Võlaõigus › Alusetu rikastumine

Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik

määruses esitatud põhjenduste juurde vaheotsuse tegemise eesmärgi osas. 12.04.2017 toimunud kohtuistungil määras kohus pooltele tähtaja vaheotsuse jaoks lõplike seisukohtade esitamiseks. 12.05.2017 määras kohus, et teeb käesolevas tsiviilasjas vaheotsuse avalikult teatavaks 12.06.2017 kohtukantselei kaudu. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

torustik rajatakse hoopis Xxxxning plaanitakse ühendada seal teiste ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni trassidega (mitte hagejale kuuluvate trassidega) ning tegi hagejale ettepaneku omandada trassid 1 (ühe) krooni eest. Xxxxvalla 26.05.2014 kirjas väljendatud seisukoht tähendab hageja arvamuse kohaselt Xxxxvalla ühepoolset taganemist Xxxx lepingus kokkulepitust, jättes nii hageja ilma võimalikest liitumistasudest, eesmärgiga omandada trassid tasu maksmata. Hageja hinnangul kindlustab Xxxxvald haldusvõimu kasutades oma veeettevõtjale (kostjale) monopoolset turupositsiooni, survestades mh tehnorajatiste omanikke loobuma tasuta enda omandist. Hageja hinnangul oleks mõistlik lõpetada käesolev vaidlus kasvõi trasside võõrandamisega Xxxxvallale või kostjale. Hageja leiab, et tal on õigus kostjalt nõuda rikkumise teel saadu hariliku väärtuse hüvitamist VÕS § 1037 lg 1 või AÕS § 85 lg 1 alusel. Hageja nõuab trasside kasutamise eest kostjalt tasu alates 2012 aastast summas 48 433,4 eurot ning edaspidi iga-aastaselt trasside kasutamise eest tasu summas 12 108,35 eurot.

Kostja vastus hagile

tagasivõtmisest, muutes seeläbi kostja poolt trasside kasutamise lõpetamise võimatuks. Hageja nõue on osaliselt aegunud.

Kohtu põhjendused

hageja on alates 05.12.2005 ning Xxxxvald alates 12.12.2007 13 115m2 suuruse kinnistu katastritunnusega xxxx (Xxxx) (registriosa nr xxxx) omanik (I kd tl 36); hageja on Xxxx trasside omanik (II kd tl 166 p); Xxxx kinnistut koormab hageja kasuks seatud isiklik kasutusõigus hageja trassidele (I kd tl 8391); 22.02.2007 Xxxxvallavolikogu määrusega nr 5 sai Xxxxvalla põhja-, lõuna- ja lääneosa (sh Xxxx) vee-ettevõtjaks Xxxxvalla ainuomandis olev kostja (II kd tl 166 p); kostja kasutab tasu maksmata alates 2006 hageja trasse nn Xxxx elurajoonis paiknevate kinnistute varustamiseks ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniga (veeteenus) (II kd tl 166 p);

-

hageja ja Xxxxvalla 12.12.2007 lepingu p 2.17 järgi on Xxxxvallal, tingimusel, et hageja ja Xxxxvald on sõlminud kirjaliku kokkuleppe Lepingu punkti 2 alusel seatava isikliku kasutusõiguse esemeks olevate tehnovõrkudega peale lepingu sõlmimist liituvate isikute poolt makstavate liitumistasude jagunemise kohta hageja ja Xxxxvalla vahel, õigus nõuda, et hageja võõrandaks Xxxxvallale lepingu punkti 2 alusel seatava isikliku kasutusõiguse esemeks olevad tehnovõrgud ja lepingu punkti 2 alusel seatava isikliku kasutusõiguse hinnaga üks (1.-) kroon kahe tuhande kolmeteistkümnendal aastal (I kd tl 88).

