OÜ FAMILA hagi Taavi Sikka vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1838.41 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ FAMILA (registrikood 10883383) Hageja esindaja ([email protected])
Marjana
Hiie
Kostja Taavi Sikka (isikukood XXX; XXX) Kostja esindaja Maia Ploom ([email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
23. mai 2017. a
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ FAMILA hagi Taavi Sikka vastu rahuldamata.
Jätta menetluskulud hageja kanda.
Mõista OÜ-lt FAMILA Taavi Sikka kasuks välja menetluskulud 950 eurot.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.OÜ Famila esitas 12.12.2016 Tartu Maakohtule hagi, milles palus Taavi Sikkalt välja mõista võla 1838.41 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled eluruumi üürilepingu, mille kohaselt kostja kohustus tasuma hagejale eluruumi üüri 5000 krooni (319.56 eurot) kuus, lisaks maksma hoolduskulude, kommunaalteenuste ja elektri eest. Üürilepingu tähtaeg oli 17.08.200901.09.2012. Kostja jättis 15.03.2012 kuni 30.09.2012 esitatud arved osaliselt või täielikult tasumata, praeguseks on kostja võlgnevus 1838.41 eurot. Hageja oli nõus, et kostja on teinud korteris remonti, kuid leidis, et küttesüsteemi ehitus ja magamistoa põrandaaluse täitmine tehti hageja kulul. Hageja ei osanud öelda, kas kostjal oli remondi tegemise ajaks olemas hageja kirjalik nõusolek. Kostja ei ole kandnud kulusid, mis kuuluksid VÕS § 286 lg 2 alusel hüvitamisele. Lisaks on hageja kostja tehtud kulutused 24 095.60 krooni ulatuses tasaarvestanud üüriarvetega. Kostjal ei ole nõuet hageja vastu.
2.Hageja vaidles hagi aegumisele vastu, kuna kostja on teinud 06.02.2013 kuni 09.09.2015 võlgnevuse katteks makseid. Sellega aegumine katkes. Hageja leidis samas, et kostja võimalik nõue hageja vastu on aegunud VÕS § 338 lg 1 järgi, kuna tegemist on üürniku poolt üürilepingu kehtivuse ajal tehtud kulutustega. Alusetu rikastumise nõue on samuti aegunud.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt leppisid pooled kokku, et hageja müüb XXX korteri kostjale ning selleks sõlmisid pooled 01.09.2012 lepingueelsete läbirääkimiste kokkuleppe. Tegelikult hageja korterit kostjale ei müünud. Müügi kokkuleppest tulenevalt tegi kostja eluruumis 2598 euro väärtuses remonttöid, mille hageja hiljem heaks kiitis. Tööd on toodud 11.10.2012 sõlmitud ruumide üleandmise aktis. Hageja raha eest tasuti osaliselt küttesüsteemi eest, ülejäänud kulud kandis kostja. Pooled tegid ehitustööde maksumuse ja kostjalt poolt tasutavate maksete osas tasaarvestuse ning selle kinnituseks märgiti ruumide üleandmise akti, et hagejal ei ole pretensioone ruumide seisukorrale ja üürnikule. Kostja teatas, et tasaarvestab kostja poolt tehtud ehitustööde maksumuse 2598 eurot hageja nõutud üüri ja kommunaalteenustega summas 1968.41 eurot. Kostja leidis kohtuistungil, et korteris tehtud tööd ei ole tehtud VÕS § 286 lg 2 järgi, vaid üürilepingu väliselt. Tegemist on käsundita asjaajamisega. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et on teinud võlgnevuse katteks makseid kuni 09.09.2015.
4.Lisaks leidis kostja, et hageja nõue on aegunud. Kostjal ei olnud vastuväiteid hageja seisukohale, et alusetu rikastumise sätete alusel esitatav nõue on aegunud.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega ja TsMS § 231 lg 4 alusel tõendatuks järgmised asjaolud: 2/5
• • • •
17.08.2009 sõlmisid pooled Tartu XXX eluruumi üürilepingu tähtajaga 3 aastat (lk 27-29); 11.10.2012 sõlmisid pooled ruumide üleandmise-vastuvõtmise akti (lk 63); alates 15.03.2012 jättis Taavi Sikka tasumata üüri ja kommunaalteenuste maksed kogusummas 1968.41 eurot (lk 30-42); 06.02.2013 kuni 09.09.2015 tegi Taavi Sikka võlgnevuse katteks makseid kokku 130 euro ulatuses.
Hageja nõuab kostjalt võla 1838.41 euro (1968.41-130) väljamõistmist. Kostja leidis, et 11.10.2012 aktiga on nõuded tasaarvestatud ning esitas menetluse kestel korduva tasaarvestuse avalduse (lk 60).
