2-16-10627/13 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Lähtudes TMS § 132 lg 1 ja lg 2 (võlgnikul on kaks alaealist ülalpeetavat) sätestatust on võlgnikul õigus kasutada rahalisi vahendeid 2016. aastal kokku 716,66 €/kuus ja 2017. aastal 783,34 €/kuus. Perioodil 1.11.2016 – 23.03.2017 kuulus arvestades sissetulekuid ja lubatud väljamakse limiiti arestimisele pankrotivarasse 197,24 €. Seisuga 12.05.2017 on haldur saanud arestida rahalisi vahendeid 72,76 €, sest võlgnik on eelmise kuu arestimisele kuuluvat summat kasutanud järgmise kuu alguses perioodil november 2016 – veebruar 2017. Haldur on täiendavalt võlgnikule selgitanud tema õigust rahaliste vahendite kasutamiseks (rahaliste vahendite kasutamine on iga kuu põhine ning võlgnikul puudub õigus eelmise kuu ülelaekumist välja võtta järgmise kuu alguses, samuti puudub õigus eelmise kuu ülelaekumise arvelt jooksva kuu alalaekumist katta). Pärast täiendavat selgitust on ei ole võlgnik ülelaekumist kasutanud ning talle ei olegi niipalju rahalisi vahendeid laekunud. Töötajate registri andmetel registreeriti alates 1.04.2017 võlgniku töötamine SK-T. OÜ-s. Nimetatud ühing on võlgnikule teostanud makseid: 13.04.2017 – komandeeringu tasu aprill summas 260 € ja 25.04.2017.a. lõpparve summas 216,10 €. Töötajate registri kohaselt registreeriti alates 23.04.2017 võlgniku töötamine R. OÜ-s, kus seisuga 12.05.2017 võlgniku kontole laekumisi ei ole olnud. Seega, pärast 23.03.2017 teostatud rahaliste vahendite arestimist pankrotivarasse ei ole võlgniku kontole olnud laekumisi summas, millelt oleks võimalik olnud aresti teostada. Seega laekumine pankrotimenetluses 72,76 eurot. II Andmed PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta, kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (PankrS § 162 lg 2 p 2, 9) PankrS § 146 lg 1 p 1 - vara välistamise nõuded – puuduvad. PankrS § 146 lg 1 p 2 – võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis – võlgnik ei ole täiendavat avaldust kohtule esitanud, on täitnud vabatahtlikult tema kasutuses olevate rahaliste vahendite arvelt (elatis on arvestatud lubatud limiidi sisse). PankrS § 146 lg 1 p 3 (PankrS § 148) massikohustused – puuduvad. PankrS § 146 lg 1 p 4 (PankrS § 150) pankrotimenetluse kulud – kinnitamata. Haldur on teinud pankrotimenetluses kulusid ja tal on õigus saada töötasu. Pankrotivarasse laekunud vahendite arvelt pole võimalik pankrotimenetluse kulusid täita. Haldur esitab kohtule kinnitamiseks halduri poolt tunnipõhiselt tehtud töö ja ajakulu. Haldur on kasutanud pankrotimenetluse läbiviimiseks bürooruume koos tehnika ja muude materjalidega 7 kuu vältel. Kokku esitab haldur kinnitamiseks töötasu summas 502,70 € ja kulud summas 70 €, kokku 572,70 €, millele lisandub käibemaks. Pankrotivara arvelt on võimalik täita 72,60 € (laekunud summast on maha arvatud panga teenustasu 0,16 €). PankrS § 64 lg 11 kohaselt, palun anda võlgnikule menetlusabi pankrotimenetluse kulude katmiseks summas 397 € (lisandub käibemaks). Haldur leiab, et riigilt menetlusabi taotlemine on põhjendatud, sest kohus kuulutas võlgniku pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel. Võlgnikul puudus pankrotiavalduse esitamisel igasugune vara, samuti ei olnud võlgnikul rahalisi sissetulekuid summas, mis oleks võimaldanud nende arestimist ja laekumist pankrotivarasse pankrotimenetluse kulude jaoks. 4/8

