OÜ Metropoli Ehitus hagi OÜ Professionals vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.12.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Metropoli Ehitus apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
12 306,04 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Metropoli Ehitus (registrikood 12765305), lepinguline esindaja Arvo Kivar Kostja: OÜ Professionals (registrikood 11343401), lepinguline esindaja Margus Rebane
Kohtuistungi toimumise aeg
08.05.2017, avalik kohtuistung
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 19.12.2016 otsus ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista OÜ-lt Professionals võlgnevus 9615,03 eurot (üheksa tuhat kuussada viisteist eurot ja kolm senti) OÜ Metropoli Ehitus kasuks.
3.Poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta 22 % ulatuses OÜ Metropoli Ehitus kanda ning 78 % ulatuses OÜ Professionals kanda.
Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.09.03.2016 esitas OÜ Metropoli Ehitus (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus OÜ-lt Professionals (kostja) välja mõista võlgnevuse summas 12 306,04 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt omandas hageja 13.11.2015 OÜ Villad ja kostja vahel 29.01.2014 sõlmitud ehitustöövõtulepingust nr 290114 tulenevad nõuded kostja vastu. Kostja tegi lepingu alusel Tartu mnt 67/2 asuvas korteris 7a siseviimistluse- ja eriosade töid. Lepingu lisa 1 kohaselt kuulusid kokkulepitud töömahtu lammutustööd, aluspõrandate ehitus, põrandate, seinte ja lagedega seotud tööd, siseviimistlus, uste paigaldus, vee ja kanalisatsioonitööd, elektripaigaldised, ventilatsioonitööd ja gaasiküttekatla paigaldus. Lepingu p 5.1 kohaselt leppisid pooled kokku tööde maksumuses summas 16 000 eurot ning p 3.1 kohaselt oli tööde üleandmise tähtaeg 14.03.2014. Lepingu p 7.1 järgi andis töövõtja tellijale teostatud töödele 24-kuu pikkuse garantii (kuivõrd ehitustööd lõppesid tegelikkuses 19.03.2014 on garantiiperioodi lõpptähtaeg 19.03.2016). 06.10.2015 teavitas korteriomanik LS tellijat, et korteri põrand on vajunud. Koheselt teavitas tellija sellest töövõtjat ja palus kohapeal ilmnenud vead üle vaadata. Korteri ülevaatusel selgus, et põranda vajumise on tinginud veeleke ja selle poolt põhjustatud ulatuslikud kahjustused aluspõrandale. Torusid ei olnud paigaldatud nõuetekohaselt (s.o suletud konstruktsioonis selleks ettenähtud kõris). Eksperdid kinnitasid, et tegemist on garantiipuudustega. Kostja on keeldunud puudusi garantii korras kõrvaldamast ja esitas vajalike tööde tegemiseks 11.01.2016 korteriomanikule hinnapakkumise summas 12 056,04 eurot. 22.02.2016 teatas tellija, et ütleb töövõtja rikkumise tõttu lepingu üles. Hageja on seisukohal, et kostja on jätnud alusetult garantiitööd tegemata, mistõttu on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist summas 12 056,04 eurot. Tegemist on summaga, mis kulub korteris ilmnenud veekahjustuste ja nende tagajärgede kõrvaldamiseks. Lisaks oli hageja sunnitud tegema ehitusekspertiisi, mille eest tasus 250 eurot, kokku nõuab hageja kahju hüvitamist summas 12 306,04 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ajal, mil hageja omandas VÕS § 164 alusel nõude kostja vastu, ei olnud mingisugust õiguslikku alust kahju hüvitamist nõuda. Samuti ei olnud selleks ajaks tuvastatud kahju tekkimist ja suurust. Seega ei saa hagejal olla võimalikku kahju hüvitamise nõuet kostja vastu.
