Tsiviilasi nr.2-06-2533/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 20.märts 2007 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi ER ja KA S hagi RU vastu väljamakstud tasu tagasinõudmises, kahju hüvitamises ja viivise maksmises ning kohtukulude jaotuse määramises hageja ER ja KA sihtasutus, reg. XXX, asub XXX, istungil osalesid seadusjärgne esindaja, JR ja volitatud esindajad, KN ja NT kostja RU, i.k. XXX, elab XXX, istungil osales koos volitatud esindaja, RT’ga asjaolud Hagi alusena on esitatud järgmised poolte vahel sõlmitud lepingud: 30.detsembri 2004 alltöövõtuleping nr. XXX, mille objektiks on raamatupidamisarvestus perioodil 2004 jaanuarist - septembrini. Töö tasu on lepingu kohaselt 36 000 krooni (tl. 11). 18.aprillil 2005 töölepingu nr. XXX, mille objektiks on raamatupidamisarvestus perioodil 2005 jaanuarist – aprillini. Töö tasu on lepingu kohaselt 21 000 krooni (tl. 14). 16.mail 2005 alltöövõtulepingu nr. XXX, mille objektiks raamatupidamisarvestus perioodil 2005 maist – augustini. Töö tasu on lepingu kohaselt 18 000 krooni (tl. 17). 16.mail 2005 alltöövõtulepingu nr. XXX, mille objektiks on aastaaruande koostamine koos audiitorilt arvamuse saamisega. Töö tasu on lepingu kohaselt 4 000 krooni (tl. 21). Hageja on kostja arveldusarvele kandnud 21.veebruaril 2005, 18.mail 2005, 19.mail 2005 ja 25.juulil 2005 vastavalt 10 800, 22 800, 15 889 ja 12 760 krooni. Hageja on 29.augustil 2005 esitanud kostjale pretensiooni 10-6/05/117. Pretensiooni kohaselt on kostja jätnud õigeaegselt esitamata aastaaruande; pangakonto saldo ja käibed ei ühti raamatupidamise kannetega; käibemaks ei ole õigesti kajastatud; vigu on hankijatega arvelduste kajastamises. Pretensiooni kohaselt on hageja otsustanud katkestada
kostja poolt süülise rikkumise põhjendusel lepingute XXX, XXX ja XXX kehtivuse ning nõudis tagasi lepingute alusel välja makstud tasu. Hageja on 25.novembril 2005 saatnud kostjale taganemise teate, milles ütleb lepingud XXX, XXX ja XXX ja XXX üles. Teate kohaselt ei ole kostja täitnud lepinguid nõuetekohaselt. Puudusteks töös on 2004 aastaaruande auditeeritud kujul esitamata jätmine; raamatupidamise arvestusse on sisestatud väga palju ebaõigeid kandeid. hageja nõue Hageja esitas 6.veebruaril 2006 Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista 111 250.00 krooni, s.h. 83 333.00 krooni töövõtulepingu alusel saadud töötasu tagastamiseks ja 27 917.00 krooni kahju hüvitamiseks. Avalduse kohaselt seisnes hageja kahju Eesti Vabariigile maksudena ülekantud rahast. 18.augustil 2006 esitas hageja avalduse hagist osaliselt loobumises ning täiendava hagi kahju hüvitise ja viivise väljamõistmises. Avalduse kohaselt loobub hageja esialgsest nõudest 27 917.00 krooni väljamõistmises, s.o. riigile tasutud maksude hüvitamise osas. Samas esitas hageja kahju hüvitamise nõude summas 12 816.00 krooni ja viivitusintressi nõude summas 10 096.00 krooni. 3.oktoobri 2006 avalduses suurendas hageja viivitusintressi nõuet 12 352.00 kroonini, 19.detsembri 2006 avalduses 14 685.00 kroonini ja 2.märtsi 2007 avalduses 17 477.00 kroonini. Hageja väidab, et kostja ei täitnud töövõtulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Kostja ülesandeks oli hageja raamatupidamise korrastamine ja aruannete koostamine. Hagejale hilinemisega üleantud töös esinesid tõsised puudused; lepingus ettenähtud tulemust ei saavutatudki. Hageja väidab ka, et töövõtulepingul põhinevat suhet iseloomustab asjaolu, et kostja ei pidanud tööd