Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Määruse tegemise aeg ja koht
12.06.2017. a Rakvere
Tsiviilasja number
2-17-6767
Tsiviilasi
MTÜ BC Rakvere Tarvas pankroti nõudes
Menetlustoiming
Pankrotiavalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende
MTÜ BC Rakvere Tarvas, rk 80228792, asukoht Rakvere Kastani 12, seaduslik esindaja Andres Sõber; lepinguline esindaja Kerli Kase ajutine haldur Tiia Kalaus
esindajad
1.Lõpetada MTÜ BC Rakvere Tarvas pankrotimenetlus raugemisega pankrotti välja kuulutamata. 2.Määrata kindlaks ajutise pankrotihalduri Tiia Kalaus’i tasu 6,1 töötunni eest 397.70 eurot, sh maksud. 2.1.Hüvitada ajutise pankrotihalduri tasu menetlusabi andmisena riigivahenditest summas
eurot, ülekandmisega Tiia Kalaus kontole nr EE741700017002031183 Nordea Pangas. 3.Avaldaja kulud jäävad tema enda kanda. 4.Vabastada ajutine haldur tema ülesannete täitmisest pärast äriühingu registrist kustutamiseks vajalike toimingute tegemist, andes selleks toiminguks 4- kuulise tähtaja.
Määrus saata avaldajale, ajutisele haldurile, avaldada Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord
Määrusele on õigus edasi kaevata määruskaebuse esitamisega
päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
Asjaolud Viru Maakohtu menetlusse saabus 28.04.2017 MTÜ BC Rakvere Tarvas avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku põhitegevusalaks korvpalli ja teiste spordialade propageerimine, sportlike meelelahutuste organiseerimine ja läbiviimine, sihtotstarbeliste toetuste jagamine. Peale müügitulude finantseeritakse spordialast tegevust toetuste arvelt. Juhatuse liikmed töötavad töölepingu alusel, korvpallurid alates 2014 jaanuarist käsunduslepingute alusel. 2015 tõi kokkuvõttes kahjumi 72 493 eurot, 2016 kahjum oli 65 559 eurot. Võlgnik on seisukohal, et tänaseks on ta püsivalt maksejõuetu, kuna võlgnikul on erinevaid kohustusi suurusjärgus 211 900 eurot ning vara vaid 709 eurot. Võlgade tasumise suutmatus ei ole ajutine.
arvelduskonto nr xxxx xxxx, saldo 0,00 € (lisa 4 – xxxx vastus teabenõudele). Krediidiasutuse andmetel kontol allkirjaõiguslikke isikuid nimetatud ei ole. Pangakaardid puuduvad. Viimase aasta jooksul tehingud kontol puuduvad. Kontol on kohtutäituri arest täitemenetluses sissenõudmiseks. Arvelduskonto nr xxxx, saldo 0,00 € (broneering kaardi kuuhooldustasudest 1,50 €). Arvelduskonto nr xxxx on suletud 28.11.2016.a. Mõlema konto allkirjaõiguslikeks isikuteks on ja on olnud Andres Sõber ja Madis Šumanov. Elektrooniliselt on omanud konto kasutamise õigust lisaks eelnevalt nimetatud isikutele raamatupidaja H P. Ajutine haldur on analüüsinud kontode väljavõtteid perioodil 1.01.2016 – 2.05.2017 ning tuvastanud, et kontole on laekunud spordiklubi toetajatelt saadud sponsorrahad. Kontodelt on teostatud arvete tasumisi, töötajatele töötasu väljamakseid ja muid võlgniku tegevusega seotud väljamakseid. Tuvastatud on ka sularaha väljavõtmist kassasse juhatuse liikme poolt. Ülejäänud krediidiasutustes võlgnikul lepingulised suhted puuduvad. Kassa väljavõtet esitatud ei ole. Võlgniku esindaja kinnitusel kassas rahalised vahendid puuduvad. Võlgnik on selgitanud, et sularahas laekusid ainult piletitulud, mis ühe võistlusõhtu eest oli vahemikus 500 – 1000 €. Enamus sularaha väljamakseid on teostatud korvpallivõitkonna mängijatele töötasu (käesoleval ajal nimetatud maksuameti poolt stipendium) väljamaksetena. Ajutise halduri hinnangul on selgitus tõepärane, sest kontolt makstud rahalised vahendid töötasuna on nii väikesed, et puudub tõenäosus, et nii väikese summa eest oleks võimalik korvpallimeeskonda üldse ühtegi mängijat saada, seda enam välismängijaid. Lähtudes eeltoodust, on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnikul puuduvad rahalised vahendid nii kontol kui ka kassas. Võlgnik on pankrotiavalduses esitanud, et nõudeid ostjate vastu on 107 € ja ettemaks varude eest 600 €. Nimetatud summade osas puuduvad täpsemalt tehingu alusdokumendid, kuid ajutise halduri hinnangul pole tegemist mitte reaalselt saadaolevate rahaliste vahenditega, vaid pigem raamatupidamises kajastatud kirjetega. Seega, ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid. Kogutud andmete kohaselt pandiga tagatud nõuded puuduvad. Täitemenetluste registri andmetele on võlgniku vastu menetluses 1 täiteasi. Kohtutäitur Raigo Pärsi kinnitusel on tema menetluses sissenõudja Restaure OÜ avalduse alusel nõue võlgniku vastu summas 10 750 € (ei sisalda täituritasu). Nõude täitmiseks on laekunud 8,56 € ja väljamaks võlausaldajale 7,64 €. Seega nõude jääk 10 742,36 €. Ülejäänud hankijate kohustused moodustavad 48 432,01 €, mille osas on maksetähtaeg saabunud. Suurimad kohustused hankijate ees on: Eesti Korvpalliliit MTÜ – 17 167,49 (võla tekkimise periood 2015-2017); Go Bus AS – 4257,02 (periood 2014 – 2016); Rakvere Linnavalitsus – 3 842,35 € (periood 2013 – 2017).
