Kohus
Viru Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Sirja Tooming
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-0101-106
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi hagi hagi A J ’i, V L ’i ja I J vastu 16 16 287 krooni ja 32 senti ti nõudes. sen
Menetlusosalised esindajad
ja
nende
Hageja: Eesti Vabariik, Haridus-- ja Teadusministeerium, Munga 18, Tartu linn esindaja Haridus 50088, esindaja volikirja alusel alusel U T (Advokaadibüroo Amos OÜ, Rävala pst. 6, Talllinn 10143). Kostjad: A S (endine nimi Al J , isikukood xxxx, xxxx, elukoht xxxx V L (isikukood xxxx, xxxx, elukoht xxxx xxxx,, elukoht xxxx I J (isikukood xxxx
Lihtmenetluses
09.04 .04.2007 .2007.a.
Resolutsioon:
rahuldada hagi tervikuna.
Välja mõista solidaarselt A S ’elt (endine nimi A J , isikukood xxxx), xxxx), V L ’ilt (isikukood xxxx) xxxx) ja I J ’lt (isikukood xxxx) xxxx) Eesti Vabariigi (esindaja HaridusHaridus- ja Teadusministeerium, Munga 18, Tartu linn 50088) kasuks ja võlgnevuse võlgnevuse katteks 16 16 287 (kuus (kuusteist kuusteist tuhat kakssada kakssada kaheksakümmend kaheksakümmend seitse) seitse) krooni ja 32 32 senti ning kohtukulude katteks 2 214 214 (kaks tuhat kakssada kakssada neliteist) neliteist) krooni ja 36 senti. senti. Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele. Kohtuotsuse peale on õigus esitada esitada motiveeritud apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates. I. Asjaolud, hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt 11.10.1999.a. sõlmisid AS Eesti Ühispank ja kostja A J õppelaenu saamiseks lepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja 15 000 krooni laenu intressiga 5% aastas. Vastavalt Haridusseaduse (edaspidi HaS) §-le 361 lg. 1 on õigus saada õppelaenu igal Eesti kodanikul või Eestis alalise elamisloa alusel viibival isikul, kelle õpingute kestus on üheksa ja enam kalendrikuud ning kes õpib avalik-õiguslikus või eraülikoolis või rakenduskõrgkoolis, samuti kes õpib kutseõppeasutuses või välisriigi vastavas õppeasutuses. Õppelaenude andmise korda reguleerib VV 08.06.1997.a. määrusega nr. 132 kinnitatud kord. Laenulepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks oli vastavalt HaS §-le 361 lg. 5 sõlmitud käenduslepingud kostjate V L ’i ja I J ga. Seoses kostja A.J eksmatrikuleerimisega tekkis tal laenusaajana kohustus hakata laenu krediidiasutusele tagastama hiljemalt kuue kuu jooksul arvates eksmatrikuleerimisest. Kuna laenusaaja ega käendajad laenu ei tasunud, siis vastavalt HaS §le 362 lg. 1 täitis riik laenusaaja ja käendajate kohustuse krediidiasutuse ees ja omandas sellega õiguse nõuda võlgnevust kostjatelt. Rahandusministeerium oma 27.02.2001.a. kirjaga nr. 5-3/1440 teavitas laenusaajat võimalusest taotleda maksegraafiku kohaldamist, kuid laenusaaja talle pakutud võimalust ei soovinud kasutada. HaS § 362 lg. 3 järgi tasutakse riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt intressi 5%. 27.06.2001.a. pöördus hageja esindaja nõudega kostjate poole, kuid kostjad
võlgnevust ei tasunud. Neil asjaoludel on hageja pöördunud kohtusse laenusaaja ja käendajate kui kostjate vastu nõudega, Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista võlasumma koos intressiga 16 287 krooni ja 32 senti, millest põhivõlg moodustab 15 991 krooni ja 67 senti ning intress 295 krooni ja 65 senti, ning kohtukulude katteks 1 400 krooni hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 1 000 krooni õigusabikulude katteks. Hagi on esitatud TSK § 173 lg. 1, § 222 lg. 1-2, § 272, HaS § 362 lg. 2-4 alusel. II. Kostjate kirjalik vastus. Kostja I.J oma 13.11.2001.a. vastuses teatab, et tema hagi tunnistab ning selgitab, et A.J oli õpingute II kursusel karistatud õigusrikkumise eest 1,5 aastase karistustähtajaga. Pärast karistuse kandmist planeerib A.J asuda tööle ja võlgnevus kustutada. Kostja palub võlgnevuse tagasimaksmist pikendada kuni A.J ’i vabanemiseni. Kostja A.J ise teatab, et on karistatud 1,5 aastase vabaduskaotusliku karistusega, kuid pärast vabanemist ta asub tööle ja kustutab võlgnevuse. Kostja palub seniks võla tasumise aega pikendada. Kostja V.L kirjalikku vastust kohtule ei ole saatnud. Kostja on hagimaterjali vastu võtnud 21.11.2001.a., mida tõendab allkirjaleht toimikus. Seega on nõue kostjale teada. III. Asja kohtulik menetlus ja maakohtu otsuse põhjendused. põhjendused. Hagi on esitatud Narva Linnakohtule 09.08.2001.a. ja edastatud Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale 06.03.2007.a. Alates 01.01.2006.a. jõustunud TsMS § 405 lg. 1 sätestab, et „Kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni“. