Otsuse tegemise aeg ja koht 14.06.2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number
2-17-100796
Tsiviilasi
Korteriühistu Xxxx hagi osaühing Xxxx vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
1157,37 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Korteriühistu Xxxx(registrikood xxxx, asukoht xxxx) Hageja lepinguline esindaja: jurist Aet Peetso (Realia Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected]) Kostja: osaühing Xxxx(registrikood xxxx, registrijärgne asukoht xxxx; e-post: xxxx) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Annika Tõlgo (Advokaadibüroo Naur & Pärn, asukoht Juhkentali 52, 10132 Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige Xxxx
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt osaühing Xxxx hageja Korteriühistu Xxxx kasuks välja 01.06.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud võlgnevus summas 678,58 eurot. Muus osas jätta hagi rahuldamata.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud hageja tasutud riigilõivu osas. Mõista kostjalt osaühing Xxxx välja hageja Korteriühistu Xxxx kasuks 100 eurot hageja poolt tasutud riigilõivu katteks. 3.2 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (100 eurot) tuleb kostjal osaühing Xxxx tasuda Korteriühistule Xxxx käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
2-17-100796 hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Korteriühistu Xxxx esitas 09.03.2017 hagi osaühing Xxxx vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevus perioodil 29.06.2013 kuni 31.03.2017 summas 1157,37 eurot ning jätta poolte menetluskulud kostja kanda. Hageja on asutatud 15.06.2009 aadressil Xxxx ja Xxxx, Tallinn kinnistutel asuva kortermaja ja kinnistu majandamiseks ja valitsemiseks. Kostja on aadressil Xxxx, Tallinn asuva korteriomandi omanik ja hageja, s.o korteriühistu Xxxx liige.
2.Hageja on osutanud ja vahendanud kostjale kui korteriomandi omanikule igakuiselt erinevate teenusepakkujate poolt osutatavaid ja vahendatavaid teenuseid: haldus- ja hooldusteenus, raamatupidamisteenus, heakorrateenus (sise- ja välikoristus), prügivedu, vesi- ja kanalisatsioon, veesoojendamine, küte, majas asuvate seadmete (ATS ja lift) hooldamine, porivaipade vahetamine, hooldusfondi maksete kogumine ja vajaduse tekkimisel eritööde tellimine ja korraldamine (põrandate süvapuhastus jms). Hageja poolt kostjale ja teistele korteriühistu liikmetele osutatavate teenuste ülevaade sisaldub hagiavalduse lisas nr 3. Lisaks p-s 2.3 nimetatud teenustele tellis hageja kostja võlgnevuse suhtes kohtumenetluse algatamiseks 12.01.2017. aastal Realia Õigusbüroo OÜ-lt maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise tasuga summas 96 eurot ning maksis maksekäsu avalduse eest riigilõivu 45 eurot.
3.Kostja korteriomandi Xxxx, Tallinn omanikuna ja korteriühistu liikmena ei ole maksnud korteriomandi Xxxx, Tallinn valdamise ja kasutamisega seonduvaid korteriühistu poolt esitatud tarbimise ja kostja omandis oleva omandi üldpinnaga proportsionaalselt arvestatud kommunaalja majandamiskulude arveid. Kulude jaotus puhul kohustus kostja maksma haldustasu, hooldusteenust, liftihooldust, heakorra, porivaipade vahetuse, nn remondifondi makseid, hoonekarbi kindlustust, ventilatsioon, prügivedu, maja üldelektrit, üldvett, soojusenergiat vastavalt kostja omandis oleva korteriomandi ruutmeetrite arvule, raamatupidamisteenust vastavalt korteri kohta elektrit ning vee- ja kanalisatsiooni ning elektritarbimist vastavalt tarbimisele ehk siis mõõdiku näitudele. Hageja poolt kostjale osutatavad ja vahendatavad teenused kajastuvad kululiikide jaotuse põhimõtete ülevaates. Kostja ei ole hagejale esitanud talle osutatud ja vahendatud teenuste kvaliteedi või mahu osas pretensioone.
