M.P pankrotiavaldus J.M pankroti välja kuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26. detsembri 2006.a määrus võlausaldajate üldkoosoleku poolt kinnitatud kompromissi kinnitamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
J.M ja J.J määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (võlgnik) J.M (IK xxxxxxxxxxx) Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja) J.J Vastustajad (võlausaldajad) 1) D AS, x , esindaja: A. K; 2) H AS, x, esindaja: A. K; 3) A. K, x , tel xx xx xxx; 4) Kohtutäitur P.L, x; 5) S OÜ, reg.kood: xxxxxx, x , tel xxxxxxx, juhatuse liige: V. V; 6) OÜ U, reg.kood: xxxxxxxxx, x, juhatuse liige: A. T; 7) P. L, OÜ M ajutine pankrotihaldur, Õigusbüroo X OÜ, reg kood xxxxxxx, x, tel: xx xxx xxx, x xxxxxx; 8) Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu, Suur-Ameerika 1, 15006 Tallinn, tel 611 3558, faks: 696 6810, esindaja: Silvi Uljas, E-post: [email protected]
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta muutmata Harju Maakohtu 26. detsembri 2006.a määruse lõppjäreldus – jätta kinnitamata võlausaldajate 14. novembri 2006.a üldkoosoleku poolt kinnitatud kompromiss J.M pankrotimenetluses – arvestades põhjenduste osas ka ringkonnakohtu määruses märgitut.
Määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest arvates
(PankrS § 183 lg 4). Asjaolud ja menetluse käik
1.14. novembril 2006.a toimus J.M (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek 26 võlausaldaja osalusel. Osavõtjad otsustasid läbi viia koosoleku võlgniku kohalolekuta. Koosolekule hääletamisele pandud kompromissettepanekus tegi võlgnik J.M ettepaneku tasuda kompromissina võlausaldajatele 35 % kõigist kaitstud nõuetest nelja kuu jooksul peale kohtu poolt võlausaldajate kompromissiotsuse kinnitamist.
2.18. oktoobri 2006.a teate kohaselt oli OÜ M, olles loovutamise teel omandanud M. M kaitstud ja tunnustatud võlanõude võlgniku vastu summas 664 928,85 kr, loovutanud omandatud nõude osade kaupa kahele isikule: 1) J.J, kes on OÜ M juhatuse liige - 500 000.- krooni, millele vastab vastavalt Tallinna Linnakohtu 09.11.2004.a määrusele tsiviilasjas nr 2/28-6233/04 500 häält; 2) Ü. M, kes on pankrotivõlgnik J.M ema -164 928,85 krooni, millele vastab 165 häält.
3.14. novembri 2006.a koosolekul selgus, et OÜ M oli AS-lt Hansapank omandatud tunnustatud ja hüpoteegiga tagatud nõudest summas 272 021,72 krooni loovutanud 79 000.krooni osade kaupa kokku üheteistkümnele isikule. Kohus tegi kindlaks, et nõudes J.M vastu osalesid loovutuses: 1) J. K – 10 000.- krooni, 5 häält; 2) P. K – 5000.- krooni, 5 häält; 3) E. K-K – 10 000.- krooni, 10 häält; 4) V. T – 5000.- krooni, 5 häält; 5) K. V – 5000.- krooni, 5 häält; 6) O. K – 5000.- krooni, 5 häält; 7) V. V – 8000.- krooni, 8 häält; 8) A. M – 8000.krooni, 8 häält; 9) A. S – 8000.- krooni, 8 häält; 10) R. S – 10 000.- krooni, 10 häält; 11) I. I – 5000.- krooni, 5 häält.