4.Kostja ei nõustu, et korteri põrandas avastatud veekahjustused on põhjustatud ehituspuudusest tekkinud veelekkest, mille eest peaks vastutama kostja. Hageja tõlgendab meelevaldselt OÜ Lahepartner eksperdi MA hinnangut ning teeb sellest järelduse justkui oleks ekspert tuvastanud kostjapoolse rikkumise. Ka kostja esindaja viibis vaidlusaluses korteris koos eksperdiga põranda avamise hetkel ning ühiselt tuvastati olukord. Vaidlust ei ole selles, et põranda all olid veekahjustused, kuid selgusetu oli veekahjustuse põhjus. Veekahjustuse kohas ei olnud ühtegi veetoru. Samuti ei tuvastatud ka eemal veetoru, mis oleks saanud lekkida. Hageja esitatud Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse eksperthinnang ei ole käesolevas vaidluses asjakohane ega tõenda hageja nõuet. See, et korterist leiti hallitusseen, on pikaajalise veekahjustuse tulem, kuid viidatud aktiga ei tuvastatud veekahjustuse tekkepõhjust. Ka aktis viidatud küttetorustik ei ole lekkinud. Küttetorustiku puhul on tegemist suletud ja rõhu all oleva süsteemiga ning toru purunemine on koheselt tuvastatav küttesüsteemis. Veekahjustuse tekkeks korteris on mitmeid võimalusi – nt lillepoti ülekastmine või muu väline veekahjustus, mis on läbi põranda imbunud, kuid eelkõige on kostja arvates vaidlusaluses korteris tegu mööda ehituskonstruktsiooni korterisse tunginud veega. Hageja on jätnud hagiavalduses märkimata, et vaidlusaluses korteris avastati mõni aeg tagasi veekahjustus, mis oli põhjustatud üleval asuvas korteris (korter nr 10) tekkinud veeavarii tõttu. Arvestades, et vaidlusalusel juhtumil ei ole tuvastatud ühtegi puudust, siis on kõige loogilisem selgitus veekahjustusele, et see on põhjustatud naaberkorteri veeavariist. Kuigi välistada ei saa ka hoone katuse konstruktsioonide ebakvaliteetset ehitust.
5.Kostja ja OÜ Villad vahel sõlmitud töövõtulepingu p 5.6 kohaselt kuulus lepingu garantiiperioodi ajaks kinnipidamisele 4% lepingulisest tasust. Lisaks vaidlusalusele lepingule on kostja ja OÜ Villad vahel sõlmitud ka töövõtulepingud Tartu mnt 67/2 asuvate korterite nr 2 ja 7 ehitus- ja siseviimistlustöödeks. Kolme lepingu alusel on garantii tagatiseks OÜ Villad poolt kinni peetud 1613 eurot. Kui kohus peaks leidma, et hageja nõue on mingis osas tõendatud, siis tasaarvestab kostja oma vastunõude hageja nõudega. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 19.12.2016 otsusega hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 875 eurot.
7.Kohus tuvastas, et OÜ Villad ja kostja sõlmisid 29.01.2014 ehitustöövõtulepingu Tartu mnt 67/2 korter 7a siseviimistlus- ja eriosade tööde teostamiseks. OÜ Villad loovutas 13.11.2015 hagejale kõik töövõtulepingust tulenevad nõuded.
8.Kohus leidis, et hageja on vääralt mõistnud töövõtulepingu p-s 7.2. sätestatud garantii sisu ning ekslikult leidnud, et kostja vastutab kõikide Tartu mnt 67/2 korter 7a ehitustööde puuduste ja kahjude eest. Vastavalt lepingu lisale 1 rajas töövõtja kõik köögi, WC ja pesuruumi jaoks vajalikud kuuma ja külma vee torustikud ning nimetatud ruumide kanaliseerimiseks mõeldud torustiku. Lepingu p 7.1 kohaselt andis töövõtja tööle garantii. Garantiiperiood on 24 kuud alates tööde üleandmise päevast tellijale. Kohtule on esitatud eksperthinnang 2890/0116, milles on leitud, et küttetorustik pole kontrollitud piirkonnas paigaldatud nõuetekohaselt (torustik peab kulgema suletud konstruktsioonides selleks ettenähtud kõris). Kohus nõustus kostjaga selles, et eksperthinnangus ei ole leitud, et veekahjustuse põhjus oleks lekkiv torustik. Ettenähtud kõri puudumine võib küll olla etteheidetav, kuid ei ole põhjuslikus seoses veekahju tekkimisega. Ekspert MA on leidnud, et põranda läbivajumise põhjus on asjaolu, et põrandaalune konstruktsioon on saanud
tugevaid veekahjustusi ning ei ole alates kahjujuhtumist saadik ära kuivanud ega nn. välja hinganud. Esmamulje põrandakonstruktsiooni avamisel oli selline, et vesi on sattunud ülevalt poolt parketti ning jäänud pidama ruumi keskosas. Alguse võis saada selline hallitusja mädanemisprotsess 4-5 kuud varasemalt enne põrandakonstruktsiooni avamist. Kuivõrd vaidlusaluse korteri ülevaatus toimus 14.10.2015 ning ülemise korteri nr 10 veeuputus toimus 2015. a suvel, pidas kohus veenvaks kostja selgitusi selle kohta, et vaidlusalune veekahjustus võis tekkida ülemise korteri kahjujuhtumiga seoses.