4.Seega ei ole poolte vahel vaidlust, et kostja jättis hagejale üürilepingu alusel tasumata 1838.41 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue üüri ja kõrvalkulude tasumiseks ei ole aegunud. Kostja on õigesti leidnud, et TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on hagi aegumise tähtaeg 3 aastat. Hagi aegumine hakkas iga makse puhul kulgema alates maksetähtaja saabumisest ning viimase arve maksetähtaeg oli 21.10.2012. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 30.11.2016. Samas on kostja teinud võlgnevuse katteks igakuiselt makseid kuni 09.09.2015 ning TsÜS § 158 kohaselt katkes sellega aegumine. Viimast korda hakkas aegumine kulgema 09.09.2015 ning maksekäsu kiirmenetluse ajaks ei olnud hageja nõue aegunud. Kohus ei jäta hageja nõuet rahuldamata 11.10.2012 akti alusel. Akti p 5 kinnitavad pooled, et on hoolikalt ruumi üle vaadanud ning neil pole pretensioone nende seisukorrale ja üürnikule. Tunnistaja E.S. ütlustest nähtuvalt oli kostja soov üleandmise-vastuvõtmise aktiga kinnitada, et kummalgi poolel pole teineteise vastu nõudeid (lk 104). Samas ei nähtu vaidlusaluse akti sõnastusest, et pooled (s.t ka hageja) oleksid selgelt kokku leppinud igasuguste nõuete puudumises. Pooled on teksti kohaselt kokku leppinud ainult pretensioonide puudumises seoses ruumide seisukorraga. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 271 ja § 292 lg 1 alusel välja mõista 1838.41 eurot.
5.Kostja on esitanud menetluse kestel korduva tasaarvestuse avalduse. Kostja on leidnud, et tehtud tööd on üürilepingu välised tööd ning kostjal on hageja vastu nõue käsundita asjaajamist reguleerivate sätete alusel. Hageja leiab, et kostja tehtud tööde eest hüvituse tasumist reguleerib VSÕ § 286 lg 1. Kostja on tasaarvestuse avalduse kohaselt teinud hagejale kuuluvas korteris järgmised tööd: küttesüsteemi ehitus 1000 eurot; lekkivate torude remont 100 eurot; korstna parandamine 198 eurot; magamistoa põranda ehitus 1300 eurot.
6.Kohus leiab esmalt, et kostjal ei saa hageja vastu olla nõuet VÕS § 286 lg 1 alusel. Üürnikule kulutuste hüvitamise eelduseks on VÕS § 285 lg 1 kohaselt üürileandja kirjalik nõusolek parenduste tegemiseks. Nõusolek peab olemas olema tööde tegemise ajal. Tunnistaja E.S. (kostja elukaaslane) ütluste kohaselt ei olnud üürnikul kirjalikku ega suulist nõusolekut remondi tegemiseks. Hageja esindaja ei osanud kohtuistungil öelda, kas tööde
3/5
tegemiseks oli kostjal hageja kirjalik nõusolek. 11.10.2012 aktist nähtub, et tööd on tehtud eelnevalt kooskõlastades, kuid ei ole selge, et kooskõlastus oleks antud kirjalikult. Seega ei ole kirjaliku nõusoleku olemasolu tõendatud ning kohus tuvastab, et kostjal ei ole hageja vastu üürilepingust tulenevat VÕS § 286 lg 1 alusel esitatavat nõuet, mida saaks hageja nõudega tasaarvestada. Kuna kostjal ei ole hageja vastu lepingust tulenevat nõuet, ei tõusetu ka nõude aegumise küsimust VÕS § 338 lg 1 järgi.
7.Kostjal saab VÕS § 286 lg 2 järgi olla hageja vastu tasaarvestatav nõue VÕS § 1018 (käsundita asjaajamine) või VÕS § 1042 (alusetu rikastumine) alusel. Hageja on leidnud, et kostja nõuded on aegunud. Kostja esitatud arvete kohaselt on kulutused tehtud 19.02.2010 kuni 30.04.2012. TsÜS § 151 lg 1 järgi on alusetust rikastumisest tulenevate nõuete aegumistähtaeg 3 aastat ning see hakkab üldjuhul kulgema kulutuse tegemisest. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 30.11.2016 ja seega on kostja nõue VÕS § 1042 järgi aegunud. VÕS § 1018 alusel esitatavad nõuded aeguvad 10 aasta möödumisel nõude sissenõutavaks muutumisest ning selle sätte alusel esitatud nõue aegunud ei ole.