4.Võlausaldajad S OÜ, OÜ U, P. L ja Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu esitasid kompromissi kohta vastuväite, paludes kompromissi mitte kinnitada selle õigusvastasuse tõttu. Vastuväitele allakirjutanud võlausaldajad leiavad, et kompromiss rikub võlausaldajate õigusi ning kompromiss tugineb suuresti võlausaldajate häältele, kelle nõuded võidakse jätta tunnustamata. Ka ei ole J.M täitnud PankrS § 179 lg 1 tulenevat nõuet, mille kohaselt tuleb kompromissiettepanekus põhjendada, kas võlgnik suudab oma võlad tasuda kokku lepitud ulatuses ja kindlaks tähtpäevaks. PankrS § 180 lg 3 kohaselt on kompromissi otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab vähemalt pool kohalviibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 2/3 kõigi nõuete summast. Võlausaldajad on seisukohal, et kuivõrd vahetult enne 14. novembri 2006.a üldkoosolekut loovutas võlausaldaja nõude 13 erinevale isikule, sealhulgas pankrotivõlgniku perekonnaliikmetele, sai koosolek uute võlausaldajate arvulisest ülekaalust tingituna kompromissettepaneku vastu võtta.
5.Võlausaldajate D AS-i, H AS-i, A. K ja kohtutäitur P. L vastuväite kohaselt ei ole kompromissettepanekus kuidagi põhjendatud, et võlgnik suudab oma võlad tasuda. Võlgnik ei ole pankrotimenetluses esitanud oma sugulastega väidetavalt sõlmitud kokkulepet nendepoolseks võlgade tasumiseks. Ka ei ole teada, kes võlgniku sugulastest on nõus andma tagastamatu abina 1 997 356,09 krooni, see on summa mis käesoleval hetkel vastab 35 protsendile kogu nõuete summast. Esimese astme kohtu määruse põhjendused
6.Vaidlustatud määruses leidis maakohus, et kompromiss tuleb jätta kinnitamata nii sisulistel põhjustel kui ka põhjendatud vastuväidete olemasolu tõttu. Kohtul on alus eeldada, et kompromiss vastab selles osalevate isikute tahtele. Vastuväidete olemasolu tõttu on kompromiss olulises vastuolus avalike huvidega ning sellisel juhul on kohtul kohustus ka vastuväite puudumisel jätta kompromiss kinnitamata. Maakohus märkis, et oluliseks õigustuseks, mille
2 (6)
korral kohus võib jätta kompromissi kinnitamata vastuolu tõttu avaliku huviga, võib olla asjaolu, et kompromissi korral võlausaldaja saab oma nõude rahuldamiseks oluliselt vähem raha, kui oleks saanud võlgniku likvideerimise korral ning võlgniku tegevuse jätkamiseks puudub samas oluline avalik huvi. Maakohus viitas ka Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-53-05, mille kohaselt võib teisi võlausaldajaid kahjustava või võlausaldajate ühistele huvidele mittevastava kompromissi otsustamine võlausaldajate poolt hea usu põhimõtte vastaselt anda kohtule aluse kompromiss kinnitamata jätta. Kohus leidis, et kompromiss tuleb jätta kinnitamata ka eeltoodud põhjusel. Lisaks märkis maakohus, et võlausaldajate poolt 14.11.2006 kinnitatud kompromiss ei kuulu kohtu poolt kinnitamisele ka sisulistel põhjustel, sest kohus hindab muuhulgas ka seda, kas kompromissiga ei kahjustata ebaproportsionaalselt mõnda võlausaldajat. See tuleneb PankrS § 83 lg 1, mis lubab võlausaldajate üldkoosoleku otsust vaidlustada ka põhjusel, et otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve ja §-i 83 lg-st 3, mille järgi ei saa võlausaldaja kohtu kinnitatud üldkoosoleku otsust vaidlustada, otsusele võib aga esitada vastuväiteid, mis edastatakse otsuse kinnitamist lahendavale kohtule. Määruskaebuste põhjendused
7.Võlgnik J.M esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ning teha uus määrus, millega kinnitada võlausaldajate üldkoosoleku poolt tehtud kompromiss. Määruskaebuse kohaselt on kohus hinnanud vastuväiteid ebaõigesti, kuna vastuväidetes on esitatud eksitavaid seisukohti. Kaebaja arvates ei riku kompromiss võlausaldajate õigusi, kuna kõiki võlausaldajaid käsitletakse võrdsetena ja kõigi võlausaldajate tunnustatud nõuded rahuldatakse kompromissi alusel samas ulatuses (v.a hüpoteegiga tagatud nõue, mis kuulub rahuldamisele täies ulatuses).
