Muud › Muud hagiasjad

riigituludesse

riigilõiv

Mõista välja Tallinna linnalt riigituludesse eksperditasu 1 691,76 (üks tuhat kuussada üheksakümmend üks krooni ja 76 senti) krooni. (riigituludesse väljamõistetud riigilõiv tuleb tasuda rahandusministeeriumi arvelduskontodele AS-is SEB Ühispank XXXXXXXXXXX või AS-is Hansapank

XXXXXXXXXXX,

viitenumber mõlemal juhul

XXXXXXXXXXXX;

riigituludesse väljamõistetud eksperditasu tuleb tasuda rahandusministeeriumi arvelduskontodele AS-is SEB Ühispank

XXXXXXXXXXXXX

või AS-is Hansapank XXXXXXXXXXXXX, viitenumber mõlemal juhul

XXXXXXXXXXXXX)

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt palub hageja tunnistada kehtetuks 17.09.2001 läbiviidud enampakkumine, millega müüdi 2-toaline korter aadressil XXX, Tallinnas hinnaga 80 000 krooni AKile menetlusnormide olulise rikkumise tõttu. Hagejalt mõisteti tagaseljaotsusega välja võlg suuruses 32769.56 krooni, võlg tulenes korterihoolduskulude ja kommunaalteenuste tasumata jätmisest. Hageja on isik, kes ei ole võimeline oma psüühilise seisundi tõttu objektiivselt tajuma tema ümber toimuvat. Hageja on psüühilise puudega juba 30 aastat. Varem korraldas kõik hageja abikaasa, kuid üksi jäädes ei ole hageja asuutnud aru saama isegi seda, et on muutunud riigielu korraldus. Tallinna Linnakohtu 14.11.2003 otsusega tsiviilasjas 2/22-13/03 määrati SKile eestkostjaks tema poeg. Hageja leiab, et kohtutäitur on kahjustanud võlgniku huve ja on tekitanud menetlusnormide rikkumise tõttu olulist materiaalset kahju. Hageja hindab kahju suuruseks 270 000 krooni, kuivõrd samalaadsed korterid maksid enampakkumise läbiviimise hetkel antud piirkonnas 320 000 kuni 400 000 krooni. Hageja on seisukohal, et enampakkumine on tühine, kuivõrd võlgnikule ei ole selgitatud tema õigusi ja kohustusi, täitur on jätnud kasutamata muud seadusega sätestatud võimalused täitedokumendi täitmiseks ning seega jäi arestimata võlgniku korterisisustus ja kontrollimata pangakontod. Samuti ei ole täitur teavitanud võlgnikku täitetoimingust. Kohtutäitur ei ole pakkunud ega andnud võimalust müüa võlgnikul endal oma vara, peale enampakkumise nurjumist ei ole kordusenampakkumiseks uut tähtaega määratud. Kohtutäitur rikkus menetlusnorme pannes asja uuesti enampakkumisele samal päeval. Ka ei ole võimalik tuvastada manukaid. Täpsustatud seisukoha järgi avaldati Ametlikes teadaannetes kuulutus, et vara müüakse enampakkumisel 17.09.2001.a. kell 12.00. Täitetoimikus on teade

