Vabastada Martin Krupp usaldusisiku kohustustest. Avaldada teade Liis Elbra kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Toimetada kohtumäärus võlgnikule ja võlausaldajatele kätte ja saata usaldusisikule teadmiseks. Edasikaebamise kord: Käesoleva kohtumääruse peale võivad võlgnik ja võlausaldajad esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Asjaolud.
1.Füüsilisest isikust võlgniku Liis Elbra (isikukood 47211075219) pankrot kuulutati välja Viru Maakohtu 21.12.2009.a. kohtumäärusega ja pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp. Esimene võlausaldajate koosolek toimus 14.01.2010.a, kus võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgadest vabastamise menetlus algatati Viru Maakohtu 10.02.2010.a. kohtumäärusega ja määrati usaldusisikuks Martin Krupp. Viru Maakohtu 03.02.2011.a. määrusega kinnitati lõpparuanne ja lõpetati füüsilisest isikust võlgniku Liis Elbra pankrotimenetlus. Kohus määras jätkata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust.
2.Usaldusisik on esitanud kohtule aruanded kohustustest vabastamise menetluse kulgemise kohta ning kohus on pidanud kohtuistungeid kohustuste täitmisest ülevaate saamiseks. 05.04.2012.a. aruande kohaselt on võlgnik esitanud menetluse jooksul keskmiselt kaks korda aastas usaldusisikule aruande tööotsingute ja sissetulekute kohta. Võlgnik on aktiivselt tegelenud töökoha otsingutega, kuid enamasti tulutult. Võlgnik töötas 10.05.2011-03.09.2011.a. hooajaliselt tööl xxxx. Seejärel halvenes võlgniku tervis ja käesoleval hetkel puuduvad võlgnikul töökoht ja sissetulek. Usaldusisikule ei ole võlgnikult laekunud tulu.
3.11.05.2012.a. kohtuistungil avaldas usaldusisik, et võlgnik ei ole andnud üle töötasu, mida saanud on.
4.11.05.2012.a. esitatud usaldusisiku aruande kohaselt on isik tööle saamise eesmärgil ühendust võtnud mitmete ettevõtetega, kuid tööjõudu pole vajatud või on vajatud spetsialiste. Tööd ei ole saanud ka seetõttu, et võlgnik on 80% ulatuses töövõimetu. Võlgnikul puudub transpordivõimalus,
lähim bussipeatus on kodust 5 km kaugusel. Arveldusarvele laekunud raha on arestitud kohtutäituri poolt. Tulu laekunud pole.
5.13.12.2012.a. kohtuistungil avaldas võlgnik, et ei ole seoses tütre surmaga töö otsimisega tegelenud ning et võib tütre võlad pärida. Töövõimekaotus takistab tööotsinguid. Tädi xxxx saaks ühekordse toetuse teha.
6.15.04.2014.a. esitatud usaldusisiku aruande kohaselt esitas võlgnik viimase ülevaate 30.10.2013.a, kus avaldas, et on võtnud laenu, mida ta ei suutnud tagasi maksta ning seoses sellega on kohtutäitur Kairi Laiõun arestinud tema pangakontod. Võlgnik sõlmis 04.03.2013.a. laenulepingu OÜ-ga Tarka ja Pere, mille alusel laenati võlgnikule 240 eurot ühekuulise tagasimakse tähtajaga. Seejuures kuulus tagasimaksmisele 360 eurot ning lepingu kohaselt oli aastane krediidikulukuse määr 1115%. Võlgnik ei suutnud laenu tagasi maksta, mille tulemusena pöördus võlausaldaja kohtu poole maksekäsu kiirmenetluse korras ning Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 12.09.2013.a lahendiga nr 2-1332715 mõisteti võlgnikult välja põhinõue 370 eurot, kõrvalnõue 262,08 eurot ja menetluskulud 65 eurot. Võlgnik töötab alates 01.10.2013.a. xxxx. 05.03.2014.a. informeeris võlgnik usaldusisikut, et ta küll alustas 01.10.2013.a. tööd, kuid jäi 03.12.2013.a. haiguslehele, sest lõi kirvega pöidla pihta. Võlgnik oli haiguslehel 2 kuud ning tööle naastes lõpetas tööandja võlgnikuga töölepingu, sest võlgnik oli kogu katseaja viibinud haiguslehel. Alates 21.02.2014.a. on võlgnik töötu olnud ja tema igakuiseks sissetulekuks on pension 250 eurot. Eelnevast tulenevalt ei ole usaldusisikule võlgniku poolt laekunud töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. Menetlus on kestnud üle nelja aasta ning selle aja jooksul ei ole võlgnikult usaldusisikule laekumisi toimunud, kuigi võlgnik on vähemalt kahel korral olnud vormistatud tööle. Võlgnik ei ole suutnud leida püsivat töökohta. Lisaks on võlgnik menetluse kestel oma kohustusi veelgi suurendanud, võttes laenu kahjulikel tingimustel. Usaldusisik oli seisukohal, et võlgnik on süüliselt rikkunud oma kohustusi. Usaldusisik palus lõpetada kohustustest vabastamise menetluse võlgniku Liis Elbra suhtes.