Kohus loeb eelnimetatud asjaolud tõendatuks.

asjaolud. Kostjale ei ole siduvad ning kostja õigusi ei mõjuta kokkulepped või väidetavad lubadused ja kohustused, mis on vastastikku täidetud või täitmata jäetud hageja ja Xxxxvalla omavahelistes suhetes. Hageja ja Xxxxvalla vahelises suhtes hageja väljendatud seisukohad omavad tõenduslikku tähendust hageja poolt nõude esitamise motiivide seisukohalt. Xxxxvalla poolt väljendatud seisukohad kostjat aga ei seo. Õige on kostja seisukoht, et hageja on hagis ja vastuses läbivalt samastanud kostja ainuosaniku tegevust ja teadmisi kostja tegevuse ja teadmistega, mis ei ole õiguslikult võimalik ega faktiliselt õige. Xxxxvalla kui kostja ainuosaniku tegevust, teadmisi ja sellest tulenevaid tagajärgi ning võimalikku vastutust ei saa omistada kostjale. Kuigi TsÜS § 132 lg 1 ja VÕS § 1054 reguleerivad teise isiku vastutamist (kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandusvõi kutsetegevusega), oleksid kohtu hinnangul eeltoodud normid kohaldatavad üksnes juhul, kui hageja oleks esitanud oma nõude Xxxxvalla vastu.

Xxxxütlustega. Hageja leiab, et kostja on asunud ebaõigele seisukohale, et kostja on õigustatud kasutama tasuta hagejale kuuluvaid trasse. Hageja ei vaidlegi vastu, et kostja on hageja trasse ca 9 aastat kasutanud ja täitnud vee-ettevõtja kohustust Xxxx elanikele. Kostja poolt trasside kasutamise eest pidi hageja saama Xxxx lepingus kokkulepitud kompromissi korras õigustatud hüvitist Xxxx põhjaossa rajatavate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni trasside liitumistasude näol ning sellest tulenevalt ei nõudnud hageja kuni 26.05.2015 trasside kasutamisest ka kostjalt tasu. Hageja viitab hageja Xxxxvalla ja hageja vahel 12.12.2007 sõlmitud lepingu punktile 2.17 (I kd tl 88), mille kohaselt leppisid hageja ja Xxxxvald kokku, et hiljemalt 2013 aastal sõlmitakse leping, mille põhimõtete alusel tullakse jagama peale lepingu sõlmimist trassidega liitunud kinnistute liitumistasusid. Hageja sai alles 26.05.2014 teada, et trasside kasutamine kostja poolt on toimunud nö tasuta. Hagejale jääb arusaamatuks, et kuidas on kostja poolt veeteenuse pakkumine Xxxx elanikele hageja huvides, kuivõrd hageja ei saa endale kuuluva vara kasutamise eest mingisugust hüvitist, kuid kannab ettevõtte pidamisega seotud kulusid. 22.02.2007 määrati kostja Xxxx piirkonnas veeettevõtjaks, millest tulenevalt pididki selle elanikud veelepingu sõlmima kostjaga. Kostja kasutab omapoolseks igapäevaseks majandustegevuseks hageja vara. Ei ole ka kuidagi põhjendatud, et kostja, kes määrati Xxxx vee-ettevõtjaks alles 22.02.2007, tegevus on soodustanud hagejal Xxxx kinnistute müüki, kuna hageja sõlmis 52 kinnistu asjaõiguslikud müügilepingud 2006 aasta