Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) Hageja lepinguline esindaja: Anzhela Ternikova Kostja: V. Š. (isikukood XXX)
Menetluse liik
Lihtmenetlus, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi V. Š.-ilt 18.03.2023.a XXX AS-iga sõlmitud faktooringulepingust nr XXX tuleneva põhivõla 875,08 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 123,55 euro, täiendava viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.11.2024.a kuni põhinõude rahuldamiseni ja sissenõudmiskulude nõude 10 euro väljamõistmiseks.
2.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi V. Š.-ilt sissenõudmiskulude nõude 35 euro väljamõistmiseks.
3.Jätta menetluskulud 53 % ulatuses kostja kanda ning 47 % ulatuses hageja kanda.
4.Välja mõista V. Š.-ilt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulu kogusummas 222,60 eurot.
Välja mõista V. Š.-ilt B2 Impact OÜ kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (222,60 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
6.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on
selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja senine menetlus
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 08.11.2024.a Harju Maakohtule hagiavalduse V. Š. (kostja) vastu võlgnevuse ja viivise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja XXX AS järgmised lepingud: 18.03.2023 järelmaksulepingu nr XXX (dtl 27-30), 06.03.2023 krediidikontolepingu nr XXX (dtl 55-56), 18.03.2023 faktooringulepingu nr XXX (dtl 72-73).
3.Järelmaksulepingu nr XXX alusel sai kostja enda kasutusse krediidilimiidi 949 eurot (dtl 36). Kostja kohustus tegema krediidiandjale igakuiseid tagasimakseid vastavalt maksegraafikule (dtl 29-30). Intressimääraks oli kokku lepitud 20,40% aastas. Krediidiandja saatis 30.08.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles teatas, et kostja võlgnevus krediidiandja ees on 121,68 eurot (laenujääk 949 eurot) ning andis kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks kuni 13.09.2023 (dtl 37-40). Kostja võlga ei tasunud ning hageja ütles 15.09.2023 lepingu üles (dtl 41-43). Krediidiandja loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale (dtl 44-46).
4.Kuna kostja ei ole põhiosa katteks makseid teinud, on põhiosa võlgnevuse jääk 949 eurot. Lepingu kohaselt pidi kostja tasuma lepingutasu 29,90 eurot. Kostja võlgneb hagejale intressi (põhivõlalt 949 eurolt krediidi ülekandmisest 21.03.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 15.09.2023) 100,74 eurot, viivist (alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 16.09.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 08.11.2024) VÕS §113 lg 1 määras 133,98 eurot. Hageja palub välja mõista edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Lepingu kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt sissenõudmiskulude hüvitamist. Krediidiandja on edastanud kostjale korduvalt tasuta meeldetuletuskirju, 30.08.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse ning lepingu lõpetamise teatise 14.09.2023. Hagejal on õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist kokku 10 eurot (kaks meeldetuletuskirja hinnaga 5 eurot), mis tuleb kostjalt välja mõista. 2 (11)
5.Krediidikontolepingu nr XXX alusel sai kostja enda kasutusse krediidilimiidi 700 eurot (dtl 55-56, 62). Kostja kohustus tegema hagejale igakuiseid tagasimakseid vastavalt maksegraafikule. Intressimääraks oli kokku lepitud 37,80% aastas. Krediidiandja saatis 30.08.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles teatas, et kostja võlgnevus krediidiandja ees on 154,22 eurot (laenujääk 684 eurot) ning andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 13.09.2023 (dtl 63-66). Kostja võlgnevust ei tasunud ning krediidiandja ütles 15.09.2023 lepingu üles (dtl 67-69). Krediidiandja loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale (dtl 70-71).
6.Kostja maksis põhiosa katteks 16 eurot ja põhiosa jääk on 684 eurot. Hageja nõuab kostjalt intressi (684 eurolt alates viimase makse tasumisele järgnevast päevast 22.03.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 15.09.2023) 126,09 eurot, viivist (alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 16.09.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 08.11.2024) VÕS §113 lg 1 määras 96,57 eurot. Hageja palub välja mõista edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Lepingu kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt sissenõudmiskulude hüvitamist. Krediidiandja on edastanud kostjale korduvalt tasuta meeldetuletuskirju, 30.08.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse ja lepingu lõpetamise teatise 14.09.2023. Hagejal nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist kokku 10 eurot (kaks meeldetuletuskirja hinnaga 5 eurot).