9.Maakohus asus seisukohale, et hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Hageja esindaja on kohtuistungil väitnud, et küttetorud olid katki ning pärast torude vahetust leke kadus. Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et küttetorustik oleks lekkinud, samuti puuduvad tõendid selle kohta, et kostjat oleks lekkest teavitatud või kolmas isik oleks need torud parandanud. Juhul, kui töid teostas kolmas isik, tõendaks kohtu hinnangul nõude suurust kolmanda isiku arve, mis on esitatud teostatud tööde eest või hinnapakkumine. Selliseid tõendeid esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu hagi rahuldamisele, kuivõrd kostja on oma lepingulised kohustused täitnud ning ei ole hagejale kahju tekitanud.
10.14.01.2016 nõudeavalduses nõudis hageja garantiikohustuse täitmisest hoidumisega tekitatud kahju hüvitamist 12 056,04 eurot ning hoiatas, et juhul kui töövõtja hoidub tekitatud kahju hüvitamise kohustusest, on tellija sunnitud lepingu üles ütlema ning nõudma leppetrahvi summas 3200 eurot. Hageja ja OÜ Villad (likvideerimisel) ütlesid 22.02.2016 lepingu üles. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Kohus nõustus kostjaga selles, et VÕS § 164 alusel ei ole loovutatavad enamik kujundusõigusi, sh lepingu ülesütlemise õigus. Eeltoodust tulenevalt puudus hagejal õiguslik alus ehitustöövõtuleping üles öelda.
11.TsMS § 162 lg 1 alusel jättis kohus menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude avalduselt nähtub, et kostja kasutas esindaja teenust kokku 7 tundi, tunnitasuga 100 eurot, millele lisandub kohtuistungil osalemise kulu 175 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kohus leidis, et kostja esindaja tasutaotlus vastab asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Seega on kostja põhjendatud menetluskulud summas 875 eurot (ei sisalda käibemaksu). Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
12.Hageja esitas 18.01.2017 Harju Maakohtu 19.12.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagiavaldus rahuldada.
13.Kohus ei ole arvestanud Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse eksperdi Kalle Pildi eksperthinnanguga, milles ekspert on jõudnud järeldusele, et puidu niiskus oli kahjustuspiirkonnas 17-24%, mis ei vasta tasakaaluniiskusele suhtelise õhuniiskuse juures, mistõttu on tegemist veelekkega küttetorustikus. Lisaks on eksperdiarvamuses sedastatud, et küttetorustik pole kontrollitud piirkonnas paigaldatud nõuetekohaselt (torustik peab kulgema suletud konstruktsioonides selleks ettenähtud kõris). Kohus on aga leidnud, et eksperthinnangus ei ole leitud, et veekahjustuse põhjus on lekkiv torustik ning et kuigi kõri puudumine torude paigaldamisel võib olla etteheidetav, ei ole see põhjuslikus seoses kahju tekkimisega. Hageja hinnangul vajab sellisele järeldusele jõudmine eriteadmisi, mida
kohtul ei ole. Hagejale kui professionaalselt ehitusega tegevale ettevõtjale on teada, et torutööde nõuete järgmine on eriti oluline just põranda alla paigaldatavate torude puhul. Torudele kanduvat koormust ja survet tuleb igal võimalikul viisil vähendada, sh paigaldada torud selleks ettenähtud spetsiaalsesse kaitsvasse kõrisse. Selline paigaldusviis aitab vähendada ka torurikke korral tekkivat kahju, kuna väljavalguv vesi hoitakse lokaalsena toru vahetus ümbruses ja sellel ei lasta laiali valguda.