7.26.06.2014.a. esitas võlgnik selgituse, mille kohaselt lahkus haiguse tõttu jaanuaris 2013.a. ka tema elukaaslane. Matusekulud tuli kanda võlgnikul. Maksmata Eesti Energia arve tõttu saabus hoiatus voolu väljalülitamise kohta, millega võlgnik riskida ei saanud, kuna peresse oli sündinud pojapoeg. Seetõttu võttis võlgnik laenu. Võlgnik lubas, et olukord paraneb, kuna sai 01. juunist ajutiselt tööle xxxx.
8.09.10.2014.a. toimunud kohtuistungil avaldas usaldusisik, et menetluse jooksul ei ole võlad vähenenud, vaid võlgnik on suurendanud kohustusi ja käitunud vastutustundetult sõlmides laenulepingu. Võlgnevust tasutud ei ole, tehtud on maksekäsk ja lisandunud on ka täiturikulud. Vaatamata korduvatele lubadustele ei ole sentigi edastatud. Võlgnik selgitas, et kaks matust oli järjest. Elukaaslane suri ära. Praegu on tema juures kaks lapselast. Poeg ei aita teda. Matuste korraldamiseks oli raha vaja. xxxx tööle käia ei saanud, kuna bussiliiklus puudub. Seega pidi võlgnik üürikorteri võtma. Ema hooldekodu makse peab ka maksma hakkama. Palk on 486.- eurot kätte.
9.01.12.2014.a. esitatud aruande kohaselt on võlgnik peale 09.10.2014.a järelevalvemenetluse istungit esitanud usaldusisikule väljavõtted oma arvelduskontodest. Liis Elbrale on perioodil 17.10.2011-12.10.2014.a toimunud laekumisi kogusummas 31 229,09 eurot. Nimetatud summast 4303,71 eurot moodustavad Liis Elbra töötasu, Eesti Töötukassa hüvitised ja stipendiumi, pensioni ja sotsiaaltoetuste maksed. Liis Elbrale on 14.01.2013.a ja 12.02.2013.a xxxx laekunud kasvava metsa võõrandamise lepingu alusel vastavalt 4500 ja 4 088,8 eurot. 31.07.2013.a on xxxx laekunud Liis Elbrale 1000 eurot selgitusega xxxx kinnistu ettemaks. 06.08.2013.a. on Liis Elbrale laekunud notar K P 13 000 eurot selgitusega leping 05.12.2013.a. Ülejäänud osas on toimunud laekumised Liis Elbra endalt või tema perekonnaliikmetelt ja tuttavatelt ning nende laekumiste selgitused varieeruvad.
09.11.2014.a. on Liis Elbra ema V P saatnud usaldusisikule õiendi. V. P on selgitanud, et on müünud xxxx kinnistu metsa ja saanud selle eest tulu 14 000 eurot. Saadud vahendeid kasutati E E küttepuude äri alustamiseks. Õiendi kohaselt kanti raha küll Liis Elbra Swedbank AS-is asuvale arvelduskontole, kuid kokkuleppel, et Liis Elbra sellest tulu ei saa. E E enda arvelduskontod olid arestitud. Täiendavalt on Liis Elbra edastanud usaldusisikule 01.12.2014.a väljavõtted oma kontodelt, mille kohaselt on Liis Elbral perioodil 29.11.2011-01.12.2012.a toimunud laekumisi summas 2 969,93 eurot. Nimetatud summast 2 087,25 eurot on laekunud xxxx ja Sotsiaalkindlustusametilt ning nimetatud laekumiste näol on tegemist sotsiaaltoetuste ja pensioni laekumistega. 830 eurot on laekunud V P, ülekannete selgitustest ei ole võimalik tuvastada, mis maksetega on tegemist. Perioodil 01.12.2012-01.12.2013.a on Liis Elbrale toimunud laekumisi 2 446,86 eurot. Nimetatud summast 1 798,16 eurot on laekunud Sotsiaalkindlustusametilt pensioni ja sotsiaaltoetustena, 380 eurot V P selgitusega „raha“, 255,95 euro suuruses summas on toimunud tagasikanne kohtutäitur Kairi Laiõunalt. Muus osas on tegemist väikeste Liis Elbra enda poolt sooritatud ülekannetega. Perioodil 01.11.2013- 01.12.2014.a on Liis Elbrale laekunud 3 514,42 eurot, millest 2 340,95 eurot xxxx selgitusega „lepingujärgne tasu“, 366,64 eurot Eesti Haigekassalt töövõimetushüvitist. Väljavõtte kohaselt on 256,88 eurot Sotsiaalkindlustusametilt pensioni ja sotsiaaltoetuse