tegema isiklikult, töö aeg ei olnud piiritletud, leping on sõlmitud määratud tähtajaga. Hageja väidab, et lepingus kokkulepitud töö, s.o. raamatupidamisarvestus ja aastaaruande koostamine hõlmab rea tööülesandeid, millest hageja kogemustega raamatupidajana pidi olema teadlik. Kuivõrd kostja ei teatanud hagejale lepingus märgitud tööülesannete täiendamisest, tuleb järeldada, et kostja tööülesanneteks oli kõik see, mida mõistetakse tavapäraselt raamatupidaja ülesannetena. Pooled on saanud lepingute kehtivuse ajal aru, et tööülesandeid täpsustatakse vastavalt vajadusele jooksvalt. Kostjat abistasid raamatupidamisel kõik hageja töötajad. Hageja väidab, et taganes kostjaga sõlmitud lepingutest põhjusel, et kostja rikkus oluliselt oma kohustusi. Kostja töös oli olulisi puudusi, mis valdavalt selgusid alles auditeerimise käigus. Kaheksa kuu kestel tehtud töö tulemusena ei saanud hageja korrastatud raamatupidamist. Lepingu eesmärk jäi saavutamata. Kostjal lasus kohustus teavitada tellijat töö lepingutingimustele mittevastavusest, mida ta aga ei teinud. Kostja täitis kokkulepitud ülesandeid maksimaalselt 10% ulatuses. Pärast kostjat hageja raamatupidamisega tegelenud OÜ A täitis sama ülesande kuu aja jooksul. Hageja väidab, et kostja on põhjustanud hagejale kahju, mis seisneb kostjale aluseta väljamakstud tasus, sellelt kinnipeetud ja riigile ülekantud tulumaksust ning hageja raamatupidamise täiendava auditeerimise vajadusega põhjustatud ülemäärastest kulutustest. Hageja väidab, et raha tagastamise kohustus muutus sissenõutavaks 1.detsembrist 2005; kostja on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu kohustatud tasuma viivitusintressi. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. kostja seisukoht
Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et vaatamata sõlmitud lepingute vormistamisele oli poolte vahel mitte töövõtu-, vaid töölepingul põhinev suhe. Kostja töötas tööandja alluvuses, viimase juhtimise ja kontrolli all. Tööandja andis lepingute kehtivuse ajal töötajale mitmeid lepingus märkimata ülesandeid, s.h. hageja käibemaksu kohuslasena registreerimine, käibemaksu arvestuse sisseseadmine, hageja nimelt maksuameti esindajatega suhtlemine, palgaarvestus, uue raamatupidamise tarkvara soetamiseks ettevalmistuste tegemine jmt.. Kostja väidab, et raamatupidamisteenuse kvaliteet sõltub raamatupidajale esitatavate algandmete õigeaegsusest ja õigsusest; valitud programmide toimimisest jmt.. Hageja varasem raamatupidamine oli oluliste puudustega; algandmed olid vigased, muutlikud või puudusid üldse. Vaatamata kostja pidevatele nõudmistele andis hageja vajalikke algandmeid üle suure viivitusega. Kostja väidab, et vastutus raamatupidamise korraldamise eest lasub äriühingu juhatusel, mitte raamatupidajal. Hageja juhatus oli jätnud täitmata raamatupidamise korraldamise kohustuse. Kostja oskused ja teadmised on raamatupidajana töötamiseks piisavad, hagejale olid kostja oskused lepingute sõlmimise ajal teada. Kostja on töö käigus tõusetunud probleemidest hagejat pidevalt teavitanud; hagejal oli töö kulgemisest püsiv ülevaade. Kostja väidab, et hageja poolt lepingust taganemine ei ole õiguspärane. Kostja pole jätnud oma tööülesandeid täitmata; hageja seadusjärgse esindaja juhiseid on täidetud heas usus ja kohusetundlikult. Kostja on teinud lepingu täitmiseks kõik mõistlikult võimaliku. Kostja on hageja huvides teinud töö, mille tagastamine on võimatu. Töötasu tagasinõue ei põhine seadusel. Põhiosas on hageja etteheited suunatud puudustele aastaaruandes. Kostja möönab, et ei koostanud hagejale nõuetekohast aastaaruannet aga pole ka saanud selle eest tasu. Leping XXX jäi mõlema poole poolt täitmata. kohtu hinnang Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p. 