4.Kostja korteriomaniku ja korteriühistu liikmena on ajavahemikul 01.01.2014 kuni 28.02.2017 jätnud täielikult või osaliselt tasumata temale igakuiselt esitatud arved majandamiskulude ja tarbitud teenuste (kommunaalkulud) eest ja seda sõltumata asjaolust, et kogu eelnimetatud aja vältel on kostja olnud korteriomandi omanik. Kostja võlgnevuse algsaldo oli 2014. aprilli alguses,
2-17-100796 s.o hageja poolt uuele programmile korteriühistu.net ülemineku hetkel 1198,40 eurot. Kostjale on kõik arved edastatud e-posti vahendusel kostja poolt hagejale edastatud ja hagiavalduses esitatud kostja seadusliku esindaja e-posti aadressile xxxx. Kostja ei ole korteriomaniku ja korteriühistu liikmena tasunud korteriomandi Xxxx, Tallinn valdamise ja kasutamisega seonduvaid korteriühistu poolt esitatud tarbimise ja kostja omandis oleva omandi üldpinnaga proportsionaalselt arvestatud kommunaal- ja majandamiskulusid. Hageja on kostjale ajavahemikul 01.01.2013 – 31.12.2013 osutatud teenuste eest esitanud arveid summas 1412,91 eurot ja kostja on talle esitatud arvete alusel teostanud makseid summas 1059,63 eurot. Kostja on jätnud 2013. aastal hageja poolt esitatud arvetest maksmata arved 2013-5-6 (83,54 eurot), 2013-6-6 (69,49 eurot), 2013-8-6 (68,89 eurot) ja 2013-9-6 (131,29 eurot). Hageja poolt esitatud arvetest tekkis kostja poolt 2013. aastal maksmata arvete alusel võlgnevus summas 353,28 eurot.
5.Hageja on kostjale ajavahemikul 01.01.2014 – 31.12.2014 osutatud teenuste eest esitanud arveid summas 904,89 eurot ja kostja on talle esitatud arvete alusel teostanud makseid summas 710,52 eurot. Kostja jättis 2014. aastal hageja poolt esitatud arvetest maksmata arved 14066 (120,98 eurot), 14076 (149,67 eurot). Kostja maksis arve 14086 (109,11 eurot) eest 82,11 eurot ehk siis 27 eurot vähem, kui esitatud arvele märgitud summa ja arve 14116 (99,42 eurot) eest 73,13 eurot ehk siis 26,29 eurot vähem. Arvestades 2014. aasta võlgnevuse algsaldot summas 1198,40 eurot, hageja poolt perioodil esitatud arveid kogusummas 904,89 eurot ja kostja poolt maksmata ja osaliselt, s.o vähemtasutud arveid oli kostja 2014. aastal maksmata arvete alusel tekkinud võlgnevus summas 323,94 eurot. Arvestades 2014. aasta võlgnevuse algsaldot 1198,40 eurot, moodustas kostja võlgnevuse 31.12.2014 seisuga kogusumma 1392,77 eurot. Hageja on kostjale ajavahemikul 01.01.2015 – 31.12.2015 osutatud teenuste eest esitanud arveid summas 1297,66 eurot ja kostja on talle esitatud arvete alusel teostanud makseid summas 1082,55 eurot. Kostja jättis 2015. aastal hageja poolt esitatud arvetest maksmata arved 15016 (115,82 eurot), 15046 (108,52 eurot), 15076 (100,69 eurot), 15116 (114,42 eurot). Kostja maksis arve 15026 (118,90 eurot) eest rohkem 115,82 eurot. Kostja on 2015. aastal hageja poolt talle osutatud teenuste eest kogusummas vähem maksnud 215,11 eurot. Arvestades 2015. aasta võlgnevuse algsaldot 1297,66 eurot, moodustas kostja võlgnevuse kogusumma 31.12.2015 seisuga 1607,88 eurot.
6.Hageja on kostjale ajavahemikul 01.01.2016 – 31.12.2016 osutatud teenuste eest esitanud arveid summas 1165,35 eurot ja kostja on talle esitatud arvete alusel teostanud makseid summas 1504,62 eurot. Kostja jättis 2016. aastal hageja poolt esitatud arvetest maksmata arved 16016 (77,03 eurot), 16026 (118,51 eurot), 16076 (80,69 eurot), 16126 (153,07 eurot). Kostja on maksnud arve 16036 (108,43 eurot) eest rohkem 191,57 eurot, arve 16096 (83,33 eurot) eest rohkem 176,4 eurot, arve 16106 (88,45 eurot) eest enam rohkem 200 eurot ja arve 16116 (133,94 eurot) eest rohkem 200 eurot. Arvestades 2015. aasta võlgnevuse algsaldot summas 1165,35 eurot, hageja poolt perioodil esitatud arveid kogusummas 1504,62 eurot ja kostja poolt maksmata ja osaliselt enammakstud arveid oli kostja 2015. aastal maksnud 1504,62 eurot ja vähendanud sellega oma koguvõlgnevust 339,27 euro võrra. Arvestades 2016. aasta võlgnevuse algsaldot 1607,88 eurot, moodustas kostja võlgnevuse kogusumma 31.12.2016 seisuga 1268,61 eurot.