7.Faktooringulepingu nr XXX alusel sai kostja väidetavalt 890,08 eurot laenu ostu teostamiseks XXX netikaupluses (dtl 72-73). Kostja kohustus tasuma laenu tagasi kolme 296,70 euro suuruse igakuise maksega. Lepingu kohaselt ei võetud põhiosa kasutamise eest intressi ning laenuleping oli lepingu- ja haldustasuvaba. Krediidiandja saatis 30.08.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles teatas, et kostja võlgnevus krediidiandja ees on 890,08 eurot (põhiosa laenujääk 875,08 eurot) ning andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 13.09.2023 (dtl 74-77). Kostja võlgnevust ei tasunud ning hageja ütles 15.09.2023 lepingu üles (dtl 16). 14.09.2023 edastas krediidiandja kostjale lepingu lõpetamise teate (dtl 78-80). Krediidiandja loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale (dtl 81-83).
8.Kostja on teinud tagasimakseid 15 euro ulatuses ning laenujääk on 875,08 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist (alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 16.09.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 08.11.2024) VÕS §113 lg 1 määras 123,55 eurot. Hageja palub välja mõista edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Lepingu kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt sissenõudmiskulude hüvitamist. Krediidiandja on edastanud kostjale korduvalt tasuta meeldetuletuskirju, 30.08.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse ja lepingu lõpetamise teatise 14.09.2023. Hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist kokku 10 eurot (kaks meeldetuletuskirja hinnaga 5 eurot).
9.VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võib hageja nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 50 eurot. Ka tarbijakrediidi teabelehes on välja toodud, et maksete tasumata jätmise korral on krediidiandjal õigus nõuda kliendilt ka muude sissenõudmiskulude hüvitamist kooskõlas võlaõigusseaduses toodud piirmääradega. Hageja on pärast nõude temale loovutamist edastanud kostjale meeldetuletuskirju järgmiselt: 09.10.2023 nõudekiri
3 (11)
maksumusega 0 eurot, 20.10.2023 pretensioon maksumusega 25 eurot, 13.10.2023 nõudekiri maksumusega 5 eurot ning 08.11.2023 hagihoiatus 5 eurot. Kokku on kirjade kulu 35 eurot. Lepingu kehtivuse ajal tekkinud kulud olid 30 eurot. Kuivõrd tekkinud kulud ületavad VÕS § 1132 lg 2 p-s 1 sätestatut, palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu summas 50 eurot ehk seadusega lubatud määras.
10.Kostja hagiavaldusele vastuväiteid ei esitanud. Harju Maakohus rahuldas 04.04.2025.a tagaseljaotsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 18.03.2023.a XXX AS-iga sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 949 eurot ja viivise võlgnevuselt (949 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 08.11.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude; 06.03.2023 XXX AS-iga sõlmitud krediidilepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 684 eurot ja viivise võlgnevuselt (684 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 08.11.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude. Maakohus jättis hagi rahuldamata 18.03.2023 XXX ASiga sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX tuleneva intressinõude 100,74 euro, viivisenõude 133,98 euro, lepingutasunõude 29,90 euro ja sissenõudmiskulude nõude 10 euro osas; 06.03.2023 XXX AS-iga sõlmitud krediidilepingust nr XXX tuleneva intressinõude 116,36 euro, viivisenõude 96,57 euro ja sissenõudmiskulude nõude 10 euro osas; 18.03.2023.a XXX AS-iga sõlmitud faktooringulepingust nr XXX tuleneva põhinõude 875,08 euro, viivisenõude 123,55 euro ja sissenõudmiskulude nõude 10 euro osas; sissenõudmiskulude nõude 35 euro osas. Maakohus jättis menetluskulud 53% ulatuses kostja ja 47% ulatuses hageja kanda (TsMS § 163 lg 1), mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 259,06 eurot (sh riigilõiv 222,60 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 10,60 eurot ja kohtutäituri tasu 25,86 eurot) ning viivise protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (259,06 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras (dtl 142-144).
11.23.04.2025.a esitas hageja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada otsuse resolutsiooni p-de 7 ja 8 osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi faktooringulepingust nr XXX tuleneva põhinõude 875,08 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 123,55 euro, sissenõudmiskulude 10 euro, edasiulatuva viivise ja sissenõudmiskulude 35 euro nõudes. Hageja palub määrata menetluskulud muudetud otsuse alusel ning jätta menetluskulud kostja kanda.