14.Töövõtulepingu sõlmimise ajal kehtinud ehitusseaduse § 4 lg-st 1 ja 3, samuti VÕS § 650 lg-st 1 tuleneb üheselt kostja kui töövõtja kohustus tõendada, et ilmnenud puuduse puhul ei ole tegemist ehitusveaga (garantii korras kõrvaldamisele kuuluva veaga). Kostja ei ole oma tõendamiskoormist täitnud. Kostja ei ole kahju põhjuste väljaselgitamisele kaasa aidanud ning on käitunud pahatahtlikult. Kohus on eksinud töövõtu garantiid puudutavate materiaalõiguse normide kohaldamise vastu ega ole arvestanud seadusest tuleneva tõendamiskohustusega.
15.Kohus on eksinud poolte võrdse kohtlemise põhimõtte vastu. 20.04.2016 vastuses hagiavaldusele esitas kostja taotluse kuuluta tunnistajana üle asjatundja MA. 22.05.2016 vastuses vaidles hageja kostja taotlusele vastu ning lisas, et juhul kui kohus tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldab, taotleb hageja kuulata tunnistajatena üle riiklikult tunnustatud ekspert KP ja korteri omanik LS. Maakohus jättis 27.05.2016 määrusega kostja taotluse rahuldamata. Nädal aega enne kohtuistungit esitas kostja kohtule MA oletused veekahju põhjuste kohta. Kohus võttis kostja tõendi vastu, minnes vastuollu oma 27.05.2016 määrusega. Võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt oleks kohus pidanud vastukaaluks lubama ka hagejal esitada täiendavaid tõendeid.
16.Kohus on jätnud tähelepanuta korteriomaniku LS ja Swedbank P&C Insurance AS-i kinnitused selle kohta, et 2014.a juunis ilmnenud veekahjustused olid minimaalsed, need leidsid aset korteri teises otsas ega ole kuidagi seotud käesoleva hagi aluseks olevate veekahjustustega. Kohus on rajanud otsuse kostja paljasõnalistele väidetele ning 14.11.2016 esitatud MA ebamäärastele hüpoteesidele, milles on vääralt märgitud, et veekahjustuse kohas ei asunud küttetorusid.
17.Seadusega vastuolus on kohtu väide, et hagejale ei ole kahju tekkinud. Hagiavalduse esitamise seisuga ei olnud lõplik kahju (kulu) selgunud. Hageja ja kostja vahel ei ole kahju suuruse osas vaidlust, kuna ka kostja enda hinnangul on veelekke kõrvaldamisega seotud kulu 12 056,04 eurot. Käesolevaks ajaks on veelekke kahjustused kõrvaldatud ja endine olukord taastatud ning ei ole võimalik asuda seisukohale, et selleks vajaminevate remonttööde tegemine ei tekitanud mingeid kulutusi. Lisaks on hageja nõudnud kostjalt ka lekke põhjuste väljaselgitamiseks tellitud ekspertiisimaksumuse hüvitamist summas 250 eurot. Vastus apellatsioonkaebusele
18.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus materiaalõiguse ja menetlusõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 9615,03 eurot. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
20.29.01.2014 OÜ Villad ja kostja vahel sõlmitud ehitustöövõtulepingu ja selle lisa 1 kohaselt oli kostja ülesandeks Tallinnas, Tartu mnt 67/2 asuvas korteris 7a järgmiste tööde tegemine: lammutustööd, aluspõrandate ehitus, põrandate, seinte ja laetööd, siseviimistlustööd, uste paigaldamine, vee- ja kanalisatsioonitorustiku paigaldamine, pesuruumi põrandakütte paigaldamine, pesuruumi ventilatsiooni ja köögikubu paigaldamine, korteri sisese gaasitorustiku ja gaasiküttekatla paigaldamine. Töövõtulepingu p 3.1. kohaselt oli tööde üleandmise tähtaeg 14.03.2014 ning töövõtulepingu p-s 7 andis kostja töödele 24. kuu pikkuse garantii alates tööde üleandmisest.