enampakkumise kohta hagejale, mis kannab kuupäeva 14.09.2001. seda kirja hagejale saadetud ei ole. Lisaks on märgitud kirjas vale kellaaeg – enampakkumine kell 10.00. Hageja palub tunnistada kehtetuks 17.09.2001 läbiviidud enampakkumine SKile kuuluva korteri asukohaga XXX, Tallinnas suhtes ja tunnistada nimetatud korterile hageja omandiõigust. 2.10.2004.a. hagiavalduse täpsustuse kohaselt on avalduse täitemenetluse algatamiseks esitanud OÜ P K nimel EO. Täiteasjas 022/2002/3709 on sissenõudjaks märgitud OÜ Pelgulinna Kinnisvarahooldus, kuid kohtuotsus toimikus puudub. Täitetoimikus on täitekutse/ esmane dateeritud 09.08.2001.a. Hagejal oli kohustus ilmuda kohtutäituri büroosse 16.08.2001.a. Kohtutäitur võttis asja menetlusse 27.08.2001. Täitetoimikus puudub tõend, et hageja oleks esmase kutse kätte saanud. Täitetoimikus on 29.08.2001.a. dokument täitekutse (korduv). Hagejal oli nimetatud dokumendi järgi kohustus ilmuda kohtutäituri juurde 29.08.2001.a. Täitekutses on märgitud, et see on korduv, kuid tõendid, et seda kutset on korduvalt saadetud puuduvad. Puudub tõend, et hageja on kutse kätte saanud. Enampakkumise teate väljastamise ja hagejale kättetoimetamise kohta tõendid puuduvad. Esimese enampakkuja A.P nime taga allkiri puudub. A.P allkirjaga lehte, et ta on enampakkumise tingimustest teadlik ei ole võimalik tuvastada. Konto liikumise aruanded selle kohta, et A.P või A.K oleks tagatisraha maksnud puuduvad. Kui võlgnik ei ilmu kohtutäituri büroosse tuleb võlgnik kutsuda ajalehekuulutusega. Hagejat ajalehekuulutusega kohale ei kutsutud.08.02.2007.a. täpsustas hageja nõuet ja palus tunnustada tema omandiõigust korteriomandile aadressil XXX, Tallinn.

KOSTJATE VASTUVÄITED

Kostja kohtutäitur EV hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hagi on aegunud ja hagi esitamise tähtaja ennistamiseks puudub õiguslik alus. Ka on kostja seisukohal, et kuni hageja teovõimet ei olnud piiratud oli hageja teovõimeline ning seega puudub alus hagi rahuldamiseks. Asjas esitatud materjalid ei välista arusaamist tema suhtes läbiviidavast täitemenetlusest. Kuni teovõime piiramiseni ja seega täitemenetluse läbiviimise ajal oli hageja teovõimeline. Ka pole hageja mitmed esitatud väited asjakohased, kuivõrd need on hoopis täiturile kaebuse esitamise aluseks. Kostja on seisukohal, et 17.09.2001 toimunud enampakkumisel ei esinenud hageja poolt esile toodud rikkumisi, kuna võlgnikule saadeti täitekutsed, kostja ei rikkunud oma TMS-ist tulenevaid kohustusi selgitada võlgnikule õigusi ja kohustusi. Uut enampakkumist alustas kostja kooskõlas TMS § 641 lg 2, täitur saatis kostjale kirjaliku teate enampakkumise toimumisest, eksimus enampakkumise toimumise ajas ei olnud oluline ja võimaldas tegelikkuses hagejal enampakkumise juures viibida, manukate isikukoodide ja elukohtade nimetamise nõuet ei ole õigusaktiga sätestatud. Kostja OÜ B K (endise nimega OÜ B P K ) hagi ei tunnista. Enampakkumine viidi läbi jõustunud kohtuotsuse alusel ning kostja hinnangul menetlusnorme rikkumata, seega on hagi põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja AK hagi ei tunnista ning palub kohtul kohaldada aegumist. Kostja esitas kohtule vastuhagi hageja vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Kostja EG ei tunnista hagi. AS EG pöördus kohtusse tarbitud maagaasi võlgnevuse summas 6826.10 krooni nõudes. Hagi rahuldati tagaseljaotsusega 06.12.2002 tsiviilasjas 2/5/308005/01. AS EG esitas 24.10.2003 kohtutäitur EVele avalduse täitemenetluse algatamiseks võlgnik SKi võla tasumiseks, mis nimetatud kohtuotsusega välja mõisteti. SKi võlgnevus AS EG on tasutud kohtutäitur EVe poolt vastavalt kohtuotsusele. AS EG on seisukohal, et ei saa vastutada SKile kuuluva korteri võõrandamise asjus, kuna see algatati enne AS EG nõuet SKvastu.

Kostja Tallinna linn hagi ei tunnista ja palub jätta SKi nõue Tallinna linna vastu rahuldamata. Täitemenetluses oli sissenõudjaks OÜ P KVH, kuna hageja võlgnes korterimaksed KVH ettevõttele ning kohtutäitur täitis otsuse õigele võlausaldajale. Kohtuotsuses oli hagejaks küll Põhja-Tallinna Valitsus, kuid faktiline lepinguline suhe oli korteriomaniku ja hooldamisega ning teenuste osutamisega tegeleva ettevõtte vahel. Puudub alus täitemenetluse kehtetuks tunnistamiseks sel põhjusel, et ei olnud kohast sissenõudjat või et nõue täideti mittekohasele sissenõudjale.