12.04.06.2025.a kohtuotsusega tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse vaidlustatud osas ning saatis asja uueks läbivaatamiseks tühistatud osas samale maakohtule. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei saanud hageja esitatud tõendeid hinnates tuvastada asjaolusid, mille alusel järeldada, et hageja ei ole faktooringulepingu sõlmimist tõendanud. Kohus hindab tõendeid ja tuvastab nende alusel asjaolusid üksnes juhul, kui hagile vastamata jätmisest hoolimata otsustab kohus lahendada vaidluse tavapärases korras. Juhul, kui TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud eeldused on täidetud, kuid kohus kahtleb hagi põhjendatuses, ei ole kohtul kohustust lahendada vaidlust tagaseljaotsusega.
13.Kui kohus otsustab lahendada vaidluse tagaseljaotsusega, peab kohus hagi lahendades arvestama kõiki hagis esitatud asjaolusid ning hindama, kas esitatud asjaolude õigsust eeldades on alust hagi rahuldada. Siinsel juhul jättis maakohus tagaseljaotsuses lepingu
4 (11)
sõlmimist kontrollides põhjendamatult arvestamata hageja esile toodud asjaolud selle kohta, et kostja sai XXX netikaupluselt kaupa 890,08 euro eest ja tegi lepinguga seotud esimese tagasimakse 09.12.2023. Kui maakohus leidis, et hagis esitatud asjaolud ei ole piisavad hageja nõude rahuldamiseks, tulnuks asi lahendada sisuliselt, mitte tagaseljaotsusega.
14.Samuti ei ole maakohus põhjendanud võla sissenõudmiskulude nõude rahuldamata jätmist. Maakohus oleks pidanud välja selgitama, kas hageja on sissenõudmiskulude nõude üldse esitanud ning paluda hagejal vajadusel hagi täpsustada. Maakohus on ületanud hagi piire faktooringulepingust tuleneva viivisenõude lahendamise osas (dtl 209-215).
15.Seega on maakohtu 04.04.2025.a tagaseljaotsus jõustunud punktide 1, 3, 4, 5, 6 osas (TsMS § 646). Ringkonnakohus on tühistanud nimetatud maakohtu otsuse punktide 7, 8, 9, 10, 11 osas (dtl 209). Kohtu põhjendused
16.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu (tühistatud osas). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
17.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 29.01.2025.a menetlusse võtmises määruses (dtl 137-140).
18.Käesoleva asja hind on 3437,35 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
19.TsMS § 444 lg 1 ja 2 järgi võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
20.Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiratud kujul kooskõlas TsMS § 444 lg 2. Kohus piirdub peamiste põhjendustega, mis selgitavad käesoleva otsuse resolutsiooni.
5 (11)
21.Hageja nõue tuleneb XXX AS-i ja kostja vahel sõlmitud faktooringulepingust nr XXX, mille alusel sai kostja väidetavalt 890,08 eurot ostu teostamiseks XXX interneti kaupluses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 256 p 2 järgi faktooringulepingu kohustub üks isik (faktooringu klient) kohustub loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma.
22.Vaidlus puudub selles, et kostjale krediidi andmisel (s.o võimaldades osta kaup järelmaksuga) tegutses XXX AS oma majandus- või kutsetegevuses ning kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes. Seega on hageja nõuete aluseks tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.
23.VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud lepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna krediidisaajaks on füüsilisest isikust võlgnik, kes sai krediiti väljaspool majandustegevust.
24.Kohtu ette toodu kohaselt väljastati lepingu nr XXX alusel kostja ostude finantseerimiseks kostjale krediiti kogusummas 890,08 eurot (dtl 14). Hagiavalduse kohaselt teostas kostja XXX AS-le ühe tagasimakse summas 15 eurot. Seega jäi kostja võlgnevuseks XXX AS-i ees summa 875,08 eurot.
25.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel leping sõlmiti ning et lepingu alusel ka väljamakse tehti. Krediidilepingu korral tuleb hagejal tõendada krediidilepingu sõlmituks lugemise eeldusi, seda, et krediit on välja makstud, kostjal oli raha tagasi maksmise kohustus ja seda on rikutud.