8.Ebaõige on väide, et kompromiss tugineb suuresti võlausaldajate häältele, kelle nõuded võivad jääda rahuldamata, kuna kompromissi kinnitamisel ei oma tähtsust nõude tunnustamise või mittetunnustamise väljavaated. Nõuete tunnustamise menetlused on osaliselt pooleli nii kompromissi poolt hääletanud kui kompromissi vastu olnud võlausaldajatel. Vastavalt PankrS § 180 lg-le 3 osalevad hääletamisel kõik võlausaldajad, sh need, kellel nõude tunnustamise menetlus on pooleli. Tähtsust ei oma asjaolu, et osa võlausaldajatest on oma nõudeid osaliselt loovutanud, loovutamised on toimunud vastavalt seadusele. Nõudeid on loovutanud nii kompromissi poolt kui vastu olnud võlausaldajad. Nõuete osaline loovutamine võlgniku vanematele ei muuda üldpilti, sest üldkoosolekul moodustasid nad 2 võlausaldajat 26-st ning neile kuulus kokku 173 häält 5591-st.
9.Põhjendamata on ka vastuväited, mille kohaselt ei ole kompromissettepanekus esitatud piisavaid andmeid selle kohta, et võlgnik suudab oma võlad tasuda. Kompromissettepaneku alusel kuulub tasumisele 35% kõigist tunnustatud nõuetest ning kompromissettepaneku p 3 kohaselt saab võlgnik kompromissi täitmiseks vajalikud rahalised vahendid (kokku hetkel summas 1 997 356,09 kr) tagastamatu abina oma sugulastelt, keda võlgnikul on üle 600. Võlausaldajad ei ole huvi tundnud võlgniku ja tema sugulaste vaheliste kokkulepete vastu. PankrS § 190 annab võlausaldajatele võimaluse kompromissi tühistamiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks ka juhul, kui kompromissi ei täideta nõuetekohaselt.
10.Võlgnikule kuulub ainukese varana korter x , mille väärtus (ca 2 miljonit kr) on kattuv kompromissi suurusega. Võlgniku vara müügi korral ei laekuks oluliselt rohkem varalisi vahendeid, kui on kompromissi suurus ning puuduvad väljavaated võlausaldajate nõuete rahuldamiseks 100% ulatuses. Asjakohatud ja võlgniku õigusi riivavad on maakohtu käsitlused võlgniku likvideerimisest ja avaliku huvi puudumisest tema tegevuse jätkumise vastu, kuna võlgnik on füüsiline isik. Asjakohane ei ole ka viidatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-53-05, kuna see käsitleb äriühingu pankrotimenetlust. 3 (6)
11.Täidetud olid PankrS § 180 lg 3 nõuded kompromissi tegemiseks. Kompromissi poolt anti 4134 häält (18 võlausaldajat) ja vastu 1457 häält (8 võlausaldajat); poolt hääletanud võlausaldajatele kuulub ca 3⁄4 kõigi nõuete summast. Kompromissi sõlmimine on mõistlik, kuna kompromissi kohaselt tasumisele kuuluvate nõuete kogusumma on võrdne võlgniku vara väärtusega. Keeldumine kompromissist on pahatahtlik.
12.Kompromissiga ei kahjustata ebaproportsionaalselt ühtki võlausaldajat, küll aga kahjustab kompromissi kinnitamata jätmine nii võlgniku kui enamuse võlausaldajate huve. Kohaldamisele ei kuulu PankrS § 83 lg 1 ja 3. PankrS § 180 lg 3 ei nõua kompromissi tegemisel kõigi võlausaldajate nõusolekut. Kompromissi kinnitamise korral olnuks sellega mittenõustunud võlausaldajatel õigus PankrS § 183 lg 4 alusel esitada määruskaebus.
