Harju Maakohus
Kohtunik
Viivi Villemson
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. märts 2007. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-13604 (endine number 2/92-6842/05)
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi (nüüd AS ) hagi korteriühistu vastu 61 942,18 krooni saamiseks
Menetlusosalised
Hageja aktsiaselts Hageja lepinguline esindaja advokaat TS Kostja korteriühistu Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat KK
Kohtuistungi toimumise aeg
6. märts 2007.a.
esitas kostja kohtule vastuse, mille kohaselt vaidleb ta hagile vastu. Kostja palub hagi jätta rahuldamata vaidlusaluse lepingu tühisuse tõttu. korteriühistu juhatuse liikmetel oli ühine esindusõigus ning vastav esindusõiguse piirang oli kantud ka registrikaardile. Seega on kostja seisukohal, et, esindusõiguse piirang oli ja on kehtiv ka kolmandate isikute suhtes nii hagis käsitletud tehingu tegemise ajal kehtinud seaduse kui käesoleval ajal kehtivate normide kohaselt. Tehingu tegemise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 103 lg 1 kohaselt on tehing, mille teise isiku nimel on teinud isik, kellel ei olnud volitust või kes volituse piire ületas, tühine. KK kostja nimel hagejaga tehingut sõlmides ületas volituste piire. Heakskiitu tehingule ei ole taotlenud ei KK ega hageja. Heakskiitu tehingule, mille sõlmis volitusi omamata KK hagejaga ei ole kostja andnud ka iseseisva avaldusega. Seega leiab kostja, et tehing, millele hageja on rajanud oma nõude, on tühine, mistõttu hageja ja KK vahel sõlmitud tühisest tehingust, millele hageja on hagiavalduses toetunud ning oma hagi nõuded esitanud, ei saa tuleneda rahuldamisele kuuluvaid nõudeid kostja vastu. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud, sealhulgas kostja õigusabikulud jätta hageja kanda. Kohtuistungil möönis hageja, et KK puudus volitus kokkuleppe sõlmimiseks ja seega on tehing tühine, mistõttu nõue on alusetu. Kostja jäi oma vastuväidete juurde. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib otsusest välja jätta, kui pooled avaldavad enne otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemist kohtule, et loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled on apellatsioonkaebuse esitamisest loobunud. AKTSIASELTSI (õigusjärglane on hageja) ja kostja vahel sõlmitud Elamu haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise kokkuleppega (t lk 26) on tõendatud, et selle on kostja poolt allkirjastanud KK. Nähtuvalt Harju Maakohtu registriosakonna registriandmete väljatrükist (t lk 75) oli KK lepingu sõlmimise ajal korteriühistu juhatuse liige. Samuti nähtub nimetatud väljatrükist, et lepingu sõlmimise ajal võis korteriühistut esindada KK koos ühe juhatuse liikmega või kolm juhatuse liiget koos. Seega sõlmis KK vaidlusaluse lepingu esindusõigust omamata. Vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 103 lg 1 sätestab, et tehing, mille teise isiku nimel on teinud isik, kellel ei olnud volitust või kes volituse piire ületas, on tühine. Sama paragrahvi lõikest 2 tuleneb, et kui isik, kelle nimel 1. lõikes nimetatud tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab, on tehing kehtiv algusest peale. Kui tehingu teine pool heakskiitu taotleb, peab isik, kelle nimel tehing tehti, kahe nädala jooksul otsustama, kas ta tehingu heaks kiidab. Kui ta tehingut kahe nädala jooksul heaks ei kiida, loetakse, et tehing tehti volituseta. Kuivõrd kostja ei ole hiljem lepingut heaks kiitnud, on poolte vahel sõlmitud leping tühine. TsÜS (kuni 01.07.2002 kehtinud redaktsioon) § 66 lg-te 3 ja 4 kohaselt tühine tehing on kehtetu algusest peale ja seda ei pea täitma. Sama paragrahvi lõikest 5 tuleneb, et tühise tehingu järgi saadu peavad pooled tagastama, selle võimatuse korral aga hüvitama saadu rahas. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse
menetluskulude jaotamisele ja nende tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
kindlaksmääramisele
seni
kehtinud
Vastavalt TsMS § 60 lg 1 (kuni 01.01.2006 redaktsioonis) mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindajana poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Arvestades asja mahtu ja keerukust kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu 61 942,18 x 5% =3 097,11 krooni.
Viivi Villemson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.