26.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
27.VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).
28.VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408
6 (11)
lg 1. Seega sidevahendi teel tarbijakrediidilepingu sõlmimise tõendamiseks peab hageja välja tooma, millal ja mil viisil ning mis sisuga lepingudokumendid ta kostjale andis.
29.Hageja on hagis märkinud, et kostja sõlmis 18.03.2023 XXX AS-ga faktooringulepingu nr XXX (lisa 11), mille järgi on kostja saanud laenu 890,08 eurot ostu teostamiseks XXX netikaupluses. Hageja viitas hagiavalduses lisale 11, milline dokument kannab pealkirja „application_XXX_0 (ID XXX)“. Hagi lisa 11 on allkirjastanud üksnes müüja ja faktoori esindaja poolt (dtl 73).
30.Hageja on täpsustanud faktooringulepingu sõlmimise asjaolusid 23.04.2025.a Tallinna Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses ning selle 30.05.2025.a täienduses (dtl 150155, 189-195).
31.Hageja ei ole esile toonud, millal, mis viisil ja mis sisuga tahteavalduse kostja tegi laenu saamiseks. Hageja ei ole esile toonud, et krediidiandja oleks kostjale saatnud lepingudokumendid. Hageja pole tõendanud, et hageja viidatud leping (dtl 72-73) oleks kostjale püsival andmekandjal esitatud. Samuti on hageja selgitanud, et Leping loetakse sõlmituks pärast seda, kui Krediidiandja on teinud otsuse laenu väljastada. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit krediidiandja tehtud otsuse või laenu väljastamise kohta. Krediidiandja teavitab klienti otsusest SMS-i teel (dtl 15). Seega ei ole hageja asja kohtuliku menetluse käigus esile toonud ega tõendanud tarbija tahteavaldust ega selle sisu ega lepingudokumentide püsival andmekandjal kostjale esitamist.
32.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et leping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Tühise tehingu alusel saadu peavad pooled tagastama alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028), kuid seda eeldusel, et raha üleandmine on tõendatud.
33.Ka Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus tehingud on tühised, tuleb tühise tehingu alusel saadu tagastada alusetu rikastumise sätete kohaselt (TsÜS § 84 lg 1). Saadu tagastamise nõue on suunatud isiku vastu, kes oli soorituse saaja (RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785/114, p 18). Järelikult on hagejal VÕS §-st 1028 tulenev alusetu rikastumise nõue kolmandate isikute vastu. Kolleegium peab kohtupraktika ühtlustamiseks vajalikuks märkida, et Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldusena peab hageja väitma, et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena (RKTKo 25.03.2026.a, 2-21-10340, p-d 17-18).
34.Laenu väljamaksmise osas selgitas hageja apellatsioonkaebuses, et faktooringuleping sõlmiti pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmise teel. Tegemist on XXX lepingu formaadiga, mis on genereeritud "Button press" meetodil ega eelda füüsilist ega digitaalset allkirja (dtl 171). Hageja väitel on kostja asunud lepingut täitma tehes 15 euro suuruse tagasimakse faktooringulepingu alusel saadud laenu tagasi maksmiseks. Hageja esitas kohtule apellatsioonkaebusega lisa 2 (dtl 179-180), millega hageja leiab, et on tõendatud kostja tehtud makse summas 15 eurot.
35.Kohtule arusaadavalt on antud dokument väljavõte krediidiandja enda infosüsteemist. Kirjetest võib aru saada, et read kajastavad arveid, tehingute kuupäevasid ning tehtud tehingute summasid (dtl 179-180). Kohus selgitab, et viidatud tõendid ei tõenda, kas ja millal raha kostja kasutusse anti. Samuti ei tõenda eelnev kostja poolt tehtud makseid.
7 (11)
36.Eeltoodust tulenevalt ei tõenda eelpool viidatud fail ega selles olevad kirjed, et laen oleks tegelikult välja makstud (vaata selles osas Harju Maakohtu 20.02.2025.a kohtuotsus kohtuasjas nr 2-24-127749 punktid 24-26) ning Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2025.a kohtumäärus samas tsiviilasjas punkt 9.2).