VASTUHAGI ASJAOLUD JA NÕUE

Põhihagis hageja nõuab tema omandiõiguse tunnustamist XXX, Tallinn korterile, mis müüdi 2001.a. kohtutäituri poolt enampakkumisel AK`ile. Korter müüdi enampakkumisel SK`i võlgnevuse kustutamiseks. Omandiõigus läks A.K üle õiguslikul alusel. Kogu ostuhinna tasumise hetkest on korteri omandiõigus üle läinud A.K `ile. Alates 17.09.2001.a. puudub SKil korteri valdamiseks õiguslik alus. A.K omandiõiguse teostamine on takistatud. SK`il ei ole peale korteri omandiõiguse üleminekut korteri valdamiseks õiguslikku alust. SKkasutab ebaseaduslikult kommunaalteenuseid, mille eest ta ei ole alates A.K omandiõiguse tekkimise ajast arvates kordagi teenuste osutajatele tasunud. Korter on tarbimisvõrkudes välja lülitatud, kuid SKlülitab korteri omavoliliselt ja ebaseaduslikult tagasi tarbimisvõrkudesse. A.K palub vastuhagis tunnustada tema omandiõigust korterile XXX, Tallinn ning nõuda korter välja SK`i ebaseaduslikust valdusest.

VASTUKOSTJA SEISUKOHT

Vastukostja vastuhagi ei tunnista. Omand kuulub küll antud hetkel vastuhagejale, kuid valdus on vastukostjal. Vastukostja leiab, et korter on läinud tema omandist välja ebaseaduslikult ning on esitanud kohtule enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi. Kui kohus jätab S.K `i nõude rahuldamata tähendab see seda, et vastuhageja jääb korteri omanikuks. Vastukostja palub jätta vastuhagi rahuldamata, kohtukulud jätta vastuhageja kanda. Avalikku huvi kaitsma õigustatud isikuna vastuhagis protsessi kaasatud Tallinna linn PõhjaTallinna Valitsuse kaudu leiab (tlk 217), et SK on piiratud teovõimega isik, kes ei saa aru oma tegude tähendusest. Põhja-Tallinna Valitsus toetab SK`i omandiõiguse tunnustamise nõuet. Eluaseme kaotamise tagajärjel jääb S.K kodutuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Asja materjalidest nähtub, et 10.04.2001.a. kohtuotsusega (tlk 242) mõisteti hagejalt Põhja Tallinna Valitsuse kasuks välja 32 79,6 krooni ja riigilõiv. Nimetatud kohtuotsuse täitmiseks algatati täitemenetlus. Täitemenetluses toimus hagejale kuuluva korteri suhtes enampakkumine. Hageja palub tunnistada 17.09.2001.a. enampakkumine kehtetuks. Asjas on kostjad tuginenud aegumisele. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt on hageja näol tegemist isikuga, kes ei suuda aru saada tema ümber toimuvast. Enampakkumise toimumise ajal oli vaidlusalune korter vallasasi. Enampakkumise ajal kehtinud täitemenetluse seaduse § 647 järgi tunnistab kohus enampakkumise kehtetuks ühe aasta jooksul, arvates enampakkumise päevast, kui asi müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või rikuti teisi enampakkumise olulisi tingimusi.