21.Vaidlus puudub, et 2015.a oktoobris avastati korteri põrandas niiskuskahjustus. Seega toimus kahjujuhtum garantiiajal. OÜ Lahepartner (MA) 04.01.2016 hinnangust nähtuvalt oli põrandaalune konstruktsioon saanud tugevaid veekahjustusi. Visuaalsel vaatlusel oli näha parkettpõranda laudade punnitamine toa keskel. Eemaldades parketi aluskatte, oli näha OSB puitlaastplaadil tumedaid mustjaspruune laike ja hallitusseente kogumeid. OSB puitlaastplaat oli läbinisti mädanenud. Põrandalaagid olid täiesti niisked (osaliselt märjad) ning oli näha hallitusseene kogumeid. Põrandakonstruktsiooni avamine näitas, et veeleke on olnud üsna suur (I kd tl 45-46). Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse (KP) 19.01.2016 arvamusest nähtuvalt tuvastati korteris perekond korgikute seeneniidistik, mis tekitab pruunmädanikku, samuti leiti hallitusseente struktuure. Arvamuse kohaselt oli tegemist veelekkega küttetorustikus. Samuti märgiti arvamuses, et küttetorustik ei olnud kontrollitud piirkonnas paigaldatud nõuetekohaselt (torustik peab kulgema suletud konstruktsioonides selleks ettenähtud kõris) (I kd tl 47-48).
22.Töövõtulepingu p 7.2 kohaselt kohustus töövõtja kõrvaldama töös kõik töö teostamise perioodil ja garantiiperioodil ilmsiks tulnud vead, puudused ja muul moel töö lepingule mittevastavused tellija poolt määratud mõistliku aja jooksul ja omal kulul. VÕS § 650 lg 1 sätestab, et töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Töövõtugarantiile kohaldatakse vastavalt VÕS §-des 230 ja 231 sätestatut. VÕS § 230 lg 1 järgi on müügigarantiiks müüja, varasema müüja või tootja (müügigarantii andja) lubadus müüdud asi garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund.
23.Niiskuskahjustus avastati korteri aluspõrandas. Tegemist on kostja teostatud ehitustööde alaga, kuna kostja ülesandeks oli muu hulgas aluspõrandate ehitus ja põrandakatte paigaldus, samuti vee- ja kanalisatsioonitorustike paigaldus. Seega saab eeldada, et niiskuskahjustus on tekkinud töö lepingutingimustele mittevastavusest. Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse 19.01.2016 arvamuses kohaselt oli tegemist veelekkega küttetorustikus. Kuigi arvamusest ilmneb, et veeleket ei ole visuaalselt tuvastatud, vaid seda on järeldatud puidu niiskuse protsendi pinnalt, toetab see seisukohta, et niiskuskahjustus tekkis kostja mittenõuetekohase töö tõttu (torustiku leke).
24.Kostja ei ole tõendanud, et niiskuskahjustus ei ole tingitud tema poolt teostatud töödest. Kostja väide, et veekahjustus võis tekkida üleval korrusel asuvas korteris toimunud veeavarii tõttu, on tõendamata. Korteri omaniku LS 10.05.2016 e-kirja kohaselt toimus veeavarii ülemise korruse korteris 2014 juunis, vesi tuli tema korterisse läbi köögi lae, kuid põrandani ei jõudnud, lisaks oli see veekahjustus võrreldes vaidlusaluse niiskuskahjuga korteri teises otsas (I kd tl 118). Kuna ülemise korteri veeavarii toimus rohkem kui üks aasta enne vaidlusalust niiskuskahjustust ning kahjustused olid korteri erinevates osades, siis ei
ole tõenäoline, et käesoleva niiskuskahjustuse tekitas 2014 juunis toimunud veeavarii. Kostja väide, et tegemist võis olla mööda ehituskonstruktsiooni korterisse tunginud veega, on jäänud täiesti paljasõnaliseks. Lisaks on OÜ Lahepartner (MA) 04.11.2016 hinnangul vee põrandakonstruktsiooni alla sattumine kõrvalkorterist, väliskeskkonnast välistatud, kuna niiskuse kogunemine ja hallitusseente kõige suurem kogum oli ruumi keskel (I kd tl 154). Lahepartner OÜ (MA) 04.11.2016 arvamuse kohaselt võis veekahjustus tekkida lillepoti lekke tõttu, või ülekastmise tagajärjel, kuid see on kolleegiumi hinnangul oletuslik ega tõenda niiskuskahjustuse tekkepõhjust.