37.Sellest tulenevalt jääb rahuldamata hageja põhivõla 875,08 euro (faktoorleping nr #XXX) tagastamise nõue ning samuti kõik ülejäänud konkreetse põhivõlaga seotud kõrvalnõuded (sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 123,55 eurot, viivisenõue alates 09.11.2024.a kuni põhinõude rahuldamiseni ning sissenõudmiskulud 10 eurot) (dtl 21, 22, 218-219). .
38.Samuti märgib kohus, et käesoleval juhul oli krediidiandja poolt rikutud ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja arvelduskonto väljavõttest nähtuv asjaolu, et kostja elas vaidlusaluse perioodi vältel üksnes toimetulekutoetusest, kinnitab, et tal puudus igasugune regulaarne sissetulek ning tema majanduslik seisund oli objektiivselt äärmiselt nõrk (dtl 121-123). Toimetulekutoetus on mõeldud minimaalse elatusmiinimumi tagamiseks isikule, kes ei tule toime ei töötasu ega sotsiaalkindlustuslike hüvitiste abil. Sellises olukorras ei saanud kostja olla võimeline teenindama täiendavaid finantskohustusi. Hageja esitatud teabest nähtub, et krediidiandja ei tuvastanud kostja tegelikke majapidamiskulusid, finantskohustusi ega sissetulekuid ning piirdus üksnes ankeedi ja üldiste avalike andmetega, mis ei vasta VÕS § 4034 lg-te 1 ja 2 nõuetele. Arvestades, et kostja elas toimetulekutoetusest, oli krediidiandjal kohustus mõista, et kostja ei ole krediidivõimeline. Seega on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
39.Viimasena annab kohus hinnangu hageja sissenõudmiskulude nõudele. Hageja nõuab kostjalt hagiavalduse lisades 15-18 esitatud ja saadetud kirjade eest kokku 35,00 eurot (dtl 8795). Hageja ei ole välja toonud, millise lepinguga seoses hageja nõutavad sissenõudmiskulud on tekkinud.
40.20.01.2026.a kirjaga palus kohus hagejal täpsustada sissenõudmiskuludega seotud asjaolusid (dtl 216). 21.01.2026.a vastas hageja kohtunõudele üldsõnaliselt, et hageja edastas kostjale kolm tasulist meeldetuletust. Samas ei ole hageja endiselt välja toonud, millise lepinguga seoses, milline konkreetne kulu on tekkinud. Kohus on seisukohal, et kohtul pole võimalik anda hinnangut nõudele, mille kujunemine pole selge ja asjaolud on puudulikud.
41.Hageja koormis on tõendada VÕS § 128 lg 3 mõistes kulud, mis tekkisid hagejale sissenõudmistoimingu tegemisega ning põhjuslik seoses lepingu(te) rikkumise ja kulude tekkimise vahel (VÕS § 127 lg 4).
42.Kohtu hinnangul ei nähtu hageja selgitusest, milline oli kostjale saadetud meeldetuletuskirjade kulu. Kohus on seisukohal, et ainuüksi hageja viited lepingule (vt hinnakiri), millise kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt sissenõudmiskulude hüvitamist (maksete tasumisega viivituses olemise eest saadetud meeldetuletused 5 eurot vastavalt Hinnakirjas sätestatud määradele) ei tõenda, et hageja on reaalselt kulusid kandnud (dtl 22). Hageja ei ole tõendanud, et hageja pidi seonduvalt kostjale meeldetuletuskirja saatmisega tegema selliseid kulutusi tööle (täiendav töö- või teenustasu), mida ta ilma kostja lepingurikkumiseta teinud ei oleks.
8 (11)
43.Kuivõrd hageja ei ole tõendanud sissenõudmiskulude suurust, puudub tal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist (vaata HKo 22.11.2024.a, 2-21-118191, p 8). Tallinna Ringkonnakohus on samas tsiviilasjas 16.06.2025.a kohtuotsuse punktides 8.3 ja 8.4 selgitanud, et ringkonnakohtu hinnangul ei tulene ka võlaõigusseaduse, tarbijakaitseseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenuseaduse muutmise seaduse seletuskirjast (786 SE), et hageja ei pea sissenõudekulude suurust tõendama (VÕS § 1131 lg 1). Seletuskirja kohaselt ei leidnud inkassoettevõtete ettepanek sätestada fikseeritud tõendamist mittevajav piirmäär rakendamist. Samuti, et „Kogusumma täpsem sisustamine aitab vältida ohtu, et väidetavaid kulusid nõutakse piirmäära ulatuses sisse, kuigi need ei pruugi olla tegelikult tekkinud.“ Seega on seadusandja küll näinud ette sissenõudekulude piirmäära, kuid sätte mõtteks ei ole kehtestada seadusest tulenev hinnakiri. Eeltoodut ei välista ka seletuskirja väide, et „regulatsiooni täpsustamine peaks hõlbustama kohtute ja järelevalveasutuste tööd, kuna tulevikus peaksid nad kontrollima konkreetsetest summalistest ülempiiridest kinnipidamist, mitte hindama sissenõudekulude mõistlikkust, mis on määratlemata õigusmõiste ja millele hinnangu andmine on oluliselt keerulisem.“ Vastupidiselt hageja arusaamale ei tulene sellest, et võlausaldaja ei peaks tõendama sissenõudekulude suurust.