Kohus osutab, et hagi korras õiguste kaitsmisel sätestab seadus tähtajad, mille jooksul õiguse kasutamata jätmine võib sõltuvalt asjaoludest kaasa tuua selle teostamatuse lubamatuse. Viidatud TMS §-s 647 ettenähtud tähtaeg on hagi esitamise tähtaeg. Enampakkumine, mida vaidlustatakse toimus 17.09.2001.a. Kuni 01.07.2002.a. kehtinud Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 13 lg 1 kohaselt võib kohus huvitatud isiku nõudel tunnistada teovõimetuks isiku, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Tema üle seatakse eestkoste. Asjas puudub vaidlus selles, et TsÜS § 13 lg 1 järgi ei olnud S.K teovõimetuks tunnistatud. Viidatud sättest tulenevalt algas aegumine peale enampakkumise toimumist. Kuna hageja ei olnud tunnistatud teovõimetuks, siis aegumine ei peatunud. 01.07.2002.a. jõustus uus TsMS, mille §-st 8 lg 3 tuleneb, et isik on piiratud teovõimega, kui ta vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 1 tsiviilseadustiku üldosa seadus ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1.juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1.juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1.juulit 2002. Asja materjalidele lisatud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktist (tlk 211214) tulenevalt leiab kohus, et asjas on tõendamist leidnud et ajavahemikul 2001.a. septembrist kuni 2003.a. ei olnud SK kestvalt suuteline oma tegudest aru saama ja neid juhtima temal esineva raske psüühikahäire tõttu. Nimetatud aktist nähtub, et 22.03.2000.a. hinnati tema seisundit raske puudena. Seega on antud asjas tõendamist leidnud, et SKoli alates 01.07.2002.a. kehtima hakanud TsÜS mõttes piiratud teovõimega s.o. ajal kui enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõue ei olnud veel aegunud. TsÜS § 165 lg 1 järgi kui piiratud teovõimega isikul ei ole seaduslikku esindajat, peatub tema nõuete ja tema vastu suunatud nõuete aegumine kuni isiku teovõimeliseks saamiseni või talle esindaja määramiseni. Kohus leiab, et seega peatus alates 01.07.2002.a. hageja nõude aegumine, kuna tal ei olnud eestkostjat. Asja materjalidele lisatud 14.11.2003.a. kohtuotsuse (tlk 11) järgi määrati SK`ile eestkostja. Kohtuotsus jõustus 01.12.2003.a. TsÜS § 165 lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded ei aegu enne kuue kuu möödumist ajast, mil isik saab teovõimeliseks või talle määratakse seaduslik esindaja. Hagi esitati kohtusse 22.12.2003.a. Seega leiab kohus, et hageja nõue enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ei ole aegunud. 10.04.2001.a. kohtuotsuse (tlk 242), millega oli Põhja-Tallinna Valitsuse kasuks SK`ilt välja mõistetud 32 769,56 krooni võlg ja riigilõiv 2 450 krooni, alusel esitas sissenõudjana OÜ Pelgulinna Kinnisvarahooldus avalduse täitemenetluse algatamiseks. Kohtutäitur avas täitetoimikud täiteasjades nr 022/2001/3709 (täitetoimiku lk 1) ja nr 022/2001/3708 (täitetoimiku lk 8) sissenõudja 02.08.2001.a. avalduste alusel. Täitemenetlus algatati kohtukulu 2 450 krooni (täitetoimik nr 022/2001/3709) ja võla 32 769,56 krooni (täitetoimiku nr 022/2001/3708) nõudes. Asjas ei saa olla vaidlust, et sissenõudjana märgiti täitedokumenti vale isik, kuna täitedokumendi järgi sai sissenõudjaks olla Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu. Täitemenetluse algatamise avalduse on sissenõudja esindajana esitanud EO. Täitetoimikus on Põhja-Tallinna Valitsuse volikiri (täitetoimiku lk 10), millega volitatakse OÜ Pelgulinna Kinnisvarahooldus juristi EO Tallinna linna nimel sh. kohtus asjaajamiseks Põhja-Tallinna Valitsusega kommunaalmaksete võlgnevuse väljamõistmisega seotud asjades.