13.Võlausaldaja J.J esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, paludes samuti määruse tühistada ning uue määrusega kinnitada kompromiss. Kohtul puudus alus jätta kompromiss kinnitamata, kuna kohus ei tuvastanud kompromissi tegemisel pettust ega muude PankrS nõuete mittejärgimist. Kompromiss vastab kõigi võlausaldajate ühistele huvidele; kompromissis pakutud 35% nõuete summast vastab võlgniku vara väärtusele. Füüsilisest isikust võlgniku puhul on mõistlik kompromiss summas, mis vastab pankrotivara väärtusele. Võlgnik on kompromissettepanekus ka selgitanud ja põhjendanud, milliste vahendite arvel on tal võimalik võlad tasuda. Esile ei ole toodud asjaolusid, mis võiksid kaasa tuua kompromissi tühisuse. Kohtul puudub ka kohustus kontrollida kompromissi kinnitades omal algatusel võimalike kompromissi tühisuse aluseks olevate asjaolude esinemist ja kompromissi majanduslikku sisu. Vastuväiteid selle kohta, et kompromiss ei arvesta piisavalt võlausaldajate ühiseid huve, st et kompromissiga on mõnd võlausaldajat ebaproportsionaalselt kahjustatud või eelistatud, tuleb kohtul kontrollida üksnes kompromissi vastu hääletanud võlausaldaja taotlusel – selliseid taotlusi asjas esitatud ei ole. Kohus võib jätta kompromissi võlausaldajate ühiste huvide kahjustamise tõttu kinnitamata, kui kompromissi vastu hääletanud võlausaldaja esitab kohtule asjaolud, mis võimaldavad arvata, et tema nõue rahuldatakse kompromissi alusel oluliselt väiksemas ulatuses võrreldes sellega, mida ta saaks füüsilisest isikust pankrotivõlgniku vara müügist ja seda ei saa õigustada ka võlausaldajate ühiste huvidega ega pankrotivõlgniku huviga oma elu ja tegevuse jätkamiseks. Ükski võlausaldajatest niisuguseid asjaolusid esitanud ei ole.
14.Muus osas kattusid võlausaldaja J.J määruskaebuse väited võlgniku esitatud määruskaebuse seisukohtadega. Vastused määruskaebustele
15.Võlausaldajad S OÜ, OÜ U, D AS, H AS, A. K, P. L, P. L ja Eesti Vabariik (Rahandusministeeriumi kaudu) ei nõustunud määruskaebusega ja palusid jätta selle rahuldamata. Kompromissi kinnitamine sai võimalikuks olukorras, kus OÜ M poolt oma nõude osalise loovutamise tulemusena tekkis juurde 11 uut võlausaldajat. Ilma nimetatud loovutamisteta oleks kompromissi poolt olnud ainult 7 võlausaldajat 8 sellega mittenõustunud võlausaldaja vastu. Kohtu volitused kompromissi kinnitamisel on oluliselt laiemad kui vaid PankrS sätestatud nõuetele vastavuse ja pettuse olemasolu formaalne kontrollimine. Kompromiss peab vastama headele kommetele ja avalikule korrale ega tohi rikkuda seadusest tulenevat keeldu. Samuti tuleb ka kompromissist tulenevate õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. 14.11.2006.a toimunud võlausaldajate üldkoosolekul kinnitatud kompromiss on vastuolus heade kommetega seetõttu, et üks võlausaldajatest on jaganud oma nõude mitmeks osaks ja loovutanud selle 11-le erinevale isikule. Tegemist on võlausaldajate huve oluliselt kahjustava pahauskse käitumisega. Nõude osade kaupa loovutamisele suunatud tehingud on ka ise kehtetud tulenevalt vastuolust heade kommetega või näilikkuse tõttu, mistõttu ei olnud vastavatel isikutel õigust osaleda kompromissi vastuvõtmisel. Pärast 14. novembri 2006.a 4 (6)
