Silvi Kulli hagi kohtutäitur Elin Vilippuse, OÜ BREM Kinnisvarahooldus, AS Eesti Gaas, Tallinna linna ja Andrei Konovalovi vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja omandiõiguse tunnustamiseks ning Andrei Konovalovi vastuhagi Silvi Kulli vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.03.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtutäitur Elin Vilippuse apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja Silvi Kull, seaduslik esindaja Andrus Kull, lepinguline esindaja adv. Gennadi Kull Kostja Harjumaa ja Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus, lepinguline esindaja adv. Kenno Vilippus Kostja Andrei Konovalov, lepinguline esindaja Heldur Raig Kostja OÜ BREM Kinnisvarahooldus, lepinguline esindaja Merike Lätt Kostja AS Eesti Gaas, lepinguline esindaja Juta Keres Kostja Tallinna linn, esindaja Mai Sõber Avalikku huvi kaitsma õigustatud isik Tallinna linn (PõhjaTallinna Valitsuse kaudu), esindaja Terje Lääts
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 19.03.2007 otsus muutmata, arvestades ka käesolevas otsuses toodud põhjendusi.
Apellatsioonimenetluse kohtukulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.Silvi Kull esitas 22.12.2003 kohtule hagi, milles palus tunnistada kehtetuks 17.09.2001 läbiviidud enampakkumine Tallinnas, x asuva korteri suhtes ning tunnustada hageja
2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt mõisteti kohtuotsusega hagejalt Tallinna linna kasuks välja korteri hoolduskulude ja kommunaalteenuste tasu võlgnevus 32 769,56 krooni. Kohtutäitur Elin Vilippuse poolt 17.09.2001 läbiviidud enampakkumisel müüdi korter 80 000 krooni eest Andrei Konovalovile. Hageja on isik, kes ei ole võimeline oma psüühilise seisundi tõttu objektiivselt tajuma tema ümber toimuvat. Hageja on psüühilise puudega juba 30 aastat. Tallinna Linnakohtu 14.11.2003 otsusega määrati S. Kulli eestkostjaks tema poeg Andrus Kull. Hageja leidis, et kohtutäitur on kahjustanud võlgniku huve, kuna ta müüs korteri enampakkumisel menetlusnorme rikkudes ja nii turuväärtuseset kui esimese pakkuja poolt pakutust väiksema hinnaga. Hageja hinnangul maksis tema korter enampakkumise läbiviimise hetkel 350 000 krooni. Enampakkumise läbiviimist rikuti oluliselt seadust, kuna võlgnikule ei edastatud täitekutset, talle ei selgitatud tema õigusi ja kohustusi, ei määratud aega kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks, täitur pani asja uuesti enampakkumisele samal päeval pärast enampakkumise nurjumist, hagejale ei teatatud enampakkumise täpset aega ja kohta ning märkimata jäeti manukate isikukoodid ja elukohad. Toimikus puuduvad tõendid selle kohta, et võlgnik oleks täitekutsed kätte saanud. Kui võlgnik ei ilmu kohtutäituri büroosse, tuleb võlgnik kutsuda kohale ajalehekuulutusega. Hagejat ajalehekuulutusega kohale ei kutsutud. Kohtutäituri kohustuste hulka kuulub võlgniku õiguste tagamine. Täitetoimikus puuduvad andmed, et täitur oleks hagejale tema õigusi selgitanud. Samas kui täitur hagejaga kohtus, ei oleks saanud talle jääda märkamatuks asjaolu, et tegemist on isikuga, kes ei suuda aru saada tema ümber toimuvast. Täitur jättis kasutamata muud seadusega sätestatud võimalused täitedokumendi täitmiseks, kuna ei arestinud korteri sisustust ega kontrollinud pangakontosid. Kohtutäitur ei pakkunud ega andnud võimalust müüa võlgnikul endal oma vara. Sissenõudjaks on täiteasjas nr 022/2002/3709 märgitud OÜ Pelgulinna Kinnisvarahooldus. Kostjate vastuväited ja A. Konovalovi vastuhagi nõue