Seega oli EO`l õigus esitada 10.04.2001.a. kohtuotsus täitedokumendina kohtutäiturile täitmiseks. Asjas puudub vaidlus Tallinna linna ja OÜ B K vahel (OÜ P K õigusjärglane), et täitedokument on täidetud õigele isikule. Kuna ebatäpsus sissenõudja nimes ei ole sissenõudja seisukoha järgi põhjustanud täitemenetluse läbiviimisel mingeid probleeme, siis leiab kohus, et hageja tuginemine nimetatud asjaolule ei ole enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks põhjendatud. Täiteasjas nr 022/2001/3709 on vormistatud 09.08.2001.a. täitekutse (esmane) (täitetoimiku lk 3). Väljasaadetavate dokumentide registreerimise raamatus on 09.08.2001.a. jknr. XXX all kohtutäituri märge, et hagejale saadetud esmane täitekutse. Nimetatud täiteasjas on järgmiseks dokumendiks vallasvara enampakkumise akti koopia ja seejärel täitemenetluse lõpetamise otsus (täitetoimiku lk 7). Täiteasjas nr 022/2001/3708 on vormistatud 09.08.2001.a. täitekutse (esmane) (täitetoimiku lk 11). Väljasaadetavate dokumentide registreerimise raamatus on 09.08.2001.a. jknr. XXX all kohtutäituri märge, et hagejale saadetud esmane täitekutse. Täitetoimikus (täitetoimiku lk 8 pöördel) on kohtutäituri märge, et 09.08.2001.a. on võlgnikule täitekutse toimetatud isiklikult. Võlgniku allkiri täitekutsete saamise kohta asja materjalide juures puudub. 29.08.2001.a. on vormistatud täitekutse (korduv)(tlk 14). Väljasaadetavate dokumentide registreerimise raamatus 29.08.2001.a. all puudub kohtutäituri märge, et hagejale oleks saadetud korduv täitekutse. Selle täitekutse üleandmise kohta puuduvad ka muud andmed. Käesolevas asjas tugineb hageja sellele, et hageja esmaseid täitekutseid kätte saanud ei ole. TMS § 29 lg 1 kohaselt saadab kohtutäitur pärast täitemenetluse algatamist võlgnikule kutse ilmuda kohtutäituri vastuvõtule ja teatab võlgnikule täitedokumendi saamisest, võlgniku õigustest ja kohustustest ning teeb ettepaneku võlg tasuda. Kohus leiab, et TMS § 29 lg-s 1 ettenähtud kutse kätteandmisele tuleb seaduse analoogia alusel kohaldada kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS §-s 28 kirjaliku kutse kätteandmist reguleerivaid sätteid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 28 lg 1 kohaselt tuleb kohtukutse reeglina anda adressaadile kätte allkirja vastu teatisel, millele märgitakse kutse kätteandmise aeg. Viidatud TsMS sätestab ka kutsete kätteandmise kohta erandid, kuid nendele tuginetud ei ole. Üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt (TsMS § 5 lg 2 ja § 230 lg 1) peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja väiteid. Hageja suhtes on täitekutse mittesaamise tõendamisel tegemist negatiivse asjaolu tõendamisega, mida on raske teha. Seetõttu peab kohtutäitur tõendama, et hagejale on täitekutsed edastatud. Kuna asjas väidab hageja, et ta ei ole esmaseid täitekutseid ja korduvat täitekutset kätte saanud ning kohtutäitur on täitekutsete edastamise kohta esitanud ainult enda kinnituse täitekutsete üleandmise ja saatmise kohta, siis leiab kohus, et asjas ei ole tõendamist leidnud esmaste (09.08.2001) ja korduva (29.08.2001) täitekutse üleandmine hagejale kehtinud TsMS § 28 mõttes. Seega on asjas tõendamata, et võlgnik oleks enne 30.08.2001.a. täitemenetlusest olnud teadlik. 30.08.2001.a. on võlgniku juuresolekul arestitud võlgniku vara. Kohus leiab, et alates korteri arestimisest s.o. 30.08.2001.a. pidi võlgnik olema teadlik täitemenetlusest ning kohtutäitur pidi olema teadlik võlgniku tegelikust elukohast. Asjas puudub vaidlus, et väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ avaldati 06.09.2001.a. kohtutäituri kuulutus hagejale kuuluva korteri enampakkumise kohta 17.09.2001.a. kell 12.00. Sellele on asjas viidanud hageja ise (tlk 134). Hageja on tuginenud asjaolule, et ta ei teadnud enampakkumisest. Seega tuleb asjas analüüsida kas väljaandes „Ametlikud Teadaanded“