25.Ülaltoodule tuginedes on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et niiskuskahjustuse puhul on tegemist garantiijuhtumiga. Tulenevalt töövõtulepingu p-st 7.2 kohustus töövõtja kõrvaldama garantiiperioodil ilmsiks tulnud vead omal kulul. Kostja ei ole puudusi kõrvaldanud, kuid on esitanud korteriomanikule hinnapakkumise puuduste kõrvaldamiseks summas 10 046,70 eurot, millele lisandub käibemaks 2009,34 eurot (I kd t lk 51). Hageja selgitustest nähtuvalt on nüüdseks puudus hageja poolt kõrvaldatud, kuid puuduste kõrvaldamise tegelikku maksumust kinnitavaid tõendeid toimikus ei ole. Eeltoodu ei takista ringkonnakohtu hinnangul siiski kahju suuruse määramist. Kuna kostja on ise esitanud hinnapakkumise puuduste kõrvaldamiseks, siis teiste tõendite puudumisel võib hinnapakkumises märgitud summat pidada tekitatud kahju suuruseks. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane ning saab käibemaksu tagasi arvestada, siis ei saa kahju suuruse hulka lugeda käibemaksu summat. Hageja on nõudnud ka Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse arvamuse saamisele tehtud kulu hüvitamist. Eesti Mükoloogiauuringute Keskus on esitanud hagejale mükoloogiliste uuringute eest 15.01.2016 arve summas 208,33 eurot, millele lisandub käibemaks 41,67 eurot (I kd tl 70). VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju ka kahju kindlaks tegemisega seonduvaid mõistlikke kulusid. Kolleegiumi hinnangul kuulub tekitatud kahju hulka ka Eesti Mükoloogiauuringute Keskuselt tellitud arvamuse kulu, kuid ilma käibemaksuta, s.o summas 208,33 eurot.
26.13.11.2015 on OÜ Villad teatanud kostjale, et on loovutanud kõik töövõtulepingust tulenevad õigused hagejale (I kd tl 52). Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et loovutamine ei ole kehtiv. Kahju hüvitamise nõude loovutamine on võimalik. Loovutamine toimus 13.11.2015, s.o pärast kahjujuhtumi tekkimist. Tähtsust ei ole sellel, et kahju suurus ei olnud selleks ajaks selge. See ei takista nõude loovutamist. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist.
27.Hageja selgitas 08.05.2017 ringkonnakohtu istungil, et ta ei tugine töövõtulepingu ülesütlemisele, mistõttu puudub kohtul vajadus anda hinnang sellele, kas töövõtulepingu ülesütlemine on kehtiv.
28.Kostja on väitnud, et tema ja OÜ Villad vahel oli peale vaidlusaluse lepingu sõlmitud töövõtulepingud ka sama maja korterite nr 2 ja 7 ehitus- ja siseviimistlustöödeks. Töövõtulepingute kohaselt kuulus garantiiperioodi ajaks osa lepingulisest tasust kinnipidamisele ning kolme lepingu alusel on tagatiseks peetud kinni 1613 eurot. Kostja on palunud hageja nõude rahuldamise korral tasaarvestada tema nõue summas 1613 eurot hageja nõudega. Hageja on tasaarvestamisele vastu vaielnud.
29.Vaidlusaluse töövõtulepingu p 5.6 kohaselt kuulub tellija poolt tasumisele kuuluvast arvest kinnipidamisele 4 % garantiitagatise katteks. Hageja ei vaidlustanud, et OÜ Villad on seoses korteriga nr 7a pidanud kostjale tasumisele kuuluvast summast kinni 533,33 eurot (lisandub käibemaks). Kuna kostjalt kuulub väljamõistmisele kahjuhüvitis tegemata
garantiitööde eest ning eelmärgitud summa jäeti OÜ-le Villad garantii tagatiseks, garantiitähtaeg on möödunud ning hageja ei ole väitnud, et selle korteriga seoses oleks olnud veel garantiijuhtumeid, siis on põhjendatud kahjuhüvitise summast tagatise summa koos käibemaksuga maha arvata. Seega kuulub kahjuhüvitisest maha arvamisele 640 eurot (533,33 eurot, millele lisandub käibemaks). Teiste korterite osas on kostja nõue tõendamata. Esitamata on töövõtulepingud korterite nr 2 ja 7 kohta, samuti on tõendamata, et nende korterite puhul garantiijuhtumeid ei esinenud.
30.Ülaltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada osaliselt ning kostjalt töövõtulepingu p 7.1 ja VÕS § 115 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista 9615,03 eurot (10 046,70 + 208,33 – 640). Menetluskulude jaotus
31.Arvestades hagi rahuldamise ulatust, peab kohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus 22 % ulatuses hageja kanda ja 78 % ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1).
32.Lähtudes Riigikohtu 20.04.2016 otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.