3.Kohtutäitur E. Vilippus hagi ei tunnistanud. Hagi on aegunud, kuna see esitati pärast täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 647 sätestatud tähtaega. Kohaldamisele kuulub kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS), mille § 13 lg 1 kohaselt võis isiku teovõimetuks tunnistada üksnes kohus. Hageja teovõimetust tunnustati alles 14.11.2003 kohtuotsusega. Seega täitemenetluse läbiviimise ajal oli hageja teovõimeline. Kostja hinnangul puudusid hagejal vaimuhaiguse välised tunnused. Asja materjalid ei välista hageja arusaamist tema suhtes läbi viidud täitemenetlusest. Tulenevalt TMS § 149 lg 2 p-st 2 tuleks jätta tähelepanuta hageja seisukohad nende täitetoimingute suhtes, mille vaidlustamiseks on ette nähtud erikord. Kostja leidis, et 17.09.2001 toimunud enampakkumisel ei esinenud hageja poolt esile toodud rikkumisi. Võlgnikule saadeti täitekutsed. Täitetoimikus sisaldub esmane täitekutse kuupäevaga 09.08.2001. Teade enampakkumise toimumise kohta saadeti hagejale 14.09.2001. Kostja ei rikkunud ka kohustust selgitada hagejale tema õigusi ja kohustusi, kostja alustas enampakkumist uuesti kooskõlas TMS § 641 lg-ga 2, eksimus hagejale teada antud enampakkumise kellaajas ei olnud oluline ning manukate isikukoodide ja elukohtade nimetamise nõuet ei ole õigusaktidega sätestatud.
4.A. Konovalov hagi ei tunnistanud ning palus kohtul kohaldada aegumist. Kostja leidis, et tema omandiõigus on tekkinud õiguslikul alusel. Isegi kui enampakkumisel leidsid aset protseduurireeglite rikkumised, on need ebaolulised. A. Konovalov esitas vastuhagi S. Kulli vastu, paludes tunnustada A. Konovalovi omandiõigust Sõle 44-14 asuvale korterile ja nõuda see välja S. Kulli ebaseaduslikust valdusest.
5.OÜ BREM Kinnisvarahooldus (endise nimega OÜ BREM Pelgulinna Kinnisvarahooldus), AS Eesti Gaas ja Tallinna linn hagi ei tunnistanud.
6.Avalikku huvi kaitsma õigustatud isik Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu toetas Silvi Kulli hagi. Silvi Kull on piiratud teovõimega isik, kes ei saa aru oma tegude tähendusest. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
7.Kohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on TMS §-s 647 ette nähtud hagi esitamise tähtaeg. Vaidlustatud enampakkumine toimus 17.09.2001. Asjas puudus vaidlus selles, et kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 13 lg 1 järgi ei olnud hageja teovõimetuks tunnistatud. Viidatud sättest tulenevalt algas aegumine pärast enampakkumise toimumist. Kuna hageja ei olnud tunnistatud teovõimetuks, siis aegumine ei peatunud. 01.07.2002 jõustus uus TsÜS, mille § 8 lg-st 3 tuleneb, et isik on piiratud teovõimega, kui ta vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 1 sätestab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 01.07.2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 01.07.2002. Asja materjalidele lisatud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktist tulenevalt on asjas tõendamist leidnud, et ajavahemikul 2001. a septembrist kuni 2003. a ei olnud hageja kestvalt suuteline oma tegudest aru saama ja neid juhtima temal esineva raske psüühikahäire tõttu. Nimetatud aktist nähtub, et 22.03.2000 hinnati tema seisundit raske puudena. Seega on antud asjas tõendamist leidnud, et hageja oli alates 01.07.2002 kehtima hakanud TsÜS-i mõttes piiratud teovõimega, so ajal, kui enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõue ei olnud veel aegunud. TsÜS § 165 lg 1 sätestab, et kui piiratud teovõimega isikul ei ole seaduslikku esindajat, peatub tema nõuete ja tema vastu suunatud nõuete aegumine kuni isiku teovõimeliseks saamiseni või talle esindaja määramiseni. Kohus leidis, et alates 01.07.2002 peatus hageja nõude aegumine, kuna tal ei olnud eestkostjat. 14.11.2003 kohtuotsusega määrati Silvi Kullile eestkostja. Kohtuotsus jõustus 01.12.2003. TsÜS § 165 lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded ei aegu enne kuue kuu möödumist ajast, mil isik saab teovõimeliseks või talle määratakse seaduslik esindaja. Hagi esitati kohtusse 22.12.2003. Seega hageja nõue enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ei ole aegunud.
