143).
33.VÕS § 88 lg-st 1 tulenevalt, kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud. Hageja on selgitanud ringkonnakohtule, et kostja ei täpsustanud arve tasumisel, millisest arvest millise teenuse eest ta tasub ja märkis maksekorraldusse üksnes arve numbri (hageja 23.05.2017 menetlusdokument, tl 114). Seetõttu arvestas hageja kostja laekunud summast kõigepealt alati maha varasemalt sissenõutavaks muutunud võlgnevuse. Käesoleval juhul on hageja rõhutanud, et ei nõua kostjalt viivist, seetõttu ei oma kostja poolt arve osaline tasumine mõju hageja võimalikule viivisearvestusele. Kostja on selgitanud, et määratles alati maksekorraldustes, millise arve ta tasus. Nimetatu märkimine nähtub ka konto väljavõtetelt (tl 144-145). Ringkonnakohus leiab, et kui kostja määratles maksekorraldustes, millise arve eest ta tasub, polnud hagejal õigus arvestada vastavaid summasid muude võlgnevuste katteks, mis tulenesid varasematest arvetest (VÕS § 88 lg 4 p-d 1-4).
34.Arvetega (tl 122-141) loeb kohus tõendatuks, et ka edaspidi esitati kostjale korteriühistu poolt järjepidevalt arveid ja hageja jättis neist küttekulud 90 % ulatuses tasumata, mistõttu veebruarikuuks 2016 oli kostjale arvestatud võlgnevuse suurus 1030.09 eurot, millele lisandub märtsikuu küttekulu
8(9)
10.49 eurot (tl 141 pöördel). Nagu nähtub 2016. aasta aprillikuu arvelt jättis kostja ka märtsikuu küttearvest 90 % tasumata. Aprillikuu arvel on kostja võlgnevuseks 1039,54 eurot. Seega hageja poolt esile toodud perioodil on kostja jätnud tasumata küttekulude eest 1039,54 eurot. Sellest 56,31 euro suurune võlgnevus on aegunud. Esitatud arved (tl 116-142) on kooskõlas hageja poolt koostatud ja apellatsioonimenetluses esitatud tabeliga (tl 143), mis on pealkirjastatud „Teave võlg KÜ Nisu 3240“ ja mis on käsitletav hageja seletusena. Kuna varasemas tabelis toodud andmed ei kattu hageja apellatsioonimenetluses esitatud arvete ja konto väljavõttel sisalduvate andmetega, lähtub ringkonnakohus üksnes apellatsioonimenetluses esitatud arvestusest ja jätab tähelepanuta hageja maakohtus esitatud arvestuse (tl 32-33). Kuna hageja on ise apellatsioonimenetluses uue arvestuse esitanud, mille kohaselt on hageja nõude suuruseks vaidlusalusel perioodi märtsi kuu seisuga (ilma märtsis tekkinud, kuid aprilli arvel kajastuvat 10,49 euro suurust võlgnevust arvestamata)1030,09 eurot ja dokument on käsitletav hageja seletusena, tuleb ringkonnakohtul sellega arvestada. Seega on hageja nõue esialgses hagis nõutust 1079,18 – 1030,09 - 10,49 = 38,60 euro võrra väiksem. Nimetatule tuleb lisada ja võlgnevusest maha arvestada veel osa, mis ringkonnakohtu hinnangul on aegunud, so 56,31 eurot.
35.Kokkuvõttes kuulub hageja nõue rahuldamisele 1039,54-56,31 = 983,23 euro ulatuses. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele KÜS § 151, hageja põhikirja p 6 ja VÕS § 108 lg 1 alusel. IV
36.Seoses hagi osalise rahuldamata jätmisega tuleb muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Hagi kuulub rahuldamisele 91 % ulatuses, mistõttu jääb hageja maakohtu menetluskuludest 91 % kostja kanda ja kostja maakohtu menetluskuludest 9 % hageja kanda. Apellatsiooniastme menetluskulude jaotamisel arvestab ringkonnakohus kahe asjaoluga: hageja poolt nõude täpsustamisega ja kostja poolt aegumise vastuväite esmakordselt apellatsioonimenetluses esitamisega. Kuna hageja poolt nõude täpsustamine tingis sisuliselt nõude rahuldamata jätmise 4 % ulatuses ja kostja poolt aegumise vastuväite esitamine alles apellatsiooniastmes tingis apellatsioonkaebuse rahuldamise täiendava 5 % ulatuses, jäävad poolte apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda 96 % ja hageja kanda 4 % ulatuses (TsMS § 171 lg 1 ja lg 3). Ringkonnakohus poolte menetluskulusid kindlaks ei määra ega neid pooltelt välja ei mõista. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1142-15, p 22 ja 23). /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.