kuulutuse avaldamine enampakkumise kohta on võlgniku nõuetekohane teavitamine täitetoimingust. Täitetoimingust teatamise kord pärast esmase täitekutse edastamist on sätestatud TMS § 291 lg-s 1, mille kohaselt teatatakse võlgnikule, sissenõudjale, asjatundjale ja teistele täitetoimingust osavõtvatele isikutele täitetoimingust ning nende kohustustest kirjaliku täitekutsega. Kohtutäitur võib täitekutse edastada ka faksiga või muu kirjalikku taasesitamist võimaldava sidevahendiga. Sel viisil edastatud tekst lisatakse täitetoimikusse. Seega tuleb TMS § 291 lg 1 alusel ka enampakkumisest võlgnikku ja teisi täitemenetlusosalisi teavitada täitekutsega. TMS § 292 järgi kui täitemenetlusosaline ei ilmu kohtutäituri kutse peale kohtutäituri büroosse või kui tema viibimiskohta ei teata, kutsutakse isik välja ajalehekuulutuse kaudu. Kohus osutab, et üldjuhul on hilisemast täitetoimingust teavitamine väljaandes "Ametlikud Teadaanded" vajalik ja piisav üksnes juhul, kui esmane täitekutse on võlgnikule edastatud väljaande "Ametlikud Teadaanded" vahendusel ja vahepeal ei ole õnnestunud võlgniku viibimiskohta välja selgitada ega tagada võlgniku informeerimist täitemenetlusest muul viisil. Käesolevas asjas võlgnikule esmaseid täitekutseid väljaande „Ametlikud Teadanded“ vahendusel ei edastatud. Antud asjas oli ja pidi olema kohtutäitur teadlik võlgniku elukohast, kuna võlgniku juuresolekul arestiti tema korter. Seega leiab kohus, et võlgniku teavitamine enampakkumise toimumisest ajalehekuulutuse kaudu ei olnud piisav. 14.09.2001.a. vormistas kohtutäitur võlgnikule teate (täitetoimiku lk 17) milles teatab, et 17.09.2001.a. kell 10.00 toimub enampakkumine võlgnikule kuuluva korteri sundmüügiks. Väljasaadetavate dokumentide registreerimise raamatu järgi – jknr 2803 on hagejale 14.09.2001.a. saadetud teade enampakkumisest. Puudub vaidlus, et tegemist oli lihtkirjaga. Arvestades asjaolu, et 14.09.2001.a. oli reede ning enampakkumine toimus juba esmaspäeval s.o.17.09.2001.a. oli ka praktiliselt väga väike võimalus, et võlgnik enampakkumisest enne selle toimumist teada saab. Hageja väidete kohaselt ei ole ta nimetatud teadet kätte saanud. Kohus osutab, et kättesaamise kohta puuduvad ka igasugused tõendid. Kohus osutab, et enampakkumisest teatamise peamine eesmärk on anda võlgnikule viimane võimalus võlg enne enampakkumist tasuda või osaleda enampakkumisel ning vältida nõnda arestitud asja väljaminekut võlgniku omandist. Kuna käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et hageja oli enampakkumisest teadlik, siis ei olnud täitemenetluses tagatud võlgniku õigus teada täitetoimingust. Kui see aga ei ole täitemenetluses tagatud, on oluliselt rikutud võlgniku õigust viibida täitetoimingu tegemise juures. Sellist rikkumist tuleb lugeda TMS § 647 kohaselt enampakkumise oluliste tingimuste rikkumiseks ning see on aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. TMS § 647 järgi tunnistab kohus enampakkumise kehtetuks, kui asi müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või rikuti teisi enampakkumise olulisi tingimusi. Kohus leiab, et 17.09.2001.a. läbiviidud enampakkumine, millega müüdi hagejale vallasasjana kuuluv korter aadressil XXX, Tallinn, tuleb tunnistada kehtetuks, kuna rikuti enampakkumise olulisi tingimusi. A.K`i poolt enampakkumisel ostetud eluruum aadressil XXX, Tallinn on kantud 09.03.2004.a. kinnistamisavalduse alusel kinnistusraamatusse 24.05.2004.a. Kohus leiab, et vallasasjast korteri müümiseks korraldatud enampakkumise kehtetuks tunnistamist ei välista asjaolu, et hiljem on moodustatud korteriomand ja see on kinnistusraamatusse kantud. Enampakkumise kehtetuks tunnistamisega kaotab täitemenetluses enampakkumisel asja omandaja tagasiulatuvalt omandamise õigusliku aluse. Seega A.K`il omandiõigust enampakkumisel müüdud vallasasjast korterile ei tekkinud. Kuivõrd enampakkumine on kehtetuks tunnistatud, siis vallasasjast korter hageja omandist välja ei läinud. Kuna

