Eesti Energia AS hagi Linna Haldus OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. aprilli 2017 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Energia AS määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Eesti Energia AS (registrikood 10421629), volitatud esindaja Sander Kirsel Kostja: Linna Haldus OÜ (registrikood 11159608), lepinguline esindaja vandeadvokaat Enno Heringson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 27. aprilli 2017 määrus osas, milles maakohus mõistis Eesti Energia AS-lt Linna Haldus OÜ kasuks menetluskulude hüvitisena välja rohkem kui 2076,67 eurot. Teha uus määrus, millega mõista Eesti Energia AS-lt Linna Haldus OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 2076,67 eurot. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Maakohtu määrus kehtib järgmises sõnastuses:
3.1.Jätta Eesti Energia AS hagi Linna Haldus OÜ vastu võlgnevuse nõudes läbi vaatamata.
3.3.Rahuldada Linna Haldus OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
3.4.Välja mõista Eesti Energia AS-lt Linna Haldus OÜ kasuks menetluskulude hüvitamiseks 2076,67 eurot (käibemaksu ei lisandu).
3.5.Jätta rahuldamata Linna Haldus OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 1143,32 euro ulatuses. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Eesti Energia AS esitas 27.04.2016 Harju Maakohtule hagi Linna Haldus OÜ vastu elektrienergia müügilepingu alusel tekkinud võlgnevuse 7031,22 euro ja viivise väljamõistmiseks.
2.Hageja esitas 07.03.2017 kohtule avalduse hagi tagasivõtmise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise kohta.
3.Seoses hageja hagist loobumisega esitas kostja menetluskulude nimekirja, milles palus menetluskulude suuruseks määrata 3219,99 eurot (käibemaksuta). Kulunimekirja kohaselt osutati kostjale õigusabi kokku 15 tundi ja 20 minutit. Kokkuleppe kohaselt kohaldati kliendilepingule ajatasu 110 eurot tunnis (lisandub käibemaks) ja tulemustasu. Tulemustasu kokkuleppe kohaselt peab kostja juhul, kui menetlus lõppeb mistahes alusel nii, et kostja ei pea hagejale mistahes summasid tasuma, tasuma esindajale tulemustasu, mis saadakse kulunud aja korrutamisel 100 euroga (lisandub käibemaks). Samas leppisid pooled kokku, et ajatasu ja tulemustasu kokku ei või ületada 3500 eurot (lisandub käibemaks). Kostja menetluskulust moodustab ajatasu 1686,66 eurot ja tulemustasu 1533,33 eurot.
4.Hageja vaidles kostja menetluskulude nimekirjale osaliselt vastu ja leidis, et õigusabikulude hüvitamine on põhjendatud ja vajalik 550 euro ulatuses. Tulemustasu tuleb jätta välja mõistmata, kuna tegemist ei ole vajaliku ja põhjendatud kuluga õigusteenuse osutamisel. Tulemustasu mõistlikuks pidamise korral oleks esindaja ühe tööühiku hind enam kui 210 eurot, mis on vastuolus senise praktikaga. Alates 21.11.2016 istungist toimus vaidlus menetlusõiguslike küsimuste, mitte hagi aluseks olevate asjaolude üle. Vaidlust ei saa seega pidada olemuslikult keerukaks. Kostja esindaja ajakulu on ülepaisutatud. Hagiavalduse vastus on üldsõnaline ja moodustub suures osas nimekirjadest kolmandate isikute nimedega. Edaspidistes dokumentides kordab kostja juba varem öeldut. Vandeadvokaadi kvalifikatsiooniga esindajal kulub esitatud menetlusdokumentide koostamisele hinnanguliselt 3 tundi. Kokku on põhjendatud ja vajalik kostja kulu koos kohtuistungitele kulunud ajaga 5 tundi. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
5.Maakohus jättis hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 3114,99 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus jättis kostja avalduse 105 euro ulatuses rahuldamata.
