Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 08.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-17-100751/5
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 08.06.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1603

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Era Liisingu Inkassoteenused OÜ10625474(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

08.06.2017, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-100751

Kohtuasi

Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi hagi TT vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.05.2017 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Era Liisingu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (registrikood 10625474), esindaja Kristjan Vahar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Inkassoteenused

Aktsiaseltsi

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada määruskaebus.

2.Tühistada Harju Maakohtu 05.05.2017 määrus ja saata asi hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks samale esimese astme kohtule.

3.Määruse peale ei saa edasi kaevata. Asjaolud ja menetluse käik

1.Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (hageja) esitas 16.01.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse TT-lt 3 994,61 euro väljamõistmiseks. Kohus tegi 20.01.2017 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

4.Maakohus keeldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 alusel hagi menetlusse võtmast ja jättis menetluskulud hageja kanda. Kohus tuvastas, et hagiavalduses märkis hageja kostja aadressiks Tallinn, XXX. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses märkis hageja kostja elukohaks sama aadressi ja sama aadress oli kostja elukohaks ka rahvastikuregistri järgi. Maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määruse kohaselt tagastati XXX aadressile saadetud dokumendid kohtule hoiutähtaja möödumisel. Korteriomanik teatas 19.01.2017, et isik on välismaal. Samuti märgiti, et võlgniku ema sõnul elab poeg Saksamaal. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on kostja ema seda erinevates menetlustes kinnitanud juba 2015. a lõpust (tsiviilasjad nr 2-15-119197, 2-16-103045). Maksuja Tolliameti andmebaasist nähtuvalt ei ole kostja Eestis tulu pärast 2013. a saanud. Seega oli kostja elukoht Saksamaal. Vastavalt TsMS § 75 lg-le 1 kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kui asi selle kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule (TsMS § 75 lg 2). TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) art 4 p-i 1 kohaselt tuleb hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esitada selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. Art 5 p 1 sätestab, et isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib hagi esitada teise liikmesriigi kohtusse üksnes käesoleva peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras. Art 18 p 2 järgi teine lepingupool võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Hageja esitas oma nõuded tarbijakrediidilepingu alusel. Vastavalt lepingu üldtingimuste p-ile 20.2 lahendatakse vaidlus kokkuleppe mittesaavutamise korral Harju Maakohtus. Määruse 1215/2012 art 19 p-de 1-3 kohaselt võib käesoleva jao sätetest kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel, mis on sõlmitud pärast vaidluse teket või mis võimaldab tarbijal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes või mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega. Hageja nõuete aluseks olevas lepingus sisalduv kohtualluvuse kokkulepe ei olnud sõlmitud pärast vaidluse teket ja praeguses asjas ei olnud hagejaks tarbija. Kuna kummagi laenulepingupoole elu- või asukoht oli lepingu sõlmimise ajal Eestis ning kokku oli lepitud Eesti kohtualluvuses, kontrollis kohus järgnevalt, kas kohtualluvuse kokkulepe oli kooskõlas Eesti siseriikliku õigusega. TsMS § 104 lg 1 järgi võib kohus kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. Vastavalt TsMS § 104 lg 3 p-dele 1-2 kehtib kohtualluvuse kokkulepe ka juhul, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. TsMS § 106 lg 1 p 1 järgi on kohtualluvuse kokkulepe tühine, kui see on vastuolus TsMS § 104 lg-s 1 sätestatuga. Kuivõrd kohtualluvuse kokkuleppe üheks pooleks oli füüsilisest isikust kostja ning ei esinenud ka TsMS § 104 lg 3 toodud

nähtuvaid andmed, et kostjal puudub Eestis tulu, ei tõenda, et kostja elab mujal kui Eestis. Samuti ei tõenda seda määruses viidatud kaks tsiviilasja, sest kohus lahendas vaidlused sisuliselt ning ei tuginenud kohtualluvuse küsimuses kostja ema väidetele. Kostja märkis 16.02.2015 ankeedis, et ta elukoht on Tallinn, XXX (tlk 40). 06.08.2015 laenulepingus on märgitud, et kostja postiaadress on XXX ja lepingu p-s 4.4 kinnitas kostja, et andmed laenusaaja kohta on õiged (tlk 21). Sama lepinguga võttis kostja laenuandjana kohustuse teatada viivitamatult laenuandjale mh oma elukoha- ja postiaadressi muutumisest. Rahvastikuregistri kandest nähtuvalt elab TT jätkuvalt aadressil XXX. Kuigi rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 6 lg 1 järgi on rahvastikuregistrisse kantud andmetel informatiivne ja statistiline tähendus ja kohus ei ole kohtualluvuse määramisel seotud rahvastikuregistri andmetega, võib eelnevast kogumis teiste tõendite ja esitletud asjaoludega järeldada, et tõendamata on kostja elamine mujal kui Eestis. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus keeldus ennatlikult hagi menetlusse võtmast. Veel enam, kohus saab hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule. Juhul kui kostja ilmub kohtusse ja kohtualluvusele vastu ei vaidle, allub hagi määruse 1215/2012 art 28 järgi Eesti kohtule ning hagi menetlemata jätmiseks ei ole alust (Riigikohtu 21.11.2012 määrus nr 3-2-1123-12). Nõustuda tuleb kaebuse esitajaga selles, et juhul kui kohtul oli kahtlust kostja elukoha suhtes, oleks tulnud hagejal võimaldada teha päringuid PPA-le ja kohalikule omavalitsusele täpsustavate andmete esitamiseks. Ülalmärgitud põhjustel tuleb asi saata maakohtule tagasi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. Hageja 22.05.2017 taotlus tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv ei kuulu rahuldamisele, kuivõrd tegemist on hagimenetlusega, kus osaleb teine menetlusosaline. Kui maakohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, kuulub hagiavalduselt tasutud riigilõiv hageja taotlusel talle tagastamisele TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel. Kui maakohus hagi menetleb, kannab TsMS § 162 lg 1 kohaselt kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.