vaidlusalune korter hageja omandist välja ei läinud oli hageja tegelikult korteriomandi tekkimise ajal vaidlusaluse vallasasjast korteri omanik. Kui korteriomandi esmakinnistamisel kanti selle omanikuna kinnistusraamatusse A.K, kes ei omanud korterit vallasasjana, siis tuleb sellist kannet omandiõiguse kohta pidada ebaõigeks, kuna see ei vasta tegelikule õiguslikule olukorrale. AÕS § 80 lg 2 järgi on omanikul õigus esitada nõue oma omandiõiguse tunnustamiseks. Eelpooltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue tema omandiõiguse tunnustamiseks korteriomandile aadressil Tallinn XXX, tuleb rahuldada. Vastuhagis A.K on esitanud nõude sama korteriomandi omandiõiguse tunnustamiseks ja asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. AÕS § 80 lg 1 järgi on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et A.K on vaidlusaluse korteriomandi omanik eelpooltoodud põhjendustel, seega tuleb vastuhagi jätta rahuldamata. TMS § 64 1 lg 2 järgi on ostja kohustatud pärast enampakkumise lõppemist viivitamata tasuma vähemalt kolmandiku tema pakutud hinnast. Enampakkumise aktist nähtub, et esimene enampakkuja A.P kolmandikku tema poolt pakutud hinnast ei tasunud. TMS § 41 lg 2 teise lause kohaselt tasumata jätmise korral alustatakse väljakuulutatud enampakkumist kohe uuesti. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et enampakkumise uuesti alustamisega ei rikkunud täitur enampakkumise korda. Samuti leiab kohus, et täitur ei pidanud kuulutama enampakkumist nurjunuks. Enampakkumise nurjunuks kuulutamise alused sätestab TMS § 4

Puudub vaidlus, et hagiavalduse esitamisel oli korteri hinnaks 250 000 krooni. Kuna hagi omandiõiguse tunnustamise nõudes tuleb rahuldada ning korteri omandiõiguse tunnustamise nõue on suunatud A.K`i vastu, siis tuleb A.K`ilt välja mõista riigituludesse riigilõiv 14 000 krooni. Vastuhageja on vastuhagi esitamisel tasunud riigilõivu 19.07.2004.a. maksekorralduse järgi 8000 krooni. Korteri turuväärus oli vastuhagi esitamisel 250 000 krooni. Riigilõivu omandiõiguse tunnustamise nõudelt tuli tasuda 12 000 krooni. 22.12.2004.a. kohtumäärusega vabastas kohus A.Ki kohustusest tasuda riigilõiv summas 6000 krooni riigituludesse hagiavalduse esitamisel. Kuna vastuhagi tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb riigilõiv summas 6000 krooni A.K`ilt välja mõista riigituludesse. Asjas teostati kompleksekspertiis ja 17.03.2005.a. määras kohus mõlemale ekspertiisi teostanud eksperdile tasuks 1 691,76 krooni. Ekspert TK`ele tasuti eksperditasu hageja poolt deposiitarvele tasutud summast ja ekspert AE`ile kohtu eelarvest. Arvestades vaidluse olemust sh. asjaolu, et hageja teovõime piiratus pidi või oleks pidanud tuvastatama kohtutäituri või Tallinna linna poolt leiab kohus, et eksperditasud tuleb võrdsetes osades jätta kohtutäituri ja sissenõudja Tallinna linna kanda. Hageja on palunud välja mõista õigusabikulud järgmiselt (tlk 496) - E.V hageja kasuks 27 000 krooni ja A.K`ilt hageja kasuks 6 000 krooni. Hageja on märkinud taotluses, et õigusabikulud moodustavad 33 000 krooni. Arvestades hagi ja vastuhagi hinda omandiõiguse tunnustamise nõudelt, leiab kohus, et A.K`ilt on põhjendatud hageja kasuks välja mõista õigusabikulude katteks 6000 krooni. Arvestades vaidluse keerukust ning asjaolu, et kõik hageja väited enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes ei leidnud tõendamist, leiab kohus, et E.V tuleb hageja kasuks välja mõista samuti 6000 krooni õigusabikulude katteks ja riigituludesse 60 krooni riigilõivu enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude eest. Ülejäänud kohtukulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Krista Kirspuu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.