Pankrotimenetluse lõpetamine PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. PankrS § 158 lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lg 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus nõustub pankrotihaldur Tiia Kalausega, et varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning Veikko Hipponeni (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. PankrS § 158 lg 6 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Kohus avaldas 24.05.2017. a ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal on võimalus menetluse raugemise vältimiseks maksta hiljemalt 13.06.2017. a kohtu deposiiti 700,00 eurot. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik ei ole kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Kohus leiab, et Veikko Hipponeni (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti välja kuulutamist. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteotunnustega teod PankrS § 163 lg 5, PankrS § 28 tähenduses, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Tiia Kalaus vabastada pankrotihalduri kohustusest Veikko Hipponeni pankrotimenetluses. PankrS § 65 lg 1 järgi on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. 6/8

PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kuna võlgniku pankrot kuulutati välja PankrS § 171 lg 11 alusel, lähtub pankrotihaldur töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast. Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril 8,3. Pankrotihalduri tunnitasuks on vastavalt kas 45 või 64 eurot. Pankrotihaldur palub määrata pankrotihalduri tasuks 502,70 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 100,54 eurot. Kohus leiab, et arvestades pankrotihalduri töö mahtu, halduri kutseoskust ja pankrotimenetluses tehtud toiminguid, on põhjendatud määrata pankrotihalduri tasu suuruseks Veikko Hipponeni (pankrotis) pankrotimenetluses 502,70 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 100,54 eurot. Pankrotihalduri tasu tuleb pankrotihalduri taotlusel välja mõista OÜ-le Civilex, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotihaldur taotleb kinnitada seoses menetluse läbiviimisega pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud 84,00 eurot, sh käibemaks 20%. Kohus kinnitab pankrotihaldur Tiia Kalause vajalikud ja põhjendatud kulud Veikko Hipponeni (pankrotis) pankrotimenetluses summas 84,00 eurot, sh käibemaks 20%. Pankrotihaldur taotleb pankrotivõlgnikule menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu summas 397,00 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 79,40 eurot, kandmiseks riigi vahenditest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõike 2 teine lause sätestab, et pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Pankrotihalduri menetlusabi taotlus tuleb rahuldada ja riigi vahenditest välja maksta pankrotihaldur Tiia Kalause pankrotihalduri tasu hüvitamiseks 397,00 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 79,40 eurot. Kohus leiab, et pankrotihalduri tasust 105,70 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 21,14 eurot, ja pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud summas 70,00 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 14,00 eurot, tuleb jätta võlgniku Veikko Hipponeni (pankrotis) kanda. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul. 11.07.2016. a kohtule esitatud pankrotiavalduses sisaldus ka võlgnik Veikko Hipponeni avaldus võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 22.11.2016. a. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, ning avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitused. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole 7/8

Veikko Hipponeni kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Veikko Hipponeni kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Pankrotihaldur on küsinud Veikko Hipponeni (pankrotis) võlausaldajatelt seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku nimetamise osas. Võlausaldajad Swedbank AS on nõus, et võlgnik ise täidab usaldusisiku kohustusi (tlk 103). Võlgnik on 23.05.2017 pankrotihaldurile saadetud e-kirjas avaldanud, et on nõus ise täitma usaldusisiku kohustusi (tlk 109). Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning Veikko Hipponeni ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab Veikko Hipponeni esitama kohtule aruandeid ja mõlema pangakonto väljavõtteid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta iga kuue (6) kuu järel, esimene aruanne tuleb esitada 1. jaanuariks 2018, järgnev 1. juuliks 2018 jne. PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Veikko Hipponeni tööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust (Veikko Hipponeni töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lgs 3 nimetatud tulust peab Veikko Hipponen kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust. Veikko Hipponenil on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta 10. juunil, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemistsveridze Kohtunik