näol ning 255,95 euro suuruses summas on toimunud tagasikanne kohtutäitur Kairi Laiõunalt. Kokkuvõttes on võlgnikule perioodil 17.10.2011-12.10.2014.a toimunud laekumisi kogusummas 31 229,09 eurot. Nimetatud laekumisest 8 588,8 eurot kasvava metsa võõrandamisest ning 14 000 eurot väidetavalt V P kuulunud kinnistu võõrandamisest. Esitatud selgituste kohaselt ei kuulunud kasvava metsa ja kinnistu võõrandamisest laekunud rahalised vahendid Liis Elbrale. Liis Elbrale on nimetatud perioodil laekunud 4 303,71 eurot töötasu, Eesti Töötukassa hüvitiste ja stipendiumi, pensioni, sotsiaaltoetuste jms maksete näol. Lisaks on Liis Elbrale toimunud laekumisi perekonnaliikmetelt ja sõpradelt-tuttavatelt, kuid usaldusisikul ei ole võimalik tuvastada, kes raha tegelikuks saajaks võis olla, kuna usaldusisikule esitatud selgituste kohaselt on Liis Elbra arvelduskontole laekunud ka kolmandatele isikutele kuuluvaid vahendeid.
10.02.04.2015.a. kohtuistungil anti võlgnikule viimane tähtaeg usaldusisikule summa tasumiseks.
11.05.10.2015.a. esitatud aruande kohaselt ei ole võlgnikule pärimise teel raha laekunud. Perioodil 16.02.2010 – 05.10.2015.a. ei ole Liis Elbra usaldusisikule teadaolevalt saanud töötasu, millest oleks võimalik kinnipidamisi teha. 02.04.2015.a. toimus Liis Elbra kohustustest vabastamise menetluse järelevalve kohtuistung, millisel kohustas kohus Liis Elbrat hiljemalt 02.06.2015.a. tasuma 5000 eurot pankrotimenetluse väljamaksete tegemiseks. Nimetatud summa on laekunud. Laekunud summast on tehtud väljamaksed võlausaldajatele. Liis Elbra võlausaldajatele väljamaksete tegemise pangakulu on 4,56 eurot. Seega jaguneb võlausaldajate vahel jaotise alusel 4 995,44 eurot.
12.03.02.2016.a. toimunud kohtuistungil avaldas võlgnik lisaks, et uus elukaaslane aitas ära maksta 5000.- eurot. Võlgniku tervis on nii kehv, et tööl enam ei käi. Seoses sellega ei olegi saanud rohkem ära maksta. Hetkel saab penisoni 295.- eurot. Tööl ei käi eelmise aasta märtsist. Laenu kohustust ei täida. Ei ole tulnud kirju selle kohta. Võlausaldaja AS Swedbank leidis, et oleks mõistlik pikendada menetlust, et võlgnik saaks näidata ennast veel paremast küljest ja töö leida.
13.12.09.2016.a. usaldusisiku aruande kohaselt töötab võlgnik sotsiaal- ja turuuuringutega tegelevas xxxx. Võlgniku esitatud andmete kohaselt on tal tööleping sõlmitud tähtajaga 31.12.2016.a. Pärimise teel ei ole võlgnikule raha laekunud. Perioodil 16.02.2010 – 05.10.2015.a. ei ole Liis Elbra usaldusisikule teadaolevalt saanud töötasu, millest oleks võimalik kinnipidamisi teha. 2016.a. on usaldusisiku kontole võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks laekunud 300 eurot.
14.13.09.2016.a. toimunud kohtuistungil avaldas usaldusisik, et võlgnik on teist korda kogu pankrotimenetluse jooksul saanud ametliku töökoha. Positiivne on, et perioodil 16.02 kuni käesoleva hetkeni on laekunud 300.- eurot usaldusisiku kontole, mille usaldusisik jagab võlausaldajatele.
Vaatamata tööl käimisele ei ole näinud töötasude laekumist. Välja on makstud ca pool nõuetest. Vaatamata mitmetele takistavatele asjaoludele, võiks võlgniku vabastada ja menetluse lõpetada. Võlgnik selgitas, et töötasud on summas 50-55.- eurot ja kõik rahad laekusid isiklikule arvele SEB panka. Tegemist on küsitlemistega ja tasu sõltus küsitluste hulgast. Võlgnik saab pensioni. Võlgnik hoolitseb kahe lapselapse eest, kuna poeg on vanglas. Võlgnik plaanib tulevikus hakata tegelema eakate hooldusega.