7.Hageja on kostjale ajavahemikul 01.01.2017 – 31.03.2017 osutatud teenuste eest esitanud arveid summas 482,76 eurot ja kostja on talle esitatud arvete alusel teostanud makseid summas 745,82 eurot. Kostja on maksnud hageja poolt 2017. aastal esitatud arvest 17036 (124,20 eurot) vähem 11,26 eurot. Kostja maksis arve 17016 (110,65 eurot) eest rohkem 200 eurot, arve 17026 (247,91 eurot) eest rohkem 75 eurot (lisa 7/21-7/23). Arvestades 2017. aasta võlgnevuse algsaldot (lisa 6/6) summas 1348,81 eurot, hageja poolt perioodil esitatud arveid kogusummas 482,76 eurot ja kostja poolt vähemmakstud ja osaliselt enammakstud arveid oli kostja 2017. aastal maksnud 633,56 eurot ja vähendanud sellega oma koguvõlgnevust 150,80 euro võrra. Arvestades 2017. aasta võlgnevuse algsaldot 1348,81 eurot, moodustas kostja võlgnevuse kogusumma 31.03.2017 seisuga 1157,37 eurot. Seega sissenõutavaks muutunud võlgnevuse kogusumma on 31.03.2017
2-17-100796 seisuga 1157,37 eurot.
8.Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kostja on aadressil Taru mnt 16, Tallinn, Harjumaa asuvas korterelamus paikneva korteriomandi nr 6 omanik. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et aadressil asuva Tartu mnt 16, Tallinn, Harjumaa elamu ja kinnistu majandamiseks on loodud korteriühistu ja kostja on korteriühistu Xxxx liige. KÜS § 2 lg-st 1 on korteriühistu eesmärk korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (KÜS § 151) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõikidele korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Käesoleval juhul ei sätesta põhikiri teisiti. Sama paragrahvi lõige 2 alusel loetakse eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist.
9.Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele täitmiseks kohustuslikud (KÜS § 13 lg 4). Hageja põhikirja punkti 24 alapunktide 1, 2 ja 3 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekirjutusi ning tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks maksma elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalkulude (sh vesi, soojus kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) ja majandamiskulude makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Hageja esitas hagiavalduses kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avaldamisega seonduva teenustasu nõude summas 80 eurot + käibemaks ehk kogusummas 96 eurot. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.11.2013. aastal tsiviilasjas nr 3-2-189-13 tehtud otsuse kohaselt asus kolleegium seisukohale, et „ka kulud, mis tekivad korteriühistu tegevuse tõttu korteriühistu ja tema liikmete vahelises kohtuvaidluses õigusabi teenuse kasutamise tõttu, on korteriühistu makstav tasu elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest ja neid kulusid saab lugeda korteriühistu majandamiskuludeks“.
10.Riigikohus on asunud seisukohale, et korteriühistu ja korteriühistu liikme vahel on lepingulaadne suhe. Hageja nõuded muutusid sissenõutavaks vastavalt hagiavalduse lisa nr 3 nimetatud arvete maksetähtpäevadele järgnevast päevast. Saldoväljavõtetest nähtub, et kostja on tasunud ajavahemikul 2014. aasta kuni 31.03.2017 arveid endale meelepärases summas ja intervalliga. Kostja ei ole eelnimetatud kolme kalendriaasta jooksul mitte kordagi olnud olukorras, kus võlgnevuse saldo on null, st kostjal ei ole hageja ees võlgnevust. Kuivõrd hageja on kostjale arveid esitanud/edastanud ja arvetele on märgitud kohustuse täitmise tähtaeg ning teenus on hageja poolt osutatud ja vahendatud, on hagiavalduses esitatud rahalised nõuded muutunud sissenõutavaks arvetele märgitud maksetähtaja tähtpäevale järgneval päeval, arvestades sh ka varasema perioodi võlgnevust. Hagejale teadaolevalt puuduvad kostjal korteriomandi omaniku ja korteriühistu liikmena tema poolt tarbitud teenuste eest osutatud arvete mittemaksmiseks seadusest tulenevad vabandatavad asjaolud.