jaanuarist – aprillini. Hageja on tõendanud enda väiteid hageja seadusliku esindaja Xxxx seletustega ning tunnistajate Xxxxja Xxxxütlustega. Hageja seadusliku esindaja Xxxx seletuste ja hageja tunnistajate ütluste põhjal saab kohus järeldada, et Xxxx,xxxx,xxxx trassid on ühendatud ning moodustavad ühtse vee- ja kanalisatsiooni süsteemi alates ekspluatatsiooni võtmisest, täpsemalt Xxxxütlus „Minu arvates on need trassid ühendatud (Xxxx,xxx,xxxx). Moodustavad ühtse vee- ja kanalisatsiooni süsteemi ja seega on Xxxxi kasutuses Xxxx trassid alates ekspluatatsiooni võtmisest.“ (III kd 203 p) ja Xxxxütlus „2006 juulis sai Xxxx ja 2 trasside omanikuks Xxxxvald. Xxxx on nendega seotud, see on ühtne tervik“ (III kd tl 205 p). Hageja ei andnud trasse kostja kasutusse, need sattusid kostja kasutusse seonduvalt kostja veeettevõtjaks määramisega, täpsemalt Xxxx ütlus „ Xxxx ei andnud trasse Xxxxi kasutusse“ (III kd tl 202 p) ja Xxxx ütlus „Xxxxi trassid sattusid Xxxx kasutusse seonduvalt Xxxxi veeettevõtjaks määramisega“ (III kd tl 202). Lepingus Xxxx trasside osas ei olnud lõplikku kokkulepet, kuidas vormistatakse trasside edasine saatus ja kasutamine, puudus kokkulepe ka tasu osas, täpsemalt Xxxxütlus „Xxxx trasside osas ei olnud lõplikku kokkulepet, kuidas vormistatakse trasside edasine saatus ja kasutamine“ (III kd tl 202 p). Hageja oli teadlik, et kostja kasutas Xxxx trasse 20072013, täpsemalt Xxxx ütlus „Olin teadlik, et Xxxx kasutas Xxxx trasse 2007-2013.“ (III kd tl 202) ning Xxxxütlus „Läbirääkimiste ajal Xxxx teadis, et Xxxx kasutab Xxxx trasse.“ (III kd tl 203 p). 2007-2013 kostjaga läbirääkimisi ei peetud, kuna leping oli sõlmitud XxxxValla ja hageja vahel, kostja ei olnud lepingu osapool, täpsemalt Xxxx ütlus „ Perioodil 2007-2013 toimus suhtlus vallaga tulenevalt sõlmitud notariaalsest kokkuleppest saavutamaks lõplik lahendus. Xxxxiga ei peetud läbirääkimisi, kuna leping oli sõlmitud XxxxVallavalitsuse ja Xxxxi vahel, Xxxx ei olnud lepingu osapool“ (III kd tl 202 p). Hageja ei avaldanud vastuseisu kostjale veetrasside kasutamise osas, täpsemalt Xxxx ütlused „Minu arvates oleks pidanud 2007-2013 trasside kasutamine toimuma vastavalt Xxxxvalla soovile.“ (III kd tl 201 p) ja „[Perioodil 2007-2013] Xxxxiga ma ühendust ei võtnud ja ei avaldanud vastuseisu Xxxxile veetrasside kasutamise osas.“ (III kd tl 202). Hageja ei nõudnud tasu trasside kasutamise eest seni, kui käisid läbirääkimised punkti 2.17 realiseerimiseks, täpsemalt Xxxxütlus „ Minu teada ei nõudnud Xxxx muul viisil tasu trasside kasutamise eest seni ajani, kuni käisid läbirääkimised punkti 2.17 realiseerimiseks“ (III kd tl 203 p). Hageja ei ole valmis trasse vastavalt kostja pakkumisele kasutusele võtma, täpsemalt Xxxx