6.Määruse kohaselt tuleb seoses hageja avaldusega hagi tagasivõtmiseks jätta hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Hagile vastuse koostamiseks kulunud aeg 7 tundi ja 40 minutit on põhjendatud. Vastuse koostamine ei seisne üksnes teksti trükkimises, vaid eeldab vaidlusaluse küsimuse osas oluliste asjaolude väljaselgitamist, oma väidete kinnitamiseks tõendite kogumist, kliendiga konsulteerimist jne. Menetlusosalise kohustus on oma avaldused ja taotlused esitada selgelt ja korrektselt vormistatuna. See hõlmab ka kolmandate isikute menetlusse kaasamiseks vajalike andmete korrektset kajastamist. Kostja esindaja töömahtu ei saa sellega seoses alahinnata.
8.Kostja 21.11.2016 kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja 23.11.2016 istungil osalemiseks kulunud aeg kokku 1 tund ja 20 minutit on põhjendatud. Kostja 07.12.2016 arvamuse koostamisele ja kliendiga konsulteerimisele kulunud aeg 3 tundi ja 40 minutit on põhjendatud. Kohus kohustas kohtuistungil kostjat esitama oma seisukoht hageja poolt hagiavalduse põhistamise osas. Toimingu tegemise vajaduse tingis see, et esialgne hagi ei olnud kujul, mis oleks võimaldanud hageja nõuet menetleda ja hagejal tuli hagi täiendada ja nõude asjaolusid selgitada. Kostjal tekkis seetõttu vajadus täiendatud menetlusdokumendi osas kliendiga konsulteerimiseks. Arvamuses osaliselt varasemate seisukohtade kordamine on tingitud kostja soovist anda hageja nõude osas terviklik seisukoht.
9.Hageja vastuväitele kohtu tegevuse kohta esitatud seisukoha koostamisele kulunud aeg üks tund on põhjendatud. Toiming hõlmas nii vastuväitega tutvumist kui sellele sisulise vastuse koostamist. Kostja 06.03.2017 ja 07.03.2017 tehtud toimingutele kulunud aeg on põhjendatud. Kostja 10.03.2017 menetluskulude nimekirja koostamisele ja kohtule edastamisele kulunud aeg 30 minutit on küll põhjendatud, kuid ei kuulu hageja poolt hüvitamisele. Kokku on kostja esindaja ajakulu põhjendatud 14 tunni ja 50 minuti ulatuses. Esindaja tunnitasu 110 eurot jääb alla keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
10.Põhjendatud on hagejalt ka tulemustasu väljamõistmine summas 1483,33 eurot. Kokkulepe tulemustasu saamiseks on lubatud ja sõlmitud mõistlikel tingimustel. Esindaja on algusest peale püüdnud hagejaga kompromissile jõuda. Professionaalse õigusabi tulemusel jõuti 27.04.2016 alustatud tsiviilasjas hageja 30.11.2016 menetlusdokumendis hagiavalduse täienduseni, milles hageja selgitas mõistetavalt oma nõude kujunemist ja mis pärast pooltevahelist vaidlust menetluslikes küsimustes päädis hagi tagasivõtmise avalduse esitamisega.
11.Arvestades asja sisu ja mahtu (2 köidet), ei ole kostjale hüvitamisele kuuluv menetluskulu 3114,99 eurot ülemäärane ja vastab kostja esindaja tehtud töö põhjal saadud tulemusele. Määruskaebus
12.Hageja palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 550 eurot ületavas osas.
13.Kaebuse kohaselt jättis kohus hindamata menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse tulemustasu puudutavas osas ega arvestanud hageja esitatud põhjendustega kostja õigusabile kulutatud aja osas.
14.Kohus asus ebaõigesti seisukohale, et tulemustasu on kokku lepitud mõistlikel tingimustel ja selle väljamõistmine on põhjendatud. Tulemustasu korral tuleb samuti hinnata õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Tulemustasu ja tunnihinna tulemusel kujunev ühe töötunni hind 210 eurot tund ei ole mõistlik. Hagejalt välja mõistetud menetluskulud on oluliselt suuremad senises praktikas mõistlikuks peetavatest menetluskuludest ja tulemustasu tuleb jätta kogu ulatuses välja mõistmata.