11.07.06.2017 esitas hageja lõpliku seisukoha kohaselt ei ole kostja ajavahemikul 01.05.201731.05.2017 omapoolseid makseid võlgnevuse vähendamiseks teinud, sh ei ole maksnud ka 2017. aasta aprillikuus kasutatud teenuste eest hageja poolt esitatud majandamiskulude arvet, mille maksetähtaeg saabus 31.05.2017, mistõttu jäi hageja seisukohale, et kostja võlgnevus hageja ees
2-17-100796 on summas 804,28 eurot. Eelnimetatud summa on võlgnevuse põhinõue, millele ei ole hageja viivist lisanud. Hageja edastas kostjale 23.05.2017 e-kirja, milles tegi ettepaneku poolte ajaressursi säästmise eesmärgil sõlmida kompromiss, kuid kostja seaduslik esindaja hageja poolt esitatud kompromissettepanekule ei vastanud. Hageja palus hagiavalduse rahuldada ja jätta poolte menetluskulud kostja kanda. Hageja hinnangul on kostja menetluse kestel käitunud pahatahtlikult sh pooli ja kohust teadlikult eksitades sellega, et loonud omapoolse kompromissettepaneku esitamisega kujutelma, et ta on nõus asja menetluse lõpetama kompromissiga, kuid konkreetsete kompromissläbirääkimiste raames on ise korduvalt omapoolsest kompromissina nimetatud summast taganenud ja keeldunud kompromissi allkirjastamast, edastades samas hagejale allkirjastamiseks kompromissi summale, mis ei ole hageja hinnangul aktsepteeritav. Hageja on käesoleva menetluse raames loobunud viivise nõude esitamisest ja seda vaatamata asjaolule, et eelmise aasta augustis vastuvõetud üldkoosoleku otsusega lisatakse igale võlgnevusese viivise nõue 0,07% päevas. Üldkoosoleku otsus on kehtiv ja seda ei ole vaidlustatud.
12.Hageja palus jätta kostja ja hageja menetluskulud kostja kanda TsMS § 163 lg 2 alusel. Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud (TsMS § 163 lg 2). Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kostja ei nõustunud kompromissi sõlmimisega summas, mis oli väiksem tema enda poolt kompromissina väljapakutud summast. Lisaks ei ole kostja maksnud ka aprillikuu eest esitatud teenusarvet olukorras, kus poolte vahel on käimas kostja võlgnevuse sissenõudmiseks kohtuvaidlus. Eeltoodust saab vaid järeldada, et kostja poolne majandamiskulude mittetasumine on lihtsalt kostja pahatahtlikkust ilmestav asjaolu. Kostja pahatahtlikkust ilmestab veel omakorda fakt, et kostja on tegelikkuses korteriomandi Xxxx, Tallinn välja üürinud ja saades ise igakuiselt üürnikult üüritulu ja ka majandamiskulude katteks rahalisi makseid, jätab omapoolse maksekohustuse lihtsalt teadlikult ja tahtlikult täitmata. Hageja palus hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista 01.06.2017 sissenõutavaks muutunud võlgnevus summas 804,28 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
13.27.04.2017 vastuses hagile palus kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et hageja ei ole hagiavalduses selgelt välja toonud, milline konkreetne arve millises summas kostjal on jäänud tasumata, milline oli tasumise tähtaeg ja millises summas tehti makse. Hageja on piirdunud aasta lõikes võlasumma väljatoomisega, mis on ebaõige, kuna tasumisele kuuluval arvel on märgitud konkreetne kuupäev. Peale selle erineb hageja nõue kostja arvestusest. Hageja pole arvestanud, et teatud arvete tasumine lükkub järgmisesse aastasse ja aasta lõikes väljastatud arvete summa ja tasumiste summa vahe ei peegelda võla suurust.
14.Hageja on esitanud hagi kostja vastu 1157,37 euro nõudes. Hageja leiab, et kostja Xxxx, Tallinn omanikuna ja korteriühistu liikmena ei ole maksnud korteriomandi Xxxx, Tallinn valdamise ja kasutamisega seonduvaid korteriühistu poolt esitatud tarbimise ja kostja omandis oleva omandi üldpinnaga proportsionaalselt arvestatud kommunaal- ja majandamiskulude arveid. Kulude jaotuse puhul kohustus kostja maksma haldustasu, hooldusteenust, liftihooldust, heakorra, porivaipade vahetuse, nn remondifondi makseid, hoonekarbi kindlustust, ventilatsiooni, prügivedu, maja üldelektrit, üldvett, soojusenergiat vastavalt kostja omandis oleva korteriomandi ruutmeetrite arvule, raamatupidamisteenust vastavalt korteri kohta elektrit ning vee- ja kanalisatsiooni ning elektritarbimist vastavalt tarbimisele ehk siis mõõdiku näitudele. VÕS § 3 p 6 järgi tekib võlasuhe mh seadusest tulenevast alusest. Korteriühistu liikme võlasuhe tekib korteriühistuseaduse § 13 lg 4 alusel ehk korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsuse alusel (mitte raamatupidamisdokumendi ehk arve alusel). Kostja vaidlustas kõik väidetavalt tasumata arvetel olevad kulud ja leidis, et hageja pole tõendanud oma nõudeõigust. Arve
2-17-100796 (raamatupidamisdokument) ei tekita VÕS § 3 järgi pooltele õigusi ja kohustusi. Hageja peab oma nõudeõigust ehk iga arvel olevat kulukirjet tõendama korteriühistu üldkoosoleku otsusega.