ütlus, et „Xxxx on pakkunud võimalust trassid Xxxxile oma kasutusse tagasi võtta. Käesoleval hetkel Xxxx ei ole valmis trasse kasutusele võtma, kuna tema igapäevane aktiivne majandustegevus on peatunud.“ (III kd tl 202 p). Kostja tunnistajate ütluste põhjal kohus järeldab, et Xxxxvald andis kostjale üle Xxxx ja 2 trassid 2006 augustis, selle küljes oli ka Xxxx, täpsemalt Xxxxütlus „Xxxxvald andis Xxxxile üle Xxxx, 2 trassid 2006 augustis, selle küljes on ka Xxxx“ (III kd tl 205 p). Kostja lepingu läbirääkimistel ei osalenud, täpsemalt Xxxxütlus „Ükski Xxxxi esindaja ei osalenud lepingu läbirääkimistel, kuna ei olnud lepingu osapool.“ (III kd tl 203). Suulise kokkuleppe alusel hageja lubas kostjal trasse kasutada, täpsemalt Xxxxütlus, et „Xxxxile oli teada, et Xxxx kasutab Xxxx trasse.“ (III kd tl 205). „Suulise kokkuleppe alusel ütles Xxxxi esindaja Xxxx Xxxxile, et võite seal rahulikult teenust osutada, kuni vald omandi üle võtab. See vestlus toimus minu ja Xxxx vahel. Suulises kokkuleppes täiendavaid tingimusi ei olnud, jutt oli pigem ajendatud sellest, et Veski soovis sellel alal, et oleks teenuse osutamine tagatud ja ta oli isiklikult sellest huvitatud, sest Xxxx ei tahtnud seal tegutseda, kuna nad olid süsteemi Xxxx ja 2 näol üle andnud, siis neil puudus huvi Xxxx piirkonnas veeettevõtjana tegutseda.“ (III kd tl 205 p). Kuni 2013 ei küsinud hageja tasu trasside kasutamise eest ning oli iseenesest mõistetav Xxxxvalla ja hageja läbirääkimiste tulemusena, et vallale üle tulnud trasse hakkab veeettevõtjana kasutama/opereerima tasuta kostja, täpsemalt Vello Viiburg ütlused „12.12.2007 kuni 2013 aastani ei küsinud Xxxx vallalt tasu trasside kasutamise eest“ ja „ Perioodil lepingu sõlmimisest kuni 2013 lõpuni oli see iseenesest mõistetav meie läbirääkimiste tulemusena, et trassid, kui tulevad vallale üle, hakkab neid kasutama/opereerima Xxxx. Veeettevõtja on Xxxx.“ (III kd tl 204 p). Hagejale oli teada, et kostja kasutab Xxxx trasse, ei takistanud seda ega nõudnud tasu ega kasutamise lõpetamist, täpsemalt Xxxxütlus „Xxxx ei ole teinud Xxxxile ühtegi takistust trasside kasutamise osas ja ei ole nõudnud tasu ja ei ole nõudnud ka kasutamise lõpetamist“(III kd tl 205). Hageja hakkas kostjalt trasside kasutamise eest tasu nõudma 2015 aprillis, täpsemalt Xxxxütlus „ Xxxx hakkas Xxxxilt trasside kasutamise eest tasu nõudma 2015 aprillis“ (III kd tl 205 p). Kostja on teinud hagejale ettepaneku trasside opereerimise ülevõtmiseks, hageja ei ole seda soovinud, täpsemalt Xxxxütlus „Xxxx on teinud Xxxxile ettepaneku trasside opereerimise üle võtmiseks. Xxxx ei olnud nõus trasside opereerimist enda peale võtma, viidates, et neil puudub soov ja tahtmine veeettevõtlusega Xxxx piirkonnas tegutseda“ (III kd tl 205 p). Kohus asub seisukohale, et hageja seadusliku esindaja seletusega ning tunnistajate ütlustega, aga ka asjas esitatud muude tõenditega (vt edaspidi) on tõendatud, et kostja kasutab hageja trasse Xxxx piirkonnas juba enne 12.12.2007 notariaalse lepingu sõlmimist kuni käesoleva ajani ning hageja on olnud kostja poolt hageja trasside kasutamisest kogu kasutamise aja jooksul teadlik (eelviidatud ütlused, hageja enda kinnitus pretensioonis 24.04.2015, I kd tl 71; Xxxx kinnistute osas sõlmitud lepingud, I kd tl 79-80; võrgu- ja elektrilepingu loovutamine 21.08.2007, I kd tl 81; hageja vastus 22.04.2016 kirjale, III kd 13-14). Kohtu hinnangul on ka tõendatud, et kostjal oli hageja trasside kasutamiseks hageja nõusolek (eelviidatud ütlused, vee- ja kanalisatsiooniteenuse kasutusleping 04.10.2006, I kd tl 74-77; väljavõte hageja äriregistri väljavõttest, I kd tl 78; hageja vastus 22.04.2016 kirjale, III kd 13-14) ning nõusolek oli antud nii otseselt (suuline kokkulepe Xxxx ja Xxxxvahel, III kd tl 205 p) kui kaudselt, väljendudes hageja tegudes, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 62 lg 3). Samuti on tõendatud, et hageja nõudis kostjalt esimest korda tasu trasside kasutamise eest 24.04.2015 (I kd tl 70-73), kuid trasside kasutamise keelamist pole hageja tänaseni kostjalt nõudnud. Hageja on kohtuistungil TsMS § 231 lg 2 mõttes omaks võtnud, et ei ole takistanud kostja poolt trasside kasutamist (III kd tl 202). Hageja on omaks võtnud ka selle, et kostja on teinud hagejale ettepaneku Xxxx trasside opereerimise ülevõtmiseks, hageja ei ole seda soovinud, kuna hagejal ei ole käesoleval hetkel võimalik (mh ka majanduslikult), et hageja asuks vee-ettevõtjana Xxxx piirkonnas vastavaid teenuseid osutama (III kd 202 p).