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tagab kohus menetluses poolte põhiõiguste ja –vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel üle“. Kohus 14.03.2007.a. määras asi lahendada lihtmenetluses ja andis menetlusosalistele aega oma avalduste taotluste või seisukohtade esitamiseks. Kostjatelt täiendav teave puudub. TsMS § 200 lg. 4 kohaselt menetlusosaline peab kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamatult teatama oma aadressi või sidevahendite andmete muutumisest. Kostjad seda teinud ei ole. Kostjate andmete rahvastikuregistris kontrollimisel selgus, et kostja Aleksandr J on muutnud oma nime ja kannab nime A S . Sellest kostja kohut teavitanud ei ole. Kohus, läbi vaadanud toimikus olevad dokumentaalsed tõendid, leidis, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele tervikuna hagiavalduses märgitud alustel ja põhjendustel. Pooltevahelisele laenusuhtele tuleb kohaldada kuni 01.07.2002.a. kehtinud TSK sätteid. VÕSRS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Sama seaduse § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Kehtinud TSK § 163 järgi tekkisid kohustised lepingutest või muudest alustest. TSK § 273 sätestas kohustuse sõlmida laenuleping kirjalikus vormis, kui summa on üle viiekümne rubla. See nõue on täidetud, leping on allkirjastatud. TSK § 272 lg. 2 järgi loeti laenuleping sõlmituks raha üleandmise momendist. Raha ülekandmist kostja kontole 18.10.1999.a. tõendab konto väljavõte. Õppelaenu andmise tingimusi sätestab eriseadusena ka haridusseadus. TSK § 173 lg. 1 kohaselt tuli kohustist täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. TSK § 174 järgi ei olnud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. Laenuleping on sõlmitud kostja A J ’iga, kellel lasuvad laenulepingust tulenevad kohustused. Kostja laenu ei ole tagastanud. Intress oli tulu raha laenamise eest. Kitsendusi intressi suuruse osas seadus ei teinud ja selles leppisid pooled kokku lepingu sõlmimisel. Lepingus on pooltel olemas kokkulepe intressi tasumise kohta. Seega on hageja nõue põhjendatud nii võlasumma kui intressi osas. Kostja I J ja V L käendajatena on võtnud endale kohustise käenduslepinguga. TSK § 207 kohaselt kohustise mittetäitmise korral vastutasid võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kusjuures käendaja vastutas samasuguses ulatuses kui võlgnikki, kui käenduslepinguga ei olnud kindlaks määratud teisiti. Käesolevas asjas esitatud käenduslepinguis ei ole määratud teisiti. HaS § 364 alusel tekkis kostjal kui laenusaajal kohustus hakata pangale seda laenu tagasi maksma. Kehtinud TSK § 207 kohaselt kohustuse mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja solidaarselt võlausaldaja ees. Laenusaaja ja käendajad ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud. HaS §-st 362 tulenevalt on õppelaenul riigi garantii ning riik on õigustatult hageja haridusministeeriumi kaudu, millest tulenevalt haridusministeerium on õigustatult hageja. Tulenevalt kostjate poolt nende kohustuse rikkumisest nõudis AS Eesti Ühispank HaS 362 lg. 1 alusel hagejalt riigitagatise rakendamist.
Kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 116 kohaselt kui pool võtab omaks asjaolu, millele teine pool rajab oma nõude, loeb kohus omaksvõetud asjaolu tõendatuks, kui see ei riku teiste menetlusosaliste õigusi ega seaduslikke huve ja kui omaksvõttu ei mõjutatud pettuse ega vägivallaga ning see ei rajanenud eksimusel. Sama seaduse § 231 lg. 6 kohaselt võis hagi õigeksvõtul põhineva otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Alates 01.01.2006.a. kehtiva TsMS § 440 sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Kostjad A.J ja I. on hagi õigeks võtnud. Seega kuulub hagi rahuldamisele tervikuna. 01.01.2006.a. jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kehtinud TsMS §-le 60 lg. 1 mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja ka kohtukulud, mis on põhjendatud ja tõendatud tasutud riigilõivus 1 400 krooni. TsMS § 61 lg. 1 p. 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kulud talle osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul hagejale kuni 5% hagi rahuldatud osast. Seega on põhjendatud hageja soovitud ja tõendatud õigusabikulud hüvitada summas 814 krooni ja 36 senti. Kohtukulud mõistab kohus välja kõigilt kostjatelt solidaarselt, kuivõrd kõigi kostjate poolt oma kohustuse mittetäitmise tõttu tuli hagejal hagi kohtusse esitada. Lähtudes tuvastatust kohus kohaldas TSK §-de 162, 173-174, 207, 222 lg. 1, 272-274, HaS § 362 sätteid ning juhindus VÕSRS §-de 2, 11, kehtinud TsMS §-de 60 lg. 1, 61 lg.1 p. 1, 116 ja kehtiva TsMS §-de 405, 441-442, 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik
/allkiri/
S.Tooming
Ärakiri õige Nooremreferent
I.Golubev
Kohtuotsus jõustus 25. juunil 2007.a Nooremreferent
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.