Ka ülejäänud hankijate kohustusi analüüsides on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnikul on kohustused tekkinud mitte viimase või eelmise perioodi jooksul, vaid võlgade tekkimise periood on 2013 – 2017. Seega on nõuded tekkinud pika perioodi vältel. Peale eeltoodud hankijate on võlgnikul kohustused korvpallimeeskonda kuulunud mängijate ees. Esitatud andmete kohaselt on suurimaks võlgnevused nn. töötasu nõue K C – 16 642,10 €. Ülejäänud mängijate ees on täitamata kohustused: A M 29 €; D H – 2924,01 €, R R – 1070,77 €; R S – 1050,77 €; R St – 2730 € ja S L 336 €. Osa Lätist pärit mängijaid on andnud oma nõuded sissenõudmiseks OÜ-le Creditreform Eesti – 7 601,48 €. Kokku on käesoleval ajal vastavalt esitatud andmetele tuvastatud kohustusi võistkonnas mänginud korvpalluritele 32 384,13 €. Kuivõrd sportlaste osas kehtib VÕS alusel lepinguline töösuhe, siis puudub alus ka TLS kohaselt pankrotimenetluses või selle raugemisel hüvitise saamiseks Töötukassalt. Töötajate registris on mängijate töölepinguliseks suhteks VÕS leping, mille kuumääralt kuulus tasumisele sotsiaalmaks. Kõik lepingud on käesolevaks ajaks lõpetatud. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul täitmata kohustused riigimaksude osas seisuga 9.05.2017 summas 85 484,60 €, millelt arvestatakse jooksvalt arvestuslikku intressi (seisuga 9.05 2017 3 276,76 €). Võlgnevused esinevad kõikide maksuliikide osas, kuid suurimaks võlaks on mängijate tasudelt tasumisele kuuluvad maksud. Maksuhalduri kinnitusel ei ole võlgniku suhtes läbi viidud maksurevisjoni. Maksuvõlg on samuti tekkinud pikema perioodi vältel. Võlgnikul oli kinnitatud maksuvõlgade tasumiseks ajatamise graafik, kuid kuna ei suudetud graafikut täita, siis 25.04.2017 tunnistati see kehtetuks. Muudest võlgniku kohustustest ei ole ajutisele haldurile teatatud. Maakohtute andmetel võlgniku vastu käesoleval ajal kohtumenetlusi pooleli ei ole. Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et MTÜ-l BC Rakvere Tarvas on teadaolevaid sisse nõutavaks muutunud kohustusi seisuga 22.05.2017.a kokku summas 180 319,86 € . Käesolevaks ajaks on ühing oma tegevuse lõpetanud. Korvpallimeeskond on hooaja lõpetanud ning kõikide mängijatega on lepingulised suhted lõpetatud. Võlgnikul on viimase 3-4 aasta jooksul kogunenud võlgnevuse ca 180 000 € ning vara puudub. Lähtudes eeltoodust puudub perspektiiv, et tegevuse jätkamisel oleks võimalik ühingul teenida niipalju tulu, et tagada sissenõutavaks muutunud kohustuste tasumine ning jooksvate nõuete tähtaegne tasumine. Ajutise halduri hinnangul puudub perspektiiv olemasolevate kohustuste täitmiseks. Seega on võlgniku suhtes välja kujunenud maksejõuetus, mis ei ole ajutise iseloomuga. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise aluseid. Käesoleva ajal asjas kogutud materjalidele tuginedes on ajutine haldur seisukohal, et puuduvad alused vara tagasivõitmiseks, samuti pole antud ajahetkel teada asjaolusid, mille kohaselt oleks alus esitada kellegi vastu kahjuhüvitamise nõudeid. Ajutine haldur on analüüsinud võlgniku poolt registrile esitatud majandusaasta aruandeid perioodil 2012- 2016. Kogu selle perioodi vältel ei ole võlgnik ühtegi majandusaastat