45.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3437,35 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
46.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
47.Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 53 %, mistõttu jäävad menetluskulud 53 % ulatuses kostja kanda ning 47 % ulatuses hageja kanda.
48.Hageja on 08.11.2024.a esitatud hagiavalduses esitanud taotluse menetluskulude summas 405 eurot (riigilõiv 309,96 eurot, 110,04 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduselt, kohtutäituritasu 48,80 eurot ja 20 eurot menetluskulud) väljamõistmiseks (dtl 3).
49.03.01.2025.a on hageja esitanud täiendava taotluse kostjalt kohtuvälise kulu summas 110,04 väljamõistmiseks (dtl 126). Nimetatud taotluse on maakohus 04.04.2025.a tagaseljaotsuse punktis 1 jätnud rahuldamata, kuivõrd tegemist ei ole tsiviilasja nr 2-24-16934 menetluskuluga, vaid tsiviilasjas nr 2-23-151143 kantud menetluskuluga ning viimati nimetatud kohtuasjas jäeti menetluskulud hageja kanda (jõustunud 22.05.2024.a).
9 (11)
50.Seega on kohtule esitatu kohaselt hageja menetluskulude suuruseks käesolevas asjas tasutud riigilõiv summas 420 eurot, 48,08 eurot kohtutäituritasu (TsMS § 144 p 51) ning 20 eurot menetluskulu (TsMS § 4842 ja § 172 lg 9) (dtl 24).
51.Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud.
52.Hageja ei ole kohtu ette toonud täpsustusi, milles seisneb ja kuidas on kujunenud kohtutäituri tasu summas 48,08 eurot, kuivõrd antud asjas ei ole selliseid kulusid kantud. Kohtule esitatud 03.04.2024.a otsuse K7339 järgi on kohtutäitur väljastanud tasu otsuse kättetoimetamise eest tsiviilasjas nr 2-23-151143 (dtl 98). Sellest tulenevalt jääb antud kulu kostjalt välja mõistmata.
53.Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulu summas 20 eurot (dtl 24). Kooskõlas TsMS § 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.
54.Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Antud juhul ei ole asjas tehtud maksekäsku ega lõpetatud menetlust võla tasumise tõttu (TsMS § 4842), vaid tsiviilasjas nr 2-23-151143 on tehtud makseettepanek, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Sellest tulenevalt ei ole hagejal õigus nõuda maksekäsu kiirmenetluskulu 20 euro hüvitamist ning kohus jätab selle hageja taotluse rahuldamata. Vaata selles osas ka HKo 22.11.2024.a, 2-21-118191, punkt 15.
55.Ringkonnakohtus on hageja tasunud riigilõivu summas 280 eurot (dtl 147). Ringkonnakohus ei ole määranud menetluskulude jaotust, vaid on otsustanud, et menetluskulud jaotatakse ja mõistetakse välja asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest (dtl 209).
56.Kuivõrd asja uuel läbivaatamisel maakohtus lõpptulemus ei muutunud, siis ei pea maakohus põhjendatuks jätta hageja apellatsioonikohtus kantud kulu kostja kanda (TsMS § 162 lg 4).
57.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 222,60 eurot (420 x 53 %).
58.Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni (dtl 3).
59.Kostja menetluskulude väljamõistmist hagejalt ei taotlenud, seega jäävad kostja menetluskulud tema kanda.
60.Kohus selgitab, et kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult kooskõlas TsMS § 317 lg 1 p 1. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/
10 (11)
Ann Meriluht kohtunik
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.