8.Asjas ei saa olla vaidlust, et sissenõudjana märgiti täitedokumenti vale isik, kuna täitedokumendi järgi sai sissenõudjaks olla Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu. Kuna ebatäpsus sissenõudja nimes ei põhjustanud sissenõudja seisukoha järgi täitemenetluse läbiviimisel mingeid probleeme, siis leidis kohus, et hageja tuginemine nimetatud asjaolule ei ole enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks põhjendatud.
9.Täiteasjas nr 022/2001/3709 on vormistatud 09.08.2001 täitekutse (esmane). Väljasaadetavate dokumentide registreerimise raamatus on 09.08.2001 järjekorranumbri 1882 all kohtutäituri märge, et hagejale on saadetud esmane täitekutse. Nimetatud täiteasjas on järgmiseks dokumendiks vallasvara enampakkumise akti koopia ja seejärel täitemenetluse lõpetamise otsus. Täiteasjas nr 022/2001/3708 on vormistatud 09.08.2001 täitekutse (esmane). Väljasaadetavate dokumentide registreerimise raamatus on 09.08.2001 nr 1882 all kohtutäituri märge, et hagejale on saadetud esmane täitekutse. Täitetoimikus on kohtutäituri märge, et 09.08.2001 on võlgnikule täitekutse toimetatud isiklikult. Võlgniku allkiri täitekutsete saamise kohta asja materjalide juures puudub. 29.08.2001 on vormistatud
täitekutse (korduv). Väljasaadetavate dokumentide registreerimise raamatus 29.08.2001 all puudub kohtutäituri märge, et hagejale oleks saadetud korduv täitekutse. Selle täitekutse üleandmise kohta puuduvad ka muud andmed. Hageja tugines sellele, et ta esmaseid täitekutseid kätte saanud ei ole. Kohus leidis, et TMS § 291 lg-s 1 ettenähtud kutse kätteandmisele tuleb seaduse analoogia alusel kohaldada kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 28 kirjaliku kutse kätteandmist reguleerivaid sätteid. TsMS § 28 lg 1 kohaselt tuli kohtukutse reeglina anda adressaadile kätte allkirja vastu teatisel, millele märgitakse kutse kätteandmise aeg. Viidatud TsMS sätestas ka kutsete kätteandmise kohta erandid, kuid nendele ei ole tuginetud. Üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt (TsMS § 5 lg 2 ja § 230 lg 1) peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja väiteid. Hageja suhtes on täitekutse mittesaamise tõendamisel tegemist negatiivse asjaolu tõendamisega, mida on raske teha. Seetõttu peab kohtutäitur tõendama, et hagejale on täitekutsed edastatud. Kuna hageja väitel ei saanud ta esmaseid täitekutseid ja korduvat täitekutset kätte ning kohtutäitur esitas täitekutsete edastamise kohta ainult enda kinnituse täitekutsete üleandmise ja saatmise kohta, siis leidis kohus, et asjas ei leidnud tõendamist esmaste (09.08.2001) ja korduva (29.08.2001) täitekutse üleandmine hagejale kehtinud TsMS § 28 mõttes. Seega on asjas tõendamata, et võlgnik oleks enne 30.08.2001 olnud täitemenetlusest teadlik. Vara arestiti 30.08.2001 võlgniku juuresolekul. Kohus leidis, et alates 30.08.2001 pidi võlgnik olema teadlik täitemenetlusest ning kohtutäitur pidi olema teadlik võlgniku tegelikust elukohast.