lõpetanud kasumlikult. Igal lõppeval majandusaastal on teenitud kahjumit. Kuigi MTÜ eesmärgiks ei ole kasumi teenimine, siis pole eesmärgiks ka iga majandusaasta kahjumiga lõpetamine. 2016.aastaks oli ühingu eelmiste perioodide kahjum bilansi kohaselt – 166 597 €, millele lisandus veel eelmise aasta kahjum 65 841 €. Juhatuse liikme kinnitusel saadi peamiselt kogu tulu kas piletimüügist või siis sponsoritelt. Põhisponsoriteks läbi aastate olid HKScan ja Ramirent. Samuti on eelnevatel aastatel saadud väiksemaid ühekordseid toetusi. Juhatuse liige on ka selgitanud, et varasematel perioodidel olid toetused suuremad, kuid põhisponsor vähendas oma toetusi väga ootamatult. Kui 2013.a. oli toetus 100 000 €/aastas, siis 2016.aastal kõigest 40 000 €. Juhatuse liikme kinnitusel ongi see probleemide peapõhjus. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku esindaja antud selgitus maksejõuetuse tekkimise kohta on tõenäoline, sest üldteada faktidele tuginedes võib öelda, et enamuste spordivõistkondade tulud põhinevad peamiselt ainult sponsortoetustel. Ka avalikus meedias räägitakse iga võistkonna „suuremast või väiksemast rahakotist“, mille aluseks saab olla peasponsorite toetus. Võttes aluseks analüüsitud raamatupidamise andmed, siis võib väita, et BC Rakvere Tarvas on tegelikult olnud maksejõuetu juba aastaid, kuid ikka on ilmselt uue hooaja alguses suudetud saadavate sponsorrahade arvelt tasuda ka eelmiste perioodide kohustusi. Ilmselgelt suurendas selliste spordiühingute väljaminekuid 2014.aastast kehtima hakanud süsteem, kus võistkonnas mängivate sportlaste tasu maksustati nagu töötasud (kuigi neid nimetati stipendiumiks). Varasemalt tegutseti töövõtulepingute lausel, mille kohaselt tööjõumakse tasuda ei tulnud. Viimastel aastatel on kõik Eestis tegutsevad korvpalliklubid sõlminud lepinguid välismängijatega, kelle töötasu nõuded ning muud kulud võrreldes kohalikega on tunduvalt suuremad. Võttes arvesse kõik asjas kogutud materjalid, on ajutine haldur seisukohal, et MTÜ BC Rakvere Tarvas maksejõuetuse põhjuseks oli sponsortoetuste märkimisväärne vähenemine 2016.aastal ning maksejõuetuse lõplik väljakujunemine perioodil 2016-2017.a. Analüüsides juhatuse liikmete tegevust, siis ajutise halduri hinnanagul ei saa neile ette heita, et pankrotiavaldust ei ole esitatud juba mõnel varasemal aastal. Nagu öeldud, siis kuigi majandati pikka aega kahjumis, oli alati olnud võimalus edasi tegutsemiseks selle arvel, et uuel hooajal võis olla perspektiiv või prognoos suurema sponsorraha saamiseks, mis võimaldas katta ka eelnevate perioodide kohutusi. Ei saa pidaja võimalikuks, et iga hooaja lõpul oleks juhatus pidanud esitama pankrotiavalduse. Käesoleval ajal ei ole ajutise halduri valduses materjale, mille alusel oleks võimalik väita, et juhatuse liikmed ühingu rahanduse haldamisel oleks jätnud täitmata oma hoolsuskohustused ning tekitanud tahtlikult olukorra, mille tulemuseks oli alaline maksejõuetus. Kokkuvõte Ajutine haldur on seisukohal, et asjas kogutud materjalide kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Samuti on tuvastatud, et MTÜ-l BC Rakvere Tarvas puudub vara ja rahalised vahendid, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid. Kui võlausaldajad on nõus tasuma kohtu deposiiti edasise pankrotimenetluse läbiviimiseks vähemalt 3000 €, siis kuulub pankrotiavaldus rahuldamisele.
Samas ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi, mille kohaselt võiks olla perspektiiv pankrotivara suurendamiseks ja selle arvelt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Juhul, kui kohtu deposiiti ei tasuta pankrotimenetluse läbiviimiseks rahalisi vahendeid, siis tuginedes PankrS § 29 lg 1 ja 2, teeb ajutine haldur Viru Maakohtule ettepaneku: lõpetada MTÜ BC Rakvere Tarvas pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; avaldada vastav teade väljaandes Ametlikud Teadaanded; nimetada dokumentide hoidjaks juhatuse liige Andres Sõber (ik.35604250359); mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud. Kohtu seisukoht ja õiguslik põhjendus
/allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.