15.Samuti tuleb arvesse võtta, et tsiviilasi lõpetati hageja avalduse alusel, millega hageja võttis hagi tagasi. Vastus määruskaebusele
16.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Edasine menetluse käik
17.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebus on põhjendatud osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse TsMS § 667 lg 2 alusel osaliselt ja teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab kindlaks kostja menetluskulud summas 2076,67 eurot. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
19.TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (3-2-1-134-16 p 56). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ületas käesoleval juhul diskretsioonipiire kostja esindaja tööühiku hinna põhjendatuse hindamisel.
20.Ringkonnakohus märgib esmalt, et õige ei ole hageja etteheide, nagu ei oleks maakohus arvestanud hageja vastuväidetega kostja õigusabile kulutatud aja osas. Maakohus on oma määruses analüüsinud kostja kulukirjete põhjendatust ja vajalikkust, selgitades põhjalikult, millises ulatuses ja miks ta peab kulukirjeid põhjendatuks. Seejuures on maakohus vastanud ka hageja vastuväidetele. Hageja ei ole määruskaebuses märkinud, millises osas ta maakohtu seisukohtade ja järeldustega ei nõustu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja õigusabile kulunud aja kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud.
21.Ringkonnakohus leiab aga seda, et maakohus ei hinnanud õigesti kostja esindaja tulemustasu kokkulepet. Kostja ja tema esindaja vahelise kliendilepingu kohaselt rakendub õigusabi osutamise eest ajatasu hinnaga 110 eurot tund (kliendilepingu p 1) ja kostja jaoks positiivse lahenduse korral täiendavalt tulemustasu, mis saadakse kulunud aja korrutamisel 100 euroga tund (kliendilepingu p 2.a). Seega leppisid kostja ja tema esindaja sisuliselt kokku, et kohtuasja kostja jaoks negatiivse tulemuse korral rakendatakse tunnihinda 110 eurot ja positiivse tulemuse korral tunnihinda 210 eurot. Kuigi maakohus leidis õigesti, et selline kokkulepe on iseenesest lubatav, jättis ta hindamata kokkuleppe alusel kujuneva kostja esindaja tööühiku hinna vajalikkuse ja põhjendatuse TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Samuti jättis maakohus tähelepanuta hageja vastuväited esindaja tööühiku hinnale. Kostja käsitlus, mille kohaselt tuleb tulemustasu vaadata ajatasust eraldi, on vastuolus menetluskulude kindlaksmääramise põhimõtetega. Iseenesest asjaolu, et esindaja on kliendiga kokku leppinud selles, et positiivse tulemuse korral on tema tasu osutatud teenuste eest kõrgem, ei anna alust selle väljamõistmiseks teiselt menetlusosaliselt.
22.Ringkonnakohus tühistab eeltoodud põhjusel maakohtu määruse osaliselt, määrab ise kostja esindaja mõistliku töötunni hinna ja teeb uue määruse hagejalt kostja kasuks väljamõistetavate menetluskulude kohta. Tulenevalt kliendilepingu eelkäsitletud eripärast kujuneb kostja esindaja ühe töötunni hinnaks 210 eurot tund. Kuigi ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud lugeda mõistlikuks töötunni hinnaks keskmisest mõnevõrra kõrgem hind, ületab 210 euro suurune tunnihind kohtupraktikas mõistlikuks peetavat hinda oluliselt. Võttes arvesse kostja esindaja kvalifikatsiooni, antud asja asjaolusid ja sellest tulenevat vajadust analüüsida valdkonnaspetsiifilistes lepingutes sätestatud arvutusskeeme, kuid samas ka menetluse kestust ja tsiviilasja mahtu, loeb ringkonnakohus kostja esindaja mõistlikuks tunnihinnaks 140 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on seega, arvestades maakohtu poolt põhjendatuks loetud ajakulu, kokku 2076,67 eurot (140 eurot x 14 tundi ja 50 minutit), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
23.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
Kaupo Paal
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.