Hageja võõrandas Xxxxvallale 12.07.2006 lepinguga olulised osad infrastruktuurist ühisveevärgija kanalisatsiooniteenuse osutamiseks ja sellest tulenevalt puudub hagejal võimekus täna osutada vee-ettevõtjana majanduslikult edukat teenust Xxxx piirkonnas (III kd tl 201 p). Eeltoodu alusel saab järeldada, et kostja poolt trasside kasutamine oli ja on ka hagejale majanduslikult tasuv, so trasside kasutamine ei riku hageja õigusi.

Kostja selgitab lisaks, et kui kostja oleks teadnud, et hageja tahab trasside kasutamise eest tasu, ei oleks kostja hakanud trasse kasutama ning hagejal ei oleks saanud tekkida tasunõuet. Samal põhjusel ei pea kostja võimalikuks hagejale trasside eest tasu maksmist tulevikus. Hageja seevastu leiab, et kuna hageja ei teadnud enne Xxxxvalla 26.05.2015 seisukohta, et hagejale ei maksta hüvitist kostja poolt ca 9 aasta vältel hageja trasside kasutamise eest, ei ole hageja käitunud vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja kasutab pahatahtlikult tasuta hageja trasse, kuivõrd oli teadlik, et Xxxxvald ei kavatsenudki täita 12.12.2007 kokkulepet trasside eest tasumiseks. Hageja leiab lisaks, et kostja pahatahtlikku käitumist iseloomustab kostja 19.05.2015 vastus nr 03-15/90 hageja 24.04.2015 pretensioonile (I kd tl 188-192). Nimelt ähvardas kostja oma vastuskirjas, et kostja hakkab küsima Xxxx liitumata kinnistutele eesvooluga liitumise tasu, kuigi hageja ja kostja lepingust tulenevalt on selliste tasude küsimine välistatud, kuna eelvooluga liitumise tasud võeti arvesse eelvoolu müügihinna arvestamisel. Hageja selgitab, et on Xxxxvalla ja kostjaga korduvalt otsinud lahendusi käesoleva situatsiooni lahendamiseks, kuid paraku tulutult (II kd tl 24). VÕS § 6 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. TsÜS § 138 lg 2 kohaselt õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kostja on märkinud, et hageja nõue tuleb VÕS § 6 lg 2 ning TsÜS § 138 lg 2 alusel jätta rahuldamata ka juhul, kui hageja oleks nõude rajanud faktilisele asjaolule, et hageja ja kostja vahel oli trasside kasutamist reguleeriv lepinguline suhe. Kohus märgib, et kuna kohus on eespool tuvastanud, et kostjal on hageja nõusolek trasside kasutamiseks ja tulenevalt hageja nõudest VÕS § 1037 lg 1 alusel eeldused kostja vastu nõude esitamiseks käesolevas asjas täidetud ei ole, siis hageja VÕS § 1037 lg 1 (ning alternatiivselt AÕS § 85 lg 1) alusel esitatud nõude raames kohtu hinnangul VÕS § 6 lg 2 ning TsÜS § 138 lg 2 kohaldamise küsimuse analüüs asjassepuutuv ei ole. Kohus märgib üksnes, et hea usu põhimõtte vastast käitumist on hageja seostanud kostjaga, kuid pahatahtlikkuse etteheited on hagejal eelkõige Xxxxvalla osas. Hageja viitab Xxxxvallaga sõlmitud Xxxx lepingu punktile 2.17 (I kd tl 88), Xxxxvalla ja hageja notariaalsele lepingule 17.07.2006 (tl 193-201 II kd tl 1-21) (milles lepiti kokku, et hiljemalt 2013 sõlmitakse kokkulepe, millega reguleeritakse hagejale uute liitumistasude jagamine, mis pidigi olema trasside kasutamise hüvitis hagejale ning seejärel kostja ostab hagejalt trassid ühe (1) krooni eest) ning Xxxxvalla kirjale 26.05.2014 (II kd tl 22-23).