võlausaldajate üldkoosolekut on jõustunud kohtumääruse alusel lõppenud kaks nõuete tunnustamise menetlust J.M pankrotimenetluses, mille tulemusena on kompromissi poolt hääletanud võlausaldajate häälte arv vähenenud 747 hääle võrra. Paljasõnalised ja tõendamata on võlgniku väited sugulastelt saadava tagastamatu rahalise abi kohta. Võlgniku varaks olev korteriomand Tallinnas x on tunduvalt kõrgema väärtusega kui võlgniku poolt näidatud ca 1,9 miljonit krooni. Võlausaldajad on esitanud tõendid, millest nähtuvalt analoogses asukohas olevate korterite hind on keskmiselt 40 000 – 43 000 kr/m2, seega on korteriomandi väärtus vähemalt 2,8 miljonit krooni, s.o vähemalt 56% kogu nõudest. Osa võlausaldajate hinnangul on korteri väärtus ca 4,8 miljonit krooni. Pankrotiseaduse üldine eesmärk on võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamine võlgniku vara ja vahendite arvel ning seda tuleb arvestada ka kompromissi kinnitamisel. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
16.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuste väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebused tuleb jätta rahuldamata ja muutmata maakohtu määruse lõppjäreldus, arvestades põhjenduste osas ka ringkonnakohtu määruses märgitut.
17.Vastavalt PankrS § 183 lõikele 2 ei kinnita kohus kompromissi, kui selle tegemisel ei ole järgitud pankrotiseaduses sätestatud nõudeid või kui kompromiss on tehtud pettuse mõjul. Seejuures hõlmavad pankrotiseaduses sätestatud nõuded ka kompromissile kui lepingule üldiselt kehtivaid nõudeid, muuhulgas ei tohi kompromiss olla vastuolus heade kommete ega seadusega (TsÜS §-d 86 ja 87). Kompromissi kinnitades tuleb kohtul kontrollida, kas kompromissiga on erinevate võlausaldajate ühiste huvidega maksimaalselt arvestatud ning ega mõnda võlausaldajat ei ole teistele põhjendamatult eelistatud.
18.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt võib teisi võlausaldajaid kahjustava või võlausaldajate ühistele huvidele mittevastava kompromissi otsustamine võlausaldajate poolt hea usu põhimõtte vastaselt anda kohtule aluse jätta kompromiss kinnitamata. Asja materjalidest nähtuvalt on lühikese aja vältel enne 14.11.2006.a võlausaldajate üldkoosoleku toimumist OÜ M loovutanud temale kuulunud nõudeid osade kaupa teistele isikutele, mille tulemusena suurenes oluliselt pankrotivõlausaldajate üldarv. Ehkki pankrotimenetluses nõuete loovutamine ei ole iseenesest keelatud, ei ole toimunud loovutuste kohta esitatud ka mingeid põhjendusi. Ringkonnakohus leiab, et ka pankrotimenetluses nõuete loovutamisel kehtib TsÜS §-st 138 tulenev kohustus toimida heas usus ning keeld teostada õigusi eesmärgiga tekitada kahju teistele isikutele. Nõuete loovutamise asjaolusid tuleb arvestada ka hinnates loovutamise mõju võlausaldajate huvide tasakaalule. Mõistlike põhjenduste puudumisel ning arvestades loovutuste iseloomu (13.11.2006.a loovutamisteatest nähtuvalt jaotati 79 000 krooni suurune osa nõudest 11 isiku vahel summades à 5000 – 10 000 krooni) on alust arvata, et niisuguse osalise loovutamise eesmärgiks oli mõjutada jõudude tasakaalu võlausaldajate üldkoosolekul. Niisugust eesmärki ei saa pidada hea usu põhimõttega ega pankrotimenetluse eesmärkidega kooskõlas olevaks. Kahtlus nõuete osalise loovutamisega taotletud eesmärkide õiguspärasuse suhtes annab ühtlasi aluse pidada kompromissi sõlmimist võlausaldajate ühistele huvidele mittevastavaks. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud maakohtu seisukoht, et kompromissi kinnitamine 14.11.2006.a võlausaldajate üldkoosolekul toimus vastuolus võlausaldajate ühiste huvidega, mis annab kohtule aluse jätta kompromiss kinnitamata.