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. Puudub vaidlus selles, et poolte vahel on tekkinud lepingust tulenev õigussuhe. Pooled vaidlevad sõlmitud lepingu olemuse ja selle sisu üle. Hageja väidab, et poolte vahel on töövõtulepingul põhinev võlaõiguslik suhe; kostja väidab, et töölepingul põhinev tööõigussuhe. Kohus leiab, et õige on kostja väide selles, et poolte suhtel on tööõigussuhte iseloom. Töölepinguseaduse (TLS) § 1 järgi on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. TLS § 8 järgi loetakse juhul, kui pooled vaidlevad lepingu olemuse üle, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Hageja pole esile toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, mis vaieldamatult kummutaks töösuhte olemasolu, seadusest tuleneb vastupidine eeldus. Töölepingul põhinevat suhet iseloomustavad eelkõige järgmised tunnused: töölepinguga omandab tööandja õiguse korraldada tööprotsessi (töö aeg, koht, viis) ja anda töötajale juhiseid ning teostada kontrolli töö üle,
töölepinguga annab töötaja tööandja käsutusse oma tööjõu; töötaja kuulub tööandja töökollektiivi ja allub tööandja juures kehtivatele sisekorra eeskirjadele, töötaja on tööandja suhtes alluvusvahekorras ning on kohustatud tööandja poolt kehtestatud korraldusele ja viimase tööga seotud juhistele alluma, tööandja vastutab kolmandate isikute ees töötaja poolt töö tegemisega kaasneva riisiko eest. Peamise tunnusena eristab tööõigussuhet tsiviilõigusliku iseloomuga lepingutel põhinevatest õigussuhetest töötaja ja tööandja vahelise alluvussuhte olemasolu. Töövõtulepingu sõlmimisel on lepingu eesmärgiks teatud resultaadi (tulemuse) saavutamine; tööd tegev või teenust osutav isik on töövõtu suhetes iseseisev; tellija töö protsessi reeglina ei sekku; töölepingule omane alluvussuhe nendes lepingutes puudub. Kohus leiab, et pooled on vaidlusaluses suhtes käitunud töösuhtele omaselt. 30.detsembri 2004 lepingu sõlmimisega tekkis tööõigussuhe, millega kostja astus hageja töökollektiivi ning allutas end hageja juhtimisele ja korraldustele. Töösuhte olemusega on kooskõlas hageja väited selles, et töö käigus anti kostjale jooksvalt tööülesandeid samuti, et raamatupidamise tööprotsessi käigus tulebki tegeleda erinevate lahendamist vajavate küsimustega. Seega ei olnud töö suunatud resultaadi saavutamisele (v.a. aastaaruande koostamine), vaid püsivale raamatupidamisarvestusele. Vaidlust ei ole selles, et kostja täitis raamatupidaja kohustusi hageja seadusjärgse esindaja vahetu juhtimise ja kontrolli all. Lepingus määratletud töö sisu (väidetav resultaat) on töö osas lahti kirjutamata. Kostja andis vande all ütlusi selles, et sai hagejalt jooksvalt töö korraldusi. Kostja seletus on kooskõlas esitatud dokumentaalsete tõenditega. Hageja on andnud kostjale tööprotsessiga seotud korraldusi; kostja on allunud tööga seotud ülesannete täitmisel hagejale. Hageja vastutab kolmandate isikute ees kostja töö resultaadiga seonduva eest. Kohus nõustub kostja väidetega selles, et pooled ei omistanud suhte vormistamisel selle õiguslikule määratlemisele olulist tähendust. Hageja kinnitas kohtus, et leping on vormistatud hageja juures kasutusel olnud plangil; tegelikkusega pole kooskõlas ekslik viide alltöövõtule. Hageja on lepingute kehtivuse ajal käsitanud suhet kostjaga töösuhtena, mida tõendavad elektroonilises kirjavahetuses ja lepingust taganemise teates kasutatud mõisted nagu: „..töösuhte lõpetamine Reinuga...”, „..võid endale palgalehe teha, kannan raha üle...”, „...sõlmitud töölepingute alusel ülekantud raha...