Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht 04. aprill 2007, Tallinn Tsiviilasja number
2-06-9119
Tsiviilasi
OÜ hagi VGi vastu haldus- ja kommunaalteenuste võlgnevus 1801,25 krooni ja viiviste 606,48 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja – OÜ
esindajad
Hageja esindaja – JK
Menetluse liik
Kostja – VG Lihtmenetlus
Hagi rahuldada osaliselt Välja mõista VGilt põhivõlgnevus 456,10 krooni ja viivis 133,85 krooni OÜ-u kasuks. Kohtukulude jaotus Jätta OÜ-u poolt kantud menetluskulud 24,50 % ulatuses VGi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse kohaselt on kostja asuva kinnistu omanik. Elamu puhul oli eluruumi erastamise kohustatud subjektiks OÜ . AS ja OÜ vahel sõlmitud ettevõtte ostu-müügilepingu punkti 1.3 kohaselt muutus AS ettevõtte üleminekuga OÜ õigusjärglaseks eluruumide erastamise seaduse § 6 lg 2 tähenduses eluruumide erastamise seaduse §-s 15 ja 151 sätestatud kohustuste täitmisel. AS ja samasse kontserni kuuluv OÜ on sõlminud ettevõtte ülemineku lepingu elamute haldamisega tegeleva ettevõtte ühendamiseks OÜ-le . Ettevõtte üleandmise lepingu kohaselt oli ettevõtte ülemineku päevaks Alates ettevõtte ülemineku päevast kannab kõiki elamute haldamisega seotud õigusi ja täidab kohustusi OÜ . Koos ettevõttega on OÜ-le üle läinud ka enne ettevõtte ülemineku päeva sissenõutavaks muutunud AS-i nõuded korteriomanike vastu s.h ka kostja vastu olevad nõuded.
2-06-9119
Hageja poolt osutatud ja vahendatud teenused hõlmavad t, üldhooldust, heakorda, remonti, avariiteenust, prügivedu ning kütte, vee ja elektri vahendamist. Hageja on väljastanud kostjale igakuiselt väljastanud arveid osutatud teenuste eest tasumiseks. Kostja ei ole teenuste osutamist ega esitatud arveid vaidlustanud. Hageja raamatupidamise andmetel võlgneb kostja seisuga hagejale haldus- ja kommunaalteenuste eest 1801,25 krooni, sellele lisandub viivis summas 606,48 krooni. Kostja on jätnud täitmata oma kohustuse tasuda talle osutatud ja vahendatud teenuste eest. Hageja on VÕS § 113 lõikest 1 tulenevalt arvestanud võlgnevuselt viivist kokku 606,48 krooni. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlg 1801,25 krooni ja viivised 606,48 krooni ning menetluskulud. saabus kohtusse hageja vastus kostja vastusele, kus hageja märkis, et on võimalik saavutada poolte vahel kokkulepe. Hageja nõustus kompromissi saavutamise tingimusel nõuet vähendama viiviste osas summas 606,48 krooni ja õigusabikulude osas summas 1000.- krooni ning poole riigilõivu ulatuses. Tõndid: Kinnistusraamatu väljavõte registriosas kohta, AS arved kostjale meeldetuletus kostjale AS ja OÜ vaheline ettevõte ülemineku kohta koostatud kinnitus, elu- ja mitteeluruumide haldamise leping OÜ ning AS vahel ja selle lisa, AS ja AS vaheline leping. Kostja vastuväited Kostja märgib oma vastuses hagile, et ostis toa aadressil ja AS-iga sõlmis ta lepingu Kostja on seisukohal, et enne korteri soetamist ja teeninduslepingu sõlmimist ei saanud ta nimetatud teenusepakkujalt teenuseid saada ning peab hageja nõudeid seetõttu põhjendamatuks. Vastuse kohaselt sai kostja esimese arve , kus oli märgitud tasu juunikuu teenuste eest ja võlg summas 1192.- krooni. Kostja selgituste kohaselt sai ta hagejalt teada, et võlgnetav summa , kuid kostja leiab, et kuna ta ei olnud nimetatud ajal korteri omanik, siis ei saanud tal tekkida ka võlgnevust hageja ees. Kostja arvates saaks hageja nõuda võlgnevust korteri eelmiselt omanikult. Kostja leiab, et hageja peab talle hoopis tagasi maksma summa 1925.