10.Asjas puudub vaidlus, et väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldati 06.09.2001 kohtutäituri kuulutus hagejale kuuluva korteri enampakkumise kohta 17.09.2001 kell 12.00. Seega tuli analüüsida, kas väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutuse avaldamine enampakkumise kohta on võlgniku nõuetekohane teavitamine täitetoimingust. Täitetoimingust teatamise kord pärast esmase täitekutse edastamist on sätestatud TMS § 291 lg-s 1. Seega tuli TMS § 291 lg 1 alusel ka enampakkumisest võlgnikku ja teisi täitemenetlusosalisi teavitada täitekutsega. TMS § 291 lg 2 sätestas, et kui täitemenetlusosaline ei ilmu kohtutäituri kutse peale kohtutäituri büroosse või kui tema viibimiskohta ei teata, kutsutakse isik välja ajalehekuulutuse kaudu. Kohus osutas, et üldjuhul on hilisemast täitetoimingust teavitamine väljaandes Ametlikud Teadaanded vajalik ja piisav üksnes juhul, kui esmane täitekutse on võlgnikule edastatud väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel ja vahepeal ei ole õnnestunud võlgniku viibimiskohta välja selgitada ega tagada võlgniku informeerimist täitemenetlusest muul viisil. Käesolevas asjas võlgnikule esmaseid täitekutseid väljaande Ametlikud Teadanded vahendusel ei edastatud. Antud asjas oli ja pidi olema kohtutäitur teadlik võlgniku elukohast, kuna võlgniku juuresolekul arestiti tema korter. Seega leidis kohus, et võlgniku teavitamine enampakkumise toimumisest ajalehekuulutuse kaudu ei olnud piisav. 14.09.2001 vormistas kohtutäitur võlgnikule teate, milles teatab, et 17.09.2001 kell 10.00 toimub enampakkumine võlgnikule kuuluva korteri sundmüügiks. Väljasaadetavate dokumentide registreerimise raamatu järgi on hagejale 14.09.2001 saadetud teade enampakkumisest. Puudub vaidlus, et tegemist oli lihtkirjaga. Arvestades asjaolu, et 14.09.2001 oli reede ning enampakkumine toimus juba esmaspäeval 17.09.2001, oli ka praktiliselt väga väike võimalus, et võlgnik enampakkumisest enne selle toimumist teada sai. Hageja väitel ei saanud ta nimetatud teadet kätte. Kättesaamise kohta puuduvad ka igasugused tõendid.
11.Enampakkumisest teatamise peamine eesmärk on anda võlgnikule viimane võimalus võlg enne enampakkumist tasuda või osaleda enampakkumisel ning vältida nõnda arestitud asja väljaminekut võlgniku omandist. Kuna käesolevas asjas ei leidnud tõendamist, et hageja oli enampakkumisest teadlik, siis ei olnud täitemenetluses tagatud võlgniku õigus teada täitetoimingust. Kui see aga ei ole täitemenetluses tagatud, on oluliselt rikutud võlgniku õigust viibida täitetoimingu tegemise juures. Sellist rikkumist tuleb lugeda TMS § 647
kohaselt enampakkumise oluliste tingimuste rikkumiseks ning see on aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.
12.A. Konovalovi poolt enampakkumisel ostetud eluruum on kantud 09.03.2004 kinnistamisavalduse alusel kinnistusraamatusse 24.05.2004. Kohus leidis, et vallasasjast korteri müümiseks korraldatud enampakkumise kehtetuks tunnistamist ei välista asjaolu, et hiljem on moodustatud korteriomand ja see on kinnistusraamatusse kantud. Enampakkumise kehtetuks tunnistamisega kaotab täitemenetluses enampakkumisel asja omandaja tagasiulatuvalt omandamise õigusliku aluse. Seega A. Konovalovil omandiõigust enampakkumisel müüdud vallasasjast korterile ei tekkinud. Kuivõrd enampakkumine on kehtetuks tunnistatud, siis vallasasjast korter hageja omandist välja ei läinud. Kuna vaidlusalune korter hageja omandist välja ei läinud, oli hageja tegelikult korteriomandi tekkimise ajal vaidlusaluse vallasasjast korteri omanik. Kui korteriomandi esmakinnistamisel kanti selle omanikuna kinnistusraamatusse A. Konovalov, kes ei omanud korterit vallasasjana, siis tuleb sellist kannet omandiõiguse kohta pidada ebaõigeks, kuna see ei vasta tegelikule õiguslikule olukorrale. AÕS § 80 lg 2 järgi on omanikul õigus esitada nõue oma omandiõiguse tunnustamiseks. Eeltoodu alusel leidis kohus, et hageja nõue omandiõiguse tunnustamiseks