15.Ilmselt saab ainult hageja aru järgmisest lausest: Kostja jättis 2014. aastal hageja poolt esitatud arvetest maksmata arved 14066 (120,98 eurot), 14076 (149,67 eurot). Kostja maksis arve 14086 (109,11 eurot) eest 82,11 eurot ehk siis 27 eurot vähem, kui esitatud arvele märgitud summa ja arve 14116 (99,42 eurot) eest 73,13 eurot ehk siis 26,29 eurot vähem. Arvestades 2014. aasta võlgnevuse algsaldot summas 1198,40 eurot, hageja poolt perioodil esitatud arveid kogusummas 904,89 eurot ja kostja poolt maksmata ja osaliselt, s.o vähemtasutud arveid oli kostja 2014. aastal maksmata arvete alusel tekkinud võlgnevus summas 323,94 eurot. Kostja raamatupidamise andmetel on kostjal võlg hageja ees 2009. aasta eest 419,28 eurot, 2010. aasta eest 79,38 eurot, 2011. aasta eest 41,87 eurot ja 2012. aasta eest 24,76 eurot (vt hagiavalduse vastusele lisatud ostureskontrat). Kõik nimetatud nõuded on kostja hinnangul aegunud.
16.07.06.2017 menetlusdokumendis leidis kostja, et kohus on ekslikult leidnud, et kostja on oma võlgnevust tunnistanud. Kostja pole hageja nõuet õigeks võtnud ega tunnistanud ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja tegi vastuses hagiavaldusele kompromissettepaneku õigusrahu saavutamiseks, mis tähendab teatavasti mõlema poole poolt järeleandmiste tegemist. Niisamuti allkirjastas kostja 19.05.2017 omalt poolt kompromissettepaneku, millega oli valmis tasuma 678,58 eurot, kui hageja oleks samuti omalt poolt järeleandmisi teinud ning kompromissi allkirjastanud. Ka see dokument pole käsitletav kostja poolt nõude tunnistamisena ning kostja jäi kõigi oma 27.04.2017 hagiavalduse vastuses esitatud vastuväidete juurde. Kui kohus leiab, et kostja poolt 19.05.2017 allkirjastatud kompromissileping summas 678,58 eurot on käsitletav kostja poolt võlgnevuse tunnistamisena, siis peaks hageja poolt 19.05.2017 allkirjastatud kompromissileping summas 792,34 eurot olema käsitletav hageja poolse nõude vähendamisena. Kumbki variant pole kostja hinnangul kompromissi olemust arvestades võimalik, sest kompromissi korras olid pooled valmis tegema järeleandmisi (mitte ei tunnistanud ega vähendanud nõuet), kuid mõlemale poolele sobivat kompromissi ei saavutatud.
17.Kostja rõhutas, et ta oli valmis 19.05.2017 sõlmima hagejaga kompromissilepingu summas 678,58 eurot, kuid hageja kompromissilepingut ei aktsepteerinud. Kostja palub kooskõlas TsMS § 163 lg 2 kohtul seda asjaolu arvestada menetluskulude jaotamisel ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Täiendavalt märkis kostja, et juhul, kui kohus peaks asja lahendamisel tuvastama, et hagejal on tõendatud nõue kostja vastu, siis jääb kostja oma 27.04.2017 hagiavalduse vastuses esitatud aegumise vastuväite juurde ning palub kohtul kohaldada hageja nõude osas aegumist. Kostja leidis, et hagiavaldust ei ole võimalik rahuldada, sest hageja ei ole tõendanud, kui suured olid tervikuna KÜ Xxxx majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Üksnes arve esitamine ei tekita KÜ liikmele, sh kostjale kohustusi.
18.Kostja nägemust toetab ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-53 10 punkt 14, mille kohaselt hageja peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Juhul kui korteriühistus ei ole kehtestatud KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud pindalapõhisest arvestusest erinevat regulatsiooni, tuleb tõendada seda, kui suur on kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriühistu liikme eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidid
2-17-100796 kostjad majandamiskulude eest tasuma. Hageja taotles jätta hagiavaldus täielikult rahuldamata ning arvestada OÜ Xxxx aegumise vastuväidet.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19.Tutvunud toimiku materjalidega ning võtnud arvesse poolte seisukohti, jõudis kohus järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
20.Kohtu hinnangul on mõlema poole esindajad olnud käesolevas menetluses arusaamatult jäikadel seisukohtadel ega ole oma menetlusõigusi kasutanud heauskselt (vt I kd, tl 175-201; II kd, tl 1-21). Seejuures on mõlema poole menetluskulud suuremad kui hageja lõplik nõue (vt II kd, tl 25 pöördel; II kd, tl 29).