Alternatiivselt on hageja seisukohal, et hageja nõude aegumine algas 2014. Hagejal oli 2013 aasta lõpuni lootus, et kui kostja ise trasside kasutamise eest tasu ei maksa, siis saab trasside kasutamine hüvitatud Xxxxvalla poolt liitumistasude jagamisega 12.12.2007 lepingu punktis 2.17 ettenähtud korras. Xxxxvald liitumistasusid ei jaganud. Hageja sai oma õiguste rikkumisest lõplikult teada Xxxxvalla 26.05.2014 kirjaga. Olukorras, kus hageja esitas hagi 15.07.2015 (vähem kui kolm aastat enne aegumistähtaja möödumist) ei ole hageja nõue aegunud. TsÜS § 151 lg 1 kohaselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 154 kohaselt korduvate kohustuste nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kuna kohus on eespool tuvastanud, et kostjal on hageja nõusolek trasside kasutamiseks ja VÕS § 1037 lg 1 eeldused kostja vastu nõude esitamiseks käesolevas asjas täidetud ei ole, siis käesoleva nõude põhjendatuse raames on ära langenud ka vajadus analüüsida kostja aegumise vastuväidet. Kohus märgib üksnes, et nõustub kostjaga, et käesolevas asjas ei saaks aegumise kohaldamisel kohaldada TsÜS § 154 regulatsiooni, sest alusetust rikastumisest tulenev nõue on ühekordne nõude. Alusetu rikastumise õigussuhtele ei ole omane korduv kohustuste täitmine. TsÜS § 154 regulatsioon oleks asjakohane nt perioodilisi makseid sätestava lepingu täitmise nõude või muu perioodilist täitmist ettenägeva õigusliku aluse olemasolul. Käesolevas asjas on hageja esitanud alusetu rikastumise nõude ning see aegub TsÜS § 151 sätestatud korras.

oleks trasside osas muud laadi tasulise kasutamise leping (nt üürileping, rendileping). Käesolevas asjas õigussuhte hindamise seisukohalt omavad tähendust hageja poolt välja toodud faktilised asjaolud lepingulise õigussuhte puudumise osas ning tuginemine VÕS § 1037 lõikele 1 ja AÕS § 85 lõikele 1. Hageja nõude faktiliseks aluseks on trasside kasutamist lubava lepingulise suhte puudumine hageja ja kostja vahel ning muid hagi aluseid hageja kogu kohtumenetluse jooksul esitanud ei ole. TsMS § 376 lg 4 kohaselt hagi aluseks olevate põhiliste asjaolude muutmine on hagi muutmine. TsMS § 376 lg 1 ja lg 2 kohaselt pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et tuginemine hageja poolt välja toodud õigussuhte puudumisele või lepingulise õigussuhte olemasolule muudab hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid, see oleks käsitletav hagi muutmisena, mistõttu analüüsis kohus, sõltumata asjaolust, et kohus ei ole seotud poolte antava õigusliku hinnanguga, üksnes trasside õigusvastase kasutamise faktiväitel rajanevat nõuet. Kostjal oli VÕS § 1037 lg 1 alusel esitatud nõude maksmapaneku vältimiseks võimalik esitada vastuväited, et rikkumist pole toimunud, aga ka rikastumise äralangemise kohta ning mõlemad eeltoodud vastuväited on kostja ka käesolevas asjas esitanud. Kostja on esitanud lisaks vastuväited tulenevalt hageja poolt hea usu põhimõtte rikkumisest ning seonduvalt hageja nõude aegumisega. Hageja nõude alternatiivne õiguslik alus on AÕS § 85 lg 1 (vindikatsiooninõue). AÕS § 80 lg 1 kohaselt omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 kohaselt omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 85 lg 1 kohaselt valdaja vastutab asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037–1040. Kasuna AÕS § 85 lg 1 ja TsÜS § 62 tähenduses saavad kõne alla tulla asja viljad ja kasutuseelised. Eeltoodud normidest tulenevalt saab vindikatsiooninõude esitajaks olla omanik, nõue esitatakse õigusliku aluseta asja valdaja suhtes ning valdaja võib vastuväitena esile tuua, et tal on valdamiseks õiguslik alus. Õigusliku alusel puudumisel valdaja vastutab kasu hüvitamise eest vastavalt VÕS §dele 1037–1040. Seega, ka AÕS § 80 lg 1 võimaldab vindikatsiooninõuet esitada üksnes sellise kostja vastu, kes valdab hageja asja ilma õigusliku aluseta. Käeolevas asjas on kohus tuvastanud, et kostjal oli hageja nõusolek trasside kasutamiseks, seega ei kasutanud hageja trasse õigusliku aluseta. Õige on kostja seisukoht, et AÕS § 80 lg 1 nõude kui põhinõude rahuldamise võimatuse korral tuleb jätta rahuldamata ka AÕS § 85 lg 1 sätestatud kasu väljaandmise ja hüvitamise nõue. Kohus asub seisukohale, et hageja käesolevas asjas esitatud nõue VÕS § 1037 lg 1 ning alternatiivselt AÕS § 85 lg 1 alusel ei ole faktiliselt põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Mõlemale viidatud normile rajaneva nõude rahuldamise eelduseks on hageja õiguste rikkumine läbi trasside kasutamise kostja poolt hageja tahte vastaselt (VÕS § 1037 lg 1 kohaselt trasside kasutamine ilma hageja nõusolekuta ning AÕS § 85 lg 1 kohaselt trasside ebaseaduslik valdamine). Kohus on tuvastanud erinevaid tõendeid kogumis hinnates, et kostja kasutas juba alates 2006 aasta augustist hageja trasse hageja teadmisel ning nõusolekul, mistõttu pole kostja poolt trasside kasutamine toimunud hageja tahte vastaselt, tema õigusi rikkudes ning ilma õigusliku aluseta. Trasside kasutamine toimus ja toimub hageja nõusolekul ehk õiguslikul alusel. Seega puuduvad VÕS § 1037 lg 1 ega AÕS § 85 lg 1 kohaldamise eeldused. Kohus on tuvastanud käesoleva vaheotsusega, et hageja nõue on põhjendamatu, kuivõrd kohus on tuvastanud kostja poolt hageja trasside kasutamise õiguslikul alusel.

