2-07-4724
Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.märts 2007.a. Kuressaare kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-4724
Tsiviilasi
Eesti Vabariik Lääne maavanema kaudu hagi K M vastu maareformi seadusest tuleneva väljaostuvõla, intresside ja viiviste nõudes Hageja Eesti Vabariik Lääne maavanema Sulev Vare kaudu (reg nr 70004301, asukoht Lahe 8 Haapsalu 90503), hageja esindaja Lääne maavalitsuse õigusnõunik Neeme Sild. Kostja K M ( ). Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Hagiavalduse kohaselt maareformi läbiviimisel sõlmisid hageja ja kostja 16. novembril 1999.a. lihtkirjaliku riigimaa ostu-müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (lisa 1). Ostu-müügilepingu punktide 2 ja 3 järgi müüs hageja kostjale 38,5 hektari suuruse N maaüksuse (katastritunnus XX) 1 000 000 krooni eest. Kostjal oli õigus tasuda maa müügihind erastamisväärtpaberites. Ennem lepingu sõlmimist maksis kostja hagejale müügihinnast 100 000 krooni, seega jäi tasumata väljaostuvõla suuruseks 900 000 krooni.
1(4)
2-07-4724 Lepingujärgsete võlakohustiste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja hüpoteegi seadmise lepingu N maaüksuse koormamiseks hüpoteegiga riigi kasuks. Asjaõigusleping sõlmiti N maaüksuse omandiõiguse kostjale üleandmiseks ja avatud kinnistusraamatu registriosa IV jakku riigi kasuks esimesele järjekohale kinnistut koormava hüpoteegi seadmiseks. Kinnisturaamatu registriosa nr väljatrükist nähtub, et registriosa avati
Kostja ei vaidle kohtule esitatud avalduses hageja nõudele vastu /t.l. 21/.
2(4)
2-07-4724
Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. TsMS § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Võlasuhte tekkimise ajal kehtinud TsK § 242 lg 1 järgi ostu-müügi lepingu järgi kohustub müüja vara üle andma ostja omandusse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuli kohustised täita nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingu sätetele. TsK § 174 järgi oli ühepoolne kohustise muutmine või selle täitmisest keeldumine lubamatu. TsK § 191 lg 1 kohaselt on leppetrahv (trahv, viivis) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, mis on kohustuse täitmise tähtpäevana kindlaks määratud. VÕS § 100 kohaselt loetakse võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mitte nõuetekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist kohustuse rikkumiseks. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt on võlausaldajal kohustise rikkumise korral õigus nõuda võlgnikult kohustise täitmist, öelda leping üles ja rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist nõuda. Poolte vahelise 16.11.1999.a. riigimaa ostu-müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel on kostja jätnud hagejale tähtajaks maksmata 02.02.2007.a. seisuga väljaostuvõla summas 54 000 krooni ja intressid summas 2 700 krooni. Kuna kostja ei ole oma rahalisis kohustisi nõuetekohaselt täitnud nõuab hageja kostjalt viivist väljaostuvõla õigeaegselt tasumata jätmise eest summas 12 960 krooni, millele iga päev lisandub täiendavalt 27 krooni. Kuivõrd kostja ei vaidle kohtule esitatud avalduses hageja nõudele vastu, siis kuuluvad kostjalt hageja kasuks eelnimetatud summad väljamõistmisele. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 190 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on kohtukulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi kohtukulude tasumiseks. Kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
3(4)
2-07-4724 Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd antud asjas on otsus tehtud hageja kasuks, siis eeltoodule tuginedes peab kostja kandma ka hageja menetluskulud ja tasuma riigile riigilõivu, mille tasumisest hageja hagi esitamisel riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 6 alusel alusel vabastatud on.
R.Undrest kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.