21.Hageja esindaja ei ole kohtu hinnangul oma ülesandeid täitnud kohase hoolsusega. Kohus jättis hagiavalduse esmalt hagi puuduste tõttu korduvalt käiguta ja küsis hagejalt lisainfot (I kd, tl 1920; tl 71-72; tl 153). Mh selgitas kohus hagejale, et „Korteriühistu poolt korteriomaniku vastu esitatava nn majandamiskulude nõude puhul tuleb hagejal tuua esile oma nõude kujunemine nii ajaliselt kui ka nende osasummade kaupa, mille tasumist hageja kostjalt nõuab. Hagiavaldusest ei ole võimalik aru saada, milliste teenuste eest või milliste üldkoosoleku määratud tasude maksmist hageja nõuab. Iga väite juures tuleb hagejal näidata, milliste tõenditega ta seda konkreetset väidet tõendab. Tõendite esitamine on siiski vajalik alles pärast seda, kui kostja on hageja vastava väite vaidlustanud. Kohus ega kostja ei pea otsima hagi alust hagiavalduse lisadest ega muudest dokumentidest, vaid hageja peab ise tooma selgelt esile need asjaolud, millele ta oma nõude rajab (vt Riigikohtu 16.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 17, samuti selles viidatud 20.10.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-04, p 25).“
22.Pärast kostja vastust hagile andis kohus hagejale tähtaja vastavalt TsMS § 396 esitada hiljemalt 09.05.2017 kirjalik arvamus hagi vastuse kohta koos vajadusel täiendavate tõenditega (arvestades, et kostja seadis kahtluse alla hageja nõude tõendatuse, vt I kd, tl 172). Kohus pikendas hageja kirjaliku vastuse ja täiendavate tõendite esitamise tähtaega kuni 19. maini 2017 (I kd, tl 195-196). Hageja ignoreeris kohtu korraldust, jättes täitmata kohtu korralduse esitada vastavalt TsMS § 396 hiljemalt 19. mail 2017 kirjalik arvamus hagi vastuse kohta koos vajadusel täiendavate tõenditega (arvestades, et kostja seadis kahtluse alla hageja nõude tõendatuse). Kohus selgitas seejuures hageja esindajale, et Riigikohtu 10. mai 2017 otsuses nr 3-2-1-39-17 on sätestatud, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool peab tõendama asjaolusid, millele soovib tugineda. Kui pool ei tõenda asjaolu, millele ta soovib tugineda, tuleb asi lahendada tema kahjuks (II kd, tl 19 pöördel).
23.Kohus leiab kostja vastuväiteid arvestades, et hageja ei ole oma nõude suurust ja kujunemist piisavalt tõendanud, jättes täitmata kohtu korralduse esitada vastavalt TsMS § 396 hiljemalt 19. maiks 2017 kirjalik arvamus hagi vastuse kohta koos täiendavate tõenditega. Kostja on õigustatult viidanud Riigikohtu 16.06.2010. a otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, mille p-s 14 on Riigikohus selgitanud, et „Hageja peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale
2-17-100796 tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Juhul kui korteriühistus ei ole kehtestatud KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud pindalapõhisest arvestusest erinevat regulatsiooni, tuleb tõendada seda, kui suur on kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriühistu liikme eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidid kostjad majandamiskulude eest tasuma.“
24.Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus märgib, et oma vastuses hagile tegi kostja hagejale kompromissettepaneku, mille alusel kostja kohustub tasuma võla suuruses 1000 eurot kahes osas, esimese osa 500 eurot 30 päeva jooksul peale kompromissi kinnitava määruse jõustumist ja teise osa 500 eurot 60 päeva jooksul peale kompromissi kinnitava määruse jõustumist ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda (I kd, tl 167 pöördel). Selle kompromisspakkumise juurde jäi kostja ka 10.05.2017 (I kd, tl 176). Seejärel 17.05.2017 kinnitas kostja põhimõtteliselt nõustumist hageja esitatud kompromissiettepanekuga (I kd, tl 191). 17.05.2017 hilisemas e-kirjas kinnitas kostja esindaja, et „Pooled on enam-vähem kokkuleppe saavutanud ja reedeks, s.o. 19.05.2017 peaks kompromiss allkirjastatud saama“ (I kd, tl 194). 