- krooni ja 480.- krooni, mille ta maksis hagejale põhjuseta võla kustutamiseks. Kostja vastuses kohtukirjale leiab, et on võla juba tasunud ning esitatud hagi peab väljapressimiseks. Kostja tõendid: arve korteri müügileping, kostja ka AS vaheline leping , AS kviitungit. Kohtuotsuse põhjendus TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ning § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolt esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. Vaidlust ei ole selles, et hageja on AS õiglusjärglane, seega puudub kohtul vajadus anda hinnang hageja nendele väidetele. Kostja poolt kohtule esitatud müügilepingust nähtub, et kostja ostis OÜ-lt vallasjana asuva eluruumi, mis moodustab mõttelise osa elamu korterite üldpinnast ja hageja poolt kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et kostja on korteriomandi kui kinnistu nr omanik
2-06-9119
alates . Kostja esitas kohtule tema ja AS vahel elamu mõttelise osa haldamise ja hooldamise lepingu . Kuivõrd vaidlust õigusjärgluse korras ei ole tõusetunud, on lepingust tulenevad õigused, kohustused üle läinud hagejale. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 58 lg 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest, muudest õigustoimingutest, õigusvastastest tegudest. TsK § 174 järgi ei ole ühepoolne lepingu täitmata jätmine, täitmisest keeldumine lubatud ja TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustust täita vastavalt lepingule. Alates 01.07.2002 kehtiva VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS Raks § 12 lg 1, 2 järgi kohaldatakse kestvuslepingule alates 01.07.2007 võlaõigusseaduse sätteid, mis ei välista enne 01.07.2002 tekkinud asjaolule kohaldada varemkehtinud seadust. Kostja on tõendanud, et tema õigused ja kohustused tekkisid AS ees vaidlusaluse korteri hooldamiseks ja selle eest tasumiseks vastavalt kostja esitatud ja eelpool viidatud lepingule. Kostja esitatud asja müügilepingust nähtub, et kostja ostis vaidlusaluse korteri vahetult enne hoolduslepingu sõlmimist ning märgitud hoolduslepingu kohaselt on kostja kui korteriomanik kohustatud tasuma AS-le arves ettenähtud tähtajaks kommunaalmaksed ja muud maksed (lepingu p 3.8) ning AS kohustus omanikule esitama igakuulistelt lepingu täitmisest tulenevate maksete kohta kirjaliku arve hiljemalt jooksva kuu 25. kuupäeva. Hageja poolt kohtule esitatud hagi asjaolude kohaselt (kirjeldav osa hagiavalduses, lisana tabel) on hageja arvestanud kostjale tasumiseks nii eest, kuid hageja ei ole tõendanud, et sellel ajal oleks ta just kostjale teenust osutanud. Kostja on tõendanud, et ta ei olnud hageja õiguseellasega (AS ) lepingulistes suhetes sellel ajal ning et ta ei olnud märgitud vallasasja omanik. Seega ei ole hageja õigustatud kostjalt nõudma tasu eest ning kostjal ei ole ka kohustust märgitud kuude eest kellelegi teisele isikule osutatud teenuste eest tasuda. Samas ei ole õiged ka kostja väited, et tema ei pea tasuma osutatud teenuste eest, sest poolte lepingust seda ei nähtu, et pooled oleksid sidunud end õiguste ja kohustustega mingist edaspidisest asjast. Vastupidiselt jõustus leping lepingu p 5.5 järgi selle allakirjutamisest, lisaks kinnitas kostja ise et ostis korteri ning sõlmis hageja õiguseellasega lepingu ning tasu teenuste eest hõlmab juunikuus osutatud ja vahendatud teenuseid. . eest osutatud teenuste eest on hageja kostjalt nõudnud 360,65 krooni tasumist, mis on nähtav kostja enda poolt kohtule esitatud arvest (esitamise kuupäev 17.07.02). Hageja arvestuse kohaselt esitas hageja kostjale tasumiseks eest tasumiseks osutatud ja vahendatud teenuste eest kokku 2861,86 krooni. Hageja arvestuse kohaselt on kostja tasunud sellel perioodil vaid kaks korda, so 1925,75 krooni 480 krooni, so 2405,75 krooni. Kostja on kohtule esitanud tõendid, mille kohaselt on ta tasunud 480 krooni (AS kviitung, tasumine posti teel) ja 1925,75 krooni (samuti AS kaudu, vastav kviitung), kokku 2405,75 krooni; nimetatud kattub hageja arvestusega. Rohkem ei ole kostja tõendeid esitanud, mis kinnitaksid, et ta oleks tasunud rohkem. Seega on kostja võlg hageja ees mitte hageja poolt väidetav 1801,25 krooni, vaid 456,10 krooni (2861,85-2405,75 krooni=456,10), millise tasumist ei ole kostja tõendanud ja millises ulatuses on hageja nõue põhjendatud ja tõendatud vastavalt pooltevahelisele lepingule. Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 112 lg 2 p 5 ja TsK § 173 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist 2002.a. juunikuus osutatud ja vahendatud teenuste eest ning alates 01.02.2007 kehtiva VÕS § 108 lg 1 järgi võib hageja kui võlausaldaja nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda kohustust rikub ning seda märgitud õigusnormi järgi kui rikkumine leidis aset pärast võlaõigusseaduse jõustumist. Ülalmärgitud ulatuses 456,10 krooni tuleb kostjalt põhivõlg välja mõista. Kostja väited sellest, et notariaalselt tõestatud leping kinnitab kogu võla tasumist, ei ole õiged, kuivõrd müügilepingust selliseid asjaolusid ei nähtu. Viivis.
2-06-9119
VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS-i §-s 94 poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga 1.jaanuar ja 1.juulit sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisti. Kuni Eesti Vabariigi liitumiseni Euroopa Liiduga oli see määr e. viivis vastavalt 7% aastas kooskõlas VÕS RakS § 14. Pooled leppisid lepingus kokku viivisemääraks 0,07% summalt mille tasumise tähtaeg on möödas iga viivitatud päeva eest (lepingu p 4.2). Hageja nõuab viivist seaduses sätestatud määras, so 01.02.2003 kuni 26.1.2003 7% aastas e. päevas 0,02%, 27.12.2003 kuni 30.04.2004 0,04% päevas ja alates 01.05.2004 kuni, so vähem kui lepingus on kokkulepitud ja mis ei kahjusta kostja õigusi. Hageja on arvestanud viivist arvates 01.02.2003, mis samuti ei kahjusta kostja õigusi, kuid võlasumma, millelt hageja sai viivist arvestada on tegelikult 456,10 krooni, mis on kostja põhivõlg hageja ees vastavalt kohtu poolt tuvastatule. Eeltoodu alusel on viivisenõue ka väiksem, st perioodi eest 01.02.2003 26.12.2003 (328 päeva) on hagejal õigus saada viivist 30 krooni (328*0,02%*456,10), 27.12.2003-30.04.2004 (125 päeva) eest vastavalt 3 krooni (456,10*0,04%*125) ja 01.05.200408.05.2006 (737 päeva) eest vastavalt 100,85 krooni (737*456,10*0,03%), kokku 133,85 krooni. Eeltoodu alusel on hagi osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 589,95 krooni. Juhindudes TsMS § 163 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Käesolevas asja tuleb menetluskulud jätta kostja kanda vastavalt hagi rahuldatud osale. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele osaliselt 24,50 % ulatuses, siis tuleb hageja menetluskulud 24,50 % ulatuses jätta kostja kanda. Hagejal on õigus TsMS § 174 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul arvates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist vastavasisulise avaldamisega.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.