“, „..töötasuna ülekantud raha...“ jmt.. Pooled on lepingu sõlmimisele järgnevalt vahetanud tahteavaldusi, millest nähtub, et tasu maksti kostjale palgana; kostja pole esitanud hagejale arveid; hageja on kostjale makstavast rahast pidanud kinni töötasuga seotud maksud. Töösuhte iseloom on tõendatud ka esitatud poolte elektroonilise kirjavahetusega. Kirjavahetusest nähtub, et kostja tööülesannete sisu ja maht olenes hageja juhistest ning seda täiendati ja täpsustati korduvalt. Kirjavahetusega on tõendatud ka kostja väide selles, et tema töö oli seotud teiste hageja töökollektiivi kuulunud isikutega (TT, M V , L L ). Kostja andis kohtus vande all seletuse, milles kinnitas, et sai hageja seadusjärgselt esindajalt tööprotsessi käigus pidavalt korraldusi ja juhiseid, mis ei ole omane töövõtulepingul põhinevale võlasuhtele. Töösuhtele on omane ka tööandja poolt töötaja koolitustele saatmine. Lepingu sõlmimine määratud tähtajaga ja töötajale kaugtöö võimaldamine ei välista töösuhte olemasolu. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda töösuhet reguleerivatest õigusaktidest. 1) Hageja on esitanud nõude kostjale väljamakstud töötasu tagastamiseks. Palgaseaduse § 2 järgi on tööandja kohustatud maksma töötajale töö eest palka kooskõlas
töölepinguga ja muude õigusaktidega. Palgatingimused lepitakse palgaseaduse § 3 lg. 2 järgi kindlaks töölepingus. Pooled on töösuhte kestvuse ajal kokku leppinud töö tasustamises kokku neljal korral, millest kolm kokkulepet on tööandja poolt täidetud. Vaidlust ei ole selles, et töötajale on tasuna välja makstud 30.detsembri 2004 lepingu alusel 33 600 krooni, 18.aprilli 2005 lepingu alusel 15 889.00 krooni ja 16.mai 2005 lepingu alusel 12 760.00 krooni. Tööandja on lepingu täitmisel lähtunud töötasu maksustamise põhimõtetest; tasust on arvestatud ja kinni peetud sotsiaalmaks, tulumaks ja töötuskindlustusmaks. Tööandja on jätnud töötajale tasumata majandusaasta aruande esitamata jätmise eest (16.mai 2005 leping, tasu 4 000 krooni), mis on kooskõlas palgaseaduse §-s 18 sätestatuga. Tööandjal on õigus maksta töötajale tasu vastavalt tehtud tööle. Vaidlust ei ole selles, et töötaja ei täitnud nõuetekohaselt 16.mai 2005 lepingust tulenevat aastaaruande koostamise ülesannet ning tööandja on jätnud selle eest tasu välja maksmata. Tööandja nõue väidetavalt teiste tööülesannete täitmata jätmise eest tasu tagasinõudmises ei ole kooskõlas töötajale tasu maksmise põhimõtetega. Tööandja on õigustatud töötaja poolsete tööülesannete täitmist kontrollima kogu tööprotsessi kestel. Poolte kirjavahetus kinnitab vaieldamatult, et hageja seda ka tegi. Hageja ise on väitnud, et kostjat abistasid raamatupidamises kõik hageja teised töötajad; kirjavahetusest nähtub, et tööalane kontakt hageja seadusjärgse esindajaga on olnud pidev. Seega omas tööandja õigust ja võimalust hinnata, milliseid tööülesandeid töötaja on täitnud ja millises ulatuses kuulub töötasu maksmisele. Töötasu väljamaksmine on töölepingu tähenduses hinnatav tööandja poolt töö vastuvõtmisena. Töötajale ekslikult väljamakstud summade tagasinõudmist reguleerib palgaseaduse § 37, mille kohaselt on tööandjal õigus töötajale arvutusvea