18.05.2017 teatas kostja, et tema poolt aktsepteeritav võlasumma 678,58 eurot on võetud arvest nr 17056 (II kd, tl 2). 19.05.2017 esitas kostja kohtule allkirjastatud kompromissilepingu, mille punkti 3 kohaselt „Pooled on tuvastanud, et kostja võlg korteriühistu ees on kompromisslepingu sõlmimise hetkel 678,58 eurot“ (II kd, tl 6-7). Kohus märgib, et algselt hageja poolt edastatud kompromissilepingute projektidel (I kd, tl 178, 182, 192) ei olnud kasutatud kostja võla summa osas sõnastust „pooled on tuvastanud.“ Kohtu arvates viitab sellise sõnastuse kasutamine kostja poolt allkirjastatud kompromissis, et kostja poolt sendi täpsusega fikseeritud võlasumma on tõepoolest kostja poolt tuvastatud, st võlasumma 678,58 eurot on kostja poolt kinnitatud pärast dokumentidega tutvumist ja oma võla suuruses selgusele jõudmist. Erinevalt hagivastuses märgitud ümardatud kompromissisummast 1000 eurot ei ole kohtul põhjust arvata, et kostja poolt allkirjastatud kompromissis fikseeritud võlasumma 678,58 eurot ei olnuks kostja poolt täpselt läbi kalkuleeritud ning kajastaks üksnes kostja soovi õigusrahu saavutamiseks. Muuhulgas eelnes kostja poolt kompromissi allkirjastamisele summas 678,58 eurot palve hagejale esitada hageja müügisreskontra 2011-2017 (I kd, tl 201).
25.TsMS § 405 lg 1 p 5 on sätestatud, et lihtmenetluses võib kohus kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Lihtmenetluse eripära arvestades loeb kohus pooltevaheliste kompromissiläbirääkimistega seotud tõendeid ja seletusi kogumis hinnates (vt I kd, tl 175-201; II kd, tl 1-21) tõendatuks, et kostja võlg hageja ees oli 30.04.2017 ja 01.06.2017 seisuga 678,58 eurot (vt ka I kd, tl 193). Kuigi hageja on oma nõuet ja kostja võlgnevuse perioodi korduvalt muutnud, lähtub kohus sellest, et hageja lõplik nõue põhineb I kd, tl 193 esitatud arvele summas 804,28 eurot (vt II kd, tl 29) ning hageja taotleb 01.06.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud võlgnevuse väljamõistmist.
26.Kohus märgib, et tõele ei vasta kostja väide, nagu oleks ta aegumise kohaldamist nõudnud juba hagile esitatud vastuses. Hagivastuses (I kd, tl 167-168) ei ole kostja aegumise kohaldamist taotlenud, vaid on esitanud üksnes joonealuse märkuse, et kostja enda raamatupidamise andmetel on kostja võlgnevus hageja ees perioodi 2009-2012 eest aegunud (vt I kd, tl 167 pöördel). Samas hageja väitis algse haginõude kohaselt, et kostja võlgnevus on seotud perioodiga 29.06.2013 kuni 31.03.2017 (I kd, tl 153). Kostja 07.06.2017 taotlus aegumise kohaldamiseks puudutab üksnes kostja enda ostureskontra andmeid 31.12.2012 seisuga (I kd, tl 170), mis ei kattu hageja poolt näidatud võlgnevuse perioodiga. Kuna kostja poolt allkirjastatud kompromiss summas 678,58 eurot puudutab kostja võlgnevust 30.04.2017 seisuga vastavalt hageja esitatud arvele (vt II kd, tl
2-17-100796 2; I kd, tl 193), siis ka seetõttu ei saa hageja nõue kostja vastu tervikuna aegunud olla.
27.Kohus leiab, et kostja poolt 07.06.2017 menetlusdokumendis (II kd, tl 24-25) esitatud aegumise vastuväide on ka hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõtmatu. TsÜS § 138 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine. VÕS § 6 lg-st 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi teise lõike järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes I (P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein; Tallinn 2016) lk 51 on selgitatud, et hea usu põhimõte on oma õiguslikult jõult kõrgem seadusest, tavast ja lepingust. Samas võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes lk 52 on selgitatud, et hea usu põhimõttega võib olla vastuolus aegumisele tuginemine, mh näiteks siis, kui teine pool on andnud väärinformatsiooni.