15.13.04.2017.a. toimunud kohtuistungil usaldusisik, et võlgnik on pärinud oma ema vara ja selle väärtus on ca 2000.- eurot, millest pool tuleb ära anda usaldusisikule, et saaks selle võlausaldajatele välja maksta. Võlausaldaja esindaja kinnitas, et kui see raha laekub, siis võlausaldaja ei ole vabastamisele vastu.
16.24.05.2017.a. esitatud aruande kohaselt suri 15.07.2016.a Liis Elbra ema V P ning on selgunud, et 24.07.2007.a on koostatud ja tõestatud notar I R poolt abikaasade vastastikune testament L P ja V P vahel, mille kohaselt üleelanud abikaasa surma korral pärib Liis Elbra kinnistu registriosa nr xxxx nimetusega xxxx katastriüksused xxxx. L S 20.03.2017.a koostatud metsahindamisakti kohaselt on xxxx kinnistul (reg.nr. xxxx), kat. nr. xxxx asuvas metsas asuva puidu kogus 137 tm (metsa maht on 197 tm) ja hind 1 001,00 eurot. Metsa hindamise välitöö on teostatud 17.03.2017. Maa hind 400,00 eurot/ha ja 1 440,00 eurot. Kokku maa ja metsa hind 2 441,00 eurot. 08.05.2017.a on laekunud usaldusisikule 1 000 eurot, millest on tehtud järgmised väljamaksed: 1) Pangateenused väljamaksetelt 1,52 eurot; 2) Jagamiseks võlausaldajate vahel 998,48 eurot. Pankrotimenetluses tunnustati nõudeid kogusummas 10 205,35 eurot, mille jääk on 23.05.2017.a seisuga alljärgnev: Jrk nr
Esimese ja kolmanda järgu nõudeid pankrotimenetluses ei tunnustatud. Kokku on rahuldatud võlausaldajate nõudeid 6292,39 euro ulatuses, mis on ca 62% kogu võlausaldajate nõuete mahust. Usaldusisik palub vabastada Liis Elbra täitmata jäänud kohustustest, lõpetada Liis Elbra kohustustest vabastamise menetlus, vabastada Liis Elbra usaldusisik Martin Krupp usaldusisik. Kohtumääruse põhjendused.
17.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 03.02.2011.a. Seega on kohustustest vabastamise menetlus käesolevaks hetkeks kestnud rohkem kui kuus aastat ja otsustada tuleb võlgniku kohustustest vabastamine. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning hinnanud menetluse kulgu ja võlgniku tegevust, leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja vabastada ta täitmata jäänud kohustustest.
18.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Käesoleval juhul ei ole alust keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast PankrS § 175 lg 2 p 1 alusel, kuivõrd võlgnikku ei ole mõistetud süüdi pankrotikuriteos. PankrS § 173 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
19.Kohus leiab, et kuigi menetluse alguses rikkus võlgnik kohustust loovutada kogu saadav tulu usaldusisikule, ei teinud aastani 2015 usaldusisikule ühtegi makset, kahjustades sellega võlausaldajate huve, ning suurendas kohustusi uue laenu võtmisega, on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse eesmärgi siiski täitnud ja menetluse kestel nõudeid arvestataval määral vähendanud. Võlgnik on saanud menetluse kestel tulu, mille arvelt on rahuldatud usaldusisiku andmetel ca 62% kõikidest nõuetest. Kohus leiab, et seega ei ole võlgnik rikkunud seadusest tulenevaid kohustusi määral, mis annaks alust keelduda tema kohustustest vabastamisest. Võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Võlgnik on hoolimata töövõime kaotusest tegelenud töö otsimisega ning ametlikku töötasu teeninud. Hoolimata keerulisest perekondlikust olukorrast, mis on omakorda tekitanud raske majandusliku olukorra, on võlgnik näidanud üles tahet kohustusi täita ja neid arvestatavas ulatuses ka täitnud. Seetõttu leiab kohus, et võlgnik tuleb vabastada täitmata jäänud kohustusest. Võlgniku kohustustest vabastamist toetavad ka usaldusisik ja võlausaldaja AS Swedbank.
20.PankrS § 175 lg 8 kohaselt, kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
21.PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
22.TsMS § 172 lg 7 kohaselt, kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti.
Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda. Menetlusosalistel ei ole tekkinud menetluskulusid.
23.PankrS 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus usaldusisiku tema kohustustest.
24.Kohus juhindus TsMS §-idest 463-466. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Maido Roots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.