19.Tulenevalt PankrS §-st 179 peab võlausaldajatele esitatavas kompromissettepanekus sisalduv teave tagama võlausaldajate piisava informatsiooni, otsustamaks teadlikult kompromissi kinnitamise üle. Seejuures tuleb kompromissettepanekus põhjendada, et võlgnik suudab oma võlad selles näidatud ulatuses ja tähtpäevaks tasuda. Ringkonnakohus nõustub kompromissi kinnitamisele vastu vaielnud võlausaldajatega selles, et kompromissettepanekus ei ole võlgniku 5 (6)
suutlikkust täita kompromissiga võetavas mahus kohustused kompromissettepanekus märgitud tähtajaks seaduse nõuete kohaselt põhjendatud. Kompromissettepanekus on üksnes märgitud, et võlgnikul on olemas põhitöökoht (täpsustamata sellelt töökohalt saadava sissetuleku suurust) ning et rahalised vahendid oma kohustuste täitmiseks kompromissettepanekus toodud ulatuses ja tähtajal annavad võlgnikule tagastamatu abina tema sugulased, kellega võlgnik on saavutanud vastavasisulise kokkuleppe. Kolleegium leiab, et ettepanekus märgitu ei taga võlausaldajatele piisavat informatsiooni, mis võimaldaks neil kaalutletult hinnata kompromissi põhjendatust. Viide kokkuleppele sugulastega on äärmiselt üldsõnaline, esitatud ei ole seda kinnitavaid tõendeid. Seetõttu ei vasta kompromissettepanek pankrotiseaduses sätestatud nõuetele, mis omakorda annab aluse kompromissi kinnitamata jätmiseks. PankrS §-st 190 ei tulene kohtu kohustust kinnitada seaduse nõuetele mittevastav kompromiss üksnes seetõttu, et võlausaldajal on hiljem võimalik nõuda kompromissi tühistamist põhjusel, et võlgnik ei täida või ei suuda täita kompromissist tulenevaid kohustusi ega selle tingimusi.
20.Asjakohased ei ole määruskaebuse väited, nagu ei oleks asjas esitatud taotlusi kontrollida vastuväiteid selle kohta, et kompromiss ei arvesta piisavalt võlausaldajate ühiseid huve. Sellekohaste taotlustena on käsitatavad käesoleva otsuse p-des 4 ja 5 nimetatud vastuväited, millega võlausaldajad palusid jätta kompromissi kinnitamata. Võlausaldajate üldkoosoleku protokollist ja sellele lisatud registreerimislehest nähtuvalt on koosolekul osalenud ka vastuväited esitanud võlausaldajad.
21.Ringkonnakohus ei pea vajalikuks anda hinnangut määruskaebuste ülejäänud väidetele, kuna need ei mõjuta kohtu seisukohta kompromissettepaneku ja selle vastuvõtmise nõuetekohasuse kohta. Kuna kompromiss tuleb jätta kinnitamata eeltoodud põhjendustel, ei oma määruskaebuste lahendamisel tähtsust kaebajate väited pankrotivõlgnikule kuuluva vara (korteriomand Tallinnas Kaarli pst-l) väärtuse kohta. Siiski peab ringkonnakohus võimalikuks rahuldada J. M taotlus võtta asja materjalide juurde uue tõendina 20.02.2007.a ringkonnakohtule esitatud hindamisakt, kuna vara väärtuse täpsem kindlakstegemine võib pankrotimenetluse jätkudes osutuda vajalikuks.
A. Tänav
M. Seppik
K. Kullerkupp
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.