28.Kohus leiab, et antud asjas esinevad sellised erandlikud asjaolud, mille tõttu kostja poolt esitatud aegumise vastuväide on hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõtmatu. Nimelt esitas kostja 19.05.2017 kohtule allkirjastatud kompromissilepingu, mille punkti 3 kohaselt „Pooled on tuvastanud, et kostja võlg korteriühistu ees on kompromisslepingu sõlmimise hetkel 678,58 eurot“ (II kd, tl 6-7). Kohus leidis eelnevalt, et kostja poolt sendi täpsusega fikseeritud võlasumma 678,58 eurot on kostja poolt saadud pärast dokumentidega tutvumist ja oma võla suuruses selgusele jõudmist ning kohus luges pooltevaheliste kompromissiläbirääkimistega seotud tõendeid ja seletusi kogumis hinnates tõendatuks, et kostja võlg hageja ees oli 30.04.2017 ja 01.06.2017 seisuga 678,58 eurot (vt käesoleva kohtuotsuse p-d 24-25). Kohus tuvastas eelnevalt samuti selle, et lisaks kohtule esitatud allkirjastatud kompromissile väljendas kostja valmidust hagejale vähemalt 678,58 euro tasumiseks veel viiel erineval korral (I kd, tl 167 pöördel; I kd, tl 176; I kd, tl 191; I kd, tl 194; II kd, tl 2; II kd, tl 6-7). Vaatamata kostja poolt kokku kuuel erineval korral väljendatud valmidusele tasuda hagejale võlgnevus vähemalt summas 678,58 euro esitas kostja oma 07.06.2017 menetlusdokumendis siiski üllatavalt aegumise vastuväite. Kohtu hinnangul võib kirjeldatud asjaolusid arvestades lugeda kostjat aegumise vastuväite esitamisel 678,58 euro suhtes hea usu põhimõtet rikkunuks. Sisuliselt esitas kostja korduvalt väärinformatsiooni oma võlgnevuse tunnistamise kohta summas 678,58 eurot, jättes hagejale ja kohtule mulje, et nimetatud summa osas vaidlust ei ole (vt ka käesoleva kohtuotsuse p 24). Pärast oma võlgnevuse korduvat põhimõttelist aktsepteerimist ja kostja poolt allkirjastatud kompromissis ka digitaalallkirjaga kinnitamist esitas kostja sama summa osas aegumise vastuväite. Selline käitumine ei ole kohtu hinnangul kooskõlas hea usu põhimõttega ja kohustusega oma menetlusõiguste heauskseks kasutamiseks (TsMS § 200).
29.Arvestades käesolevas kohtuotsuses eelnevalt tuvastatud asjaolusid, rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 01.06.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud võlgnevuse summas 678,58 eurot. Muus osas jääb hagi tõendamatuse tõttu rahuldamata (vt käesoleva kohtuotsuse punktid 22-23). Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi osalise rahuldamise osas (TsMS § 238 lg 5).
30.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et arvestades hagi osalist rahuldamist ligikaudu poole hageja algse nõude ulatuses, tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud hageja tasutud riigilõivu osas, mis tuleb
2-17-100796 jätta poolte kanda võrdsetes osades. Kohus peab vaidluse asjaolusid arvestades kooskõlas TsMS 163 lg-le 1 mõistlikuks ja õiglaseks jätta hageja tasutud riigilõivu kulu 200 eurot (I kd, tl 47; tl 69) poolte kanda võrdsetes osades, seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 50% hageja tasutud riigilõivust, st 100 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus hageja taotluse alusel, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (100 eurot) tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
31.TsMS § 163 lg 2 on sätestatud, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus märgib, et ei pea käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades põhjendatuks kohaldada kostja viidatud TsMS § 163 lg 2 ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda. TsMS § 163 lg 2 kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus („kohus võib“) ning kohus ei pea antud sätet käesolevas menetluses võimalikuks rakendada seetõttu, et kohtu hinnangul ei ole käesolevas menetluses lisaks hagejale ka kostja käitumine olnud hea usu põhimõttega kooskõlas. Kuigi kostja pakkus lõpuks kompromissina hagejale 678,58 eurot, oli kostja algne kompromissipakkumine 1000 eurot (I kd, tl 167 pöördel; I kd, tl 176). Sellisest kostja vabatahtlikust pakkumisest said alguse pikad ja oluliselt kohtu aega raisanud kompromissiläbirääkimised, kus kostja ilma mõistlikke põhjendusi esitamata taganes oma esialgsest kompromissipakkumisest ning andis kohtule eksitavaid lubadusi kompromissi sõlmimise kohta (I kd, tl 191; I kd, tl 194). Kuigi kohus ei saa pooli kohustada kompromissi sõlmima, ei või teiselt poolt ka kostja oodata, et kostja sellise eksitava käitumise juures jätaks kohus menetluskulud tervikuna hageja kanda.
32.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
33.Kohus soovitab pooltele jätkuvalt käesolev vaidlus kompromissiga lahendada. Kompromissi sõlmimine on võimalik ka pärast kohtuotsuse tegemist. Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise korral kuulub kohtuotsus tühistamisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.