tõttu ettenähtust rohkem makstud palka kinni pidada kolme kuu jooksul arvates töötaja pangakontole raha ülekandmise päevast eeldusel, et töötaja ei vaidle nende kinnipidamise aluse või suuruse vastu. Muudel põhjustel töötajale ekslikult makstud või tema pangakontole ülekantud summad tagasinõudmisele ei kuulu, välja arvatud juhul, kui maksmise aluseks olid töötaja poolt teadvalt esitatud valeandmed või võltsitud dokumendid. Selliseid asjaolusid tööandja esile toonud ei ole, seda ei saa järeldada ka kohtule esitatud tõenditest. Seega puudub hagejal õiguslik alus töötajale väljamakstud tasu ja sellelt kinnipeetud ning riigituludesse kantud tulumaksu tagasinõudmiseks. 2) Hageja on esitanud nõude töötajalt kahju hüvitise väljamõistmiseks. Töösuhetes on töötaja varaline vastutus reguleeritud töökoodeksi sätetega. Töökoodeksi § 125 järgi kannab töötaja tööandja eest varalist vastutust otsese tegeliku kahju olemasolu korral juhul, kui ta on tööandjale kahju tekitamises süüdi. Töötaja vastutuse realiseerumise eelduseks on samaaegselt nelja tingimuse olemasolu: 1) tööandjale on tekkinud kahju, 2) töötaja on käitunud õigusvastaselt, 3) tööandjal kahju tekkimine on põhjuslikus seoses töötaja õigusvastase käitumisega, 4) töötaja on kahju põhjustamises süüdi. Tööandja väidab, et kahju seisneb majandusaasta aruande auditeerimise maksumuse olulises suurenemises. Tulenevalt raamatupidamise korraldamatusest suurenes auditeerimisele kulunud aeg. Audiitorfirma KL P OÜ esitas hagejale audiitorteenuse osutamise eest 16.augustil 2005 arve nr. XXX esimese osamaksena 16 992.00 krooni tasumiseks ja 3.oktoobril 2005 arve nr. XXX teise osamaksena 11 724.50 krooni tasumiseks. Hageja väidab, et 2004 majandusaasta raamatupidamise auditeerimise maksumus ületas 2005 majandusaasta maksumust 12 816.00 krooni ulatuses. Tööandja
väidab, et auditeerimisele kulunud aja kasv oli põhjustatud kostja poolt tööülesannete täitmata jätmisest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjale üleantud raamatupidamise dokumentatsioon oli puudustega. Poolte seletused ja tunnistajana ütlusi andnud audiitor K L tunnistus on kooskõlas selles, et hageja raamatupidamine oli 2004 aastal ja sellele eelnenud aastate lõikes korrastamata ning selle auditeerimisele kujunenud aeg oli tavapärasest suurem. Seega oli hageja raamatupidamises puuduste olemasolust tingituna sunnitud tellima auditeerimisteenust tavapärasest suuremas mahus ning vastavas proportsioonis selle eest ka tasuma. Kohus nõustub hagejaga selles, et tavapärasest kõrgema tasu maksmine on hinnatav hageja kahjuna. Kohus leiab, et hageja kahju pole seostatav kostja õigusvastase käitumisega. Poolte seletuste ja tunnistaja ütlustega on tõendatud asjaolu, et kostjale üleantud 2003 ja 2004 raamatupidamise dokumentatsioon oli oluliste puudustega, samuti asjaolu, et kostja asus seda korrastama. Tunnistaja kinnitas kohtus kostja seletust selles, et korda tehti käibemaksu puudutav osa ning arvelduste osa, jätkuvalt oli probleeme algsaldode ja 2003 aastast üle läinud vigadega. 2004 majandusaasta aruanne põhines neil dokumentidel, mida kostja hageja raamatupidamises korrastas. Seega on tõendatud asjaolu, et kostja on hageja töötajana ülesandeid oma oskuste piires täitnud. Kostja töö hõlmas nii 2004 kui ka 2005 aasta raamatupidamisarvestuse pidamist. 