Kohus nõustub ka kostja seisukohaga, et VÕS § 1037 lg 1 või AÕS § 85 lg 1 tugineva nõude rahuldamata jätmiseks ei ole oluline trasside kasutamise õigusliku aluse täpne kvalifikatsioon, vaid piisab selles, et trasside kasutamine toimus hageja nõusolekul ja vastavalt tema tahtele. Hageja esitatud nõude rahuldamata jätmise seisukohalt ei ole oluline, kas trasside kasutamise õiguslik alus nägi ette tasuta või tasulise kasutamise. Käesolevas asjas on tõendatud, et hageja esitas kostjale arve trasside kasutamise eest 24.04.2015, kuid hageja on ka pärast tasunõude esitamist ning kohtuvaidluse ajal nõustunud trasside kasutamisega kostja poolt. Lahutatult tasu küsimusest ei ole hageja vastu vaielnud kostja õigusele trasse vallata käesoleva hetkeni ning on soovinud majanduslikel kaalutlustel trasside valdamist kostja poolt ning keeldunud trasside tagasivõtmisest. Kuivõrd hageja on keeldunud trasside vastuvõtmisest, jätab kohus rahuldamata ka hageja esitanud kostja vastu tulevikku suunatud nõude, millega hageja nõuab kostja kohustamist tasuda iga aasta 15. jaanuariks 12 108,35 eurot kuni hagejale kuuluvate trasside õigusliku aluseta kasutamise lõppemiseni. Kui hageja keeldub trasside valduse tagasivõtmisest, on kostja poolt hageja trasside kasutamine käsitletav trasside kasutamisena hageja tahtel. Käesoleva vaheotsuse tegemisel tuvastas kohus, et hageja õiguste rikkumist ei ole toimunud, seega langes ära vajadus võtta seisukoht kostja rikastumise osas, aga ka kostja vastuväidete osas tulenevalt hea usu põhimõtte rikkumisest ja nõude aegumisest. TsMS § 449 lg 1 alusel teeb kohus käesolevas asja vaheotsuse, millega tunnustab hageja nõude põhjendamatust ning TsMS § 449 lg 2 kolmanda lause kohaselt jätab kohus lõppotsusena hagi rahuldamata. TsMS § 449 lg 2 esimese lause kohaselt vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.