Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Heino-Vello Pihlak
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-06-19777
Tsiviilasi
MK’i hagi AA’i vastu 95000 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: MK, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx, xxxxx xxxx Hageja esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Martin Pärn Advokaadibüroo Nielson ja Pärn OÜ, asukoht Raua 19-7, 10124 Tallinn Kostja: AA, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x, xxxxx xxxx
esindajad
Asja läbivaatamise aeg
Välja mõista AA’ilt MKi kasuks 75 000 (seitsekümmend viis tuhat) krooni. Väljamõistetud summalt arvestada viivist Võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 sätestatud ulatuses (käesoleval ajal 10,5% aastas) kuni kohustuse täitmiseni. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Hagi esitamisega seotud kinnisvara eksperdiarvamuse maksumus jääb kostja kanda. Kostja enda kohtukulud jäävad tema kanda. Hageja tasutud riigilõiv kohtukuluna ja kohtuvälised kulud jäävad tema enda kanda.
Otsus tunnistada tagatiseta viivitamatult täidetavaks.
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja lõpuleviimiseks vajalik. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks-tegemisest. Hagi asjaolud Hageja taotleb abikaasade ühisvara müügist saadud raha hüvitamist summas 95000 krooni. Kostja on võõrandanud abikaasade ühisvaraks olnud korteri. Kostja ei nõustunud kohtuväliselt teada andma hagejale müügihinda, seetõttu tuli hagejal tellida ekspertarvamus vara väärtuse kohta. Kohtumenetlus Eelmenetluses oli kostja hagiga osaliselt nõus, nõustudes maksma hüvitust üle 8000 krooni. Ühtlasi esitas ühisvaraks olnud korteri võõrandamise hinna, 115 000 krooni kohta lepingu. Sellest tulenevalt muutis hageja nõude sisu ja taotleb sellest summast poole hüvitamist ning kahju katteks 20 000 krooni hüvitamist. Hageja arvates oli korteri hind müügi ajal 20 000 kr suurem kui tegelikult ära müüdi. Kohtuistungil nõustus kostja hüvitama 75 000 krooni, võttes ühisvara jagamise nõude sisuliselt õigeks. Hageja esindaja nõusutus sellega. Hageja esindaja vähendas kahjunõude 10 000 kroonile. Pooled pidasid võimalikuks menetluskulude üle kompromissi kaalumist kohtuistungi vaheajal. Peale vaheaega taotlesid pooled kohtuväliseid läbirääkimisi kahju suuruse ja kohtukulude hüvitamise osas. Hageja teatas kohtule, et loobub ka 10 000 kr nõudest. TsMS § 164 lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud TsMS § 164 lg 1 sätestatust erinevalt kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Hageja leiab, et õiglane on jätta kostja kanda tasutud riigilõivust 4000 krooni, mis on õigeks võetud nõude riigilõivu suurus ja hagi esitamiseks tehtud kulutus vara hindamisakti saamiseks 2500 krooni, sest kostja ei andnud teada vara müügihinda ja hageja pidi tegema seetõttu kulutusi eksperthinnangu saamiseks. Kostja teatas kohtule, et ei ole nõus tasuma 4000 ja 2500 krooni. Poolte erimeelsuse tõttu menetluskulude jagamisel korraldas kohus kirjaliku menetluse asemel kohtuistungi, mis toimus eelviimase istungi lõpus kokkulepitud ajal. Kohtuistungil hageja esindaja jäi menetluskulude rahalise nõude juurde, mis oli kirjalikult kohtule esitatud. Kohus oli kostjale meeldetuletusena saatnud kohtukutse, kostja kohtuistungile ei ilmunud, kuigi oli allkirja andes teadlik, et kokkuleppe saavutamisel on kohtul reserveeritud istung kokkulepitud ajale ning ei teatanud mitteilmumise seaduslikest põhjustest. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist.
Kohtu seisukohad Kohus pidas otstarbekaks teha tagaseljaotsuse. Kohus leiab, et hageja nõue ühisvara hüvitamise osas on rahuldatav. Menetluse käigus on selgunud tegelik korteri müügihind, milleks on 115000 krooni. Müüdud korter on olnud abikaasade ühisvara, mida ei ole jagatud abielulahutamise ajal. Perekonnaseaduse (PkS) § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel soetatud vara abikaasade ühisvara, mida võib § 18 lg 1 alusel jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. PkS § 19 lg 1 on jagatavad osad võrdsed. Seega on hageja nõue põhjendatud ja tuleb rahuldada 75000 krooni ulatuses, mis on pool hinnast omandi võõrandamise aja seisuga. TsMS § 143 p 1 ja 6 alusel on põhjendatud hageja nõue saada hüvitist kinnisvara hindamise ekspertarvamuse maksmise eest. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjades kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 alusel on võimalik lõikes 1 sätestatult erinev jagamine, kui tegemist on abielu varavahekorrast põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotamine ei oleks õiglane, muu hulgas see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohtu hinnangul on õiglane ja põhjendatud vara hinna teadasaamiseks eksperthinnangu arvamuse maksumuse hüvitamine hagejale kostja käitumise tõttu. Kuid nõutava riigilõivu või kohtuvälised kulud TsMS § 144 mõttes ei pea kohus põhjendatuks ega õiglaseks, arvestades ka laste huvisid. Kohus lähtub veel Riigikohtu seisukohast (3-2-1-12-07) ja mõttest, et põhjendamatult oleks soodsamas olukorras abikaasa, kes tegutses kiiremini ja esitas ühisvara jagamise hagi kohtusse. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Heino-Vello Pihlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.