2005 aasta raamatupidamise (mida osaliselt tegi kostja) auditeerimine oli tavapärane ning selle tasu peab hageja tavaliseks. Kohus leiab, et hageja poolt esile toodud puudused töötaja oskustes ei ole hinnatavad töötaja süülise õigusvastase käitumisena. Töölepinguseaduse (TLS) § 86 p. 4 ja 101 järgi on tööandjal õigus lõpetada töötajaga tööleping juhul, kui töötaja ei tule tööga toime oma tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse või tervise tõttu. Hageja seda võimalust kasutanud ei ole; poolte töösuhe on õiguslikus tähenduses jäänud korrektselt lõpetamata. Töösuhtele omaselt ei vastuta töötaja kolmandate isikute eest töö resultaadi ees. Õige on kostja seisukoht selles, et juriidilise isiku raamatupidamise korraldamine on juhtorgani liikmete avalik-õigusliku iseloomuga seadusest tulenev kohustus, mida ei saa töötajale edasi delegeerida. Hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab kohus, et 2005 aastal hageja raamatupidamise auditeerimise mahu kasv on tingitud erinevate asjaolude kogumist, s.h. puudustest varasemate aastate tehingute kajastamises, alusdokumentide korrastamatusest, käibemaksu arvestuse puudumisest jmt.. Õige ei ole hageja seisukoht selles, et vastutus nimetatud puuduste eest lasub kostjal. Töötaja väidetav oskuste puudumine pole hinnatav töötaja süülise õigusvastase käitumisena. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 3) Hageja on esitanud viivitusintressi nõude. Kohus leiab, et viivitusintressi nõue pole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kõrvalõue jagab põhinõude saatust. Asjas esile toodud asjaoludel puudub kostjal rahaline kohustus hageja ees; seega pole kostja hageja suhtes võlgnikuks ning viivitusintressi tasumiseks alust ei ole. Kohus leiab, et hageja osaline loobumine hagist tuleb vastu võtta. Hageja esitas algselt kahju hüvitamise nõude 27 917.00 krooni väljamõistmiseks riigile ülekantud maksude hüvitamiseks. Hageja teatas sellest nõudest loobumisest ning esitas samas kahju
hüvitamise nõude kostjalt 12 816.00 krooni väljamõistmises audiitorile väljamakstud tasu hüvitamiseks. Seega on hageja loobunud kahju hüvitamise nõudest 15 101.00 krooni ulatuses, mis tuleb kohtu poolt vastu võtta ja selles osas menetlus lõpetada. Kohus jätab tähelepanuta poolte väited, mis on suunatud hageja poolt lepingust taganemise teate õiguspärasuse hindamisele, kuivõrd need ei oma töölepingu alusel väljamakstud töötasu tagasinõudmise vaidluses õiguslikku tähendust. kohtukulud Hageja on 12.jaanuari 2006 maksekorraldusega nr. 267 tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 6 250.00 krooni. Hageja on esitanud taotluse riigilõivu osaliseks tagastamiseks lähtudes hagist loobumisest. Hageja toetas põhinõuet summas 96 149 krooni, mille esitamise eest tulnuks tasuda riigilõivu 5 250 krooni. Hagi esitamisel on hageja tasunud riigilõivu 6 250 krooni. Seega tuleb hagist loobumise põhjendusel hagejale tagastada riigilõivu 500 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-ga 162 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 150 lg. 2 p. 2; 162 lg. 1; 168 lg. 5; 230; 428 lg. 1 p. 3; 429; 436; 438; 441-442; TsÜS §-st 5; VÕS §-st 3 p. 1; TLS §-st 1; 8; 86 p. 4 ja 101 ja palgaseaduse §-st 2; 3 lg. 2; 18; 37 ning TööK §-st 125 kohus o t s u s t a s: jätta ER ja KA S hagi RU vastu 113 626.00 krooni väljamõistmises rahuldamata. Võtta vastu hageja loobumine hagist ja lõpetada menetlus ERja KAS vastu 15 101.00 krooni väljamõistmises. Tagastada ER ja KAS (viissada) krooni.
hagis RU
(arveldusarve XXX Hansapangas) riigituludest riigilõivu 500
Jätta kohtukulud hageja kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.