8.Poolte vahel on käsundita asjaajamise võlasuhe VÕS § 1018 tähenduses, kui täidetud on järgmised eeldused: • teise isiku kasuks millegi tegemine ehk võõra asja ajamine; • isikul puudub õigus või kohustus tegu teha; • isikul on tahe tegutseda teise isiku kasuks ehk asjaajajal on soov soodustada teist isikut; • täidetud on mõni VÕS § 1018 lg 1 p-des 1–3 ettenähtud tingimustest. Kuna kostja remontis hagejale kuuluvat korterit, tuleb tema tehtud tegu lugeda võõra asja ajamiseks. Kostjal oli küll eesmärk saada korter enda omandisse, kuid kuna poolte vahel ei olnud kulutuste tegemise ajal sõlmitud vajalikus vormis müügilepingut, pidid pooled aru saama, et korteri omandamine ei ole mitte kuidagi tagatud. Seega pidid pooled ka möönma, et kostja tegutseb remonti tehes hageja kasuks. Osaliselt tulid tehtud parendused kasuks ka kostjale endale, kuna ta elas korteris sees, kuid näiteks magamistoa remont jäi poolte selgituste kohaselt lõpetamata ning kostjale pidi see pigem tüli tekitama. Pisiparanduste tegemise kohustus oleks olnud üürisuhtest tulenevalt hagejal ning järelikult tegutses kostja ka neid töid tehes hageja kasuks. Seega loeb kohus, et kostja ajas remonti tehes võõrast asja. Hageja ei ole väitnud vastupidist. Hageja ei ole väitnud, et kostjal oleks olnud õigus või kohustus remonti teha. Tunnistaja E.S. ütlustega on tõendatud, et hageja esindaja käis pärast remonti korteris ning kiitis asjaajamise heaks. Sama nähtub ka üleandmise-vastuvõtmise aktist, milles on fikseeritud, et hagejal ei ole kostjale pretensioone ruumide osas. Seega on täidetud ka VÕS § 1018 lg 1 p 1 tingimus ning kostjal on õigus nõuda hagejalt käsundita asjaajamisel tekkinud kulutuste hüvitamist VÕS § 1023 lg 1 alusel.
9.Kostja tehtud kulutused on tõendatud 11.10.2012 akti punktis 3 toodud summadega ning kostja on nende summade alusel esitanud ka tasaarvestuse avalduse. Hageja on oma allkirjaga aktsepteerinud, et see kulutused on tehtud. Kostja on lisaks oma kulutusi tõendanud esitatud dokumentaalsete tõenditega. Kostja esitatud dokumentide kohaselt on kostja kulutanud küttesüsteemi remondiks 1539.99 eurot (24 095.60 krooni, tasaarvestuses näidatud 1000 eurot – lk 82, 92-94); korstna parandamisele ja trepi väljaehitusele kokku 1198 eurot (korstna remont sellest 285 eurot, 4/5
tasaarvestuses näidatud korsten 198 eurot, lk 95-97); magamistoa põranda ehitus 1390.20 eurot (tasaarvestuses 1300 eurot, lk 98-100). Arve kohaselt ei ole magamistoa põranda hinnas villa hinda. Lisaks on kostja tasaarvestuses nimetanud lekkivate torude remondi 100 eurot. Hageja ja kostja esitatud tõenditest nähtub, hageja on küttesüsteemi ehituseks tasunud 14 000 krooni (lk 93) ning magamistoa põranda alla pandud villa eest 348 eurot (lk 85-86). Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja nimetatud kulutused tegi, kuid hageja kulutused ei tõenda, et kostja ei ole omapoolseid kulutusi teinud. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks kostja esitatud arved ise tasunud või kostjale varasemalt hüvitanud. Kohus lähtub tasaarvestuse puhul kostja esitatud summadest, kuna need on väiksemad kui arvetega tõendatud tegelikud kulutused. Kostjal on võimalik tasaarvestada hageja nõudega osa oma nõudest. Seega loeb kohus tõendatuks, et kostjal on hageja vastu nõue vähemalt summas 2598 eurot, mille kostja on tasaarvestanud hageja nõudega kostja vastu summas 1838.41 eurot. Hageja nõue on sellega lõppenud.
10.Hageja väitel on ta kostja tehtud kulutused küttesüsteemile juba varasemalt tasaarvestanud üüriga (lk 83). Kohus ei loe hageja väidet tõendatuks. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale tasaarvestuse avalduse teinud, samuti ei ole selge, millised maksed on tasaarvestatud. Hageja ei saa tasaarvestust kasutada ilma sellest kostjat teavitamata. Seega tuleb jätta hagi rahuldamata.
11.Kohus jätab tähelepanuta esitatud lepingueelsete läbirääkimiste kokkuleppe, kuna see ei ole allkirjastatud (lk 64-66).
12.Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja on oma menetluskulude summaks nimetanud õigusabikulud 750 eurot 6 tunni ja 15 minuti eest (120 eurot/ tund) ning kohtuistungi kulud 1 tunni 40 minuti ajakulu eest 200 eurot. Kokku 950 eurot. Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu. Kohus leiab, et arvestades esitatud tasaarvestuse avaldust, poolte viiteid hagi aegumisele ning hageja väiteid kostja kulutuste tasaarvestamise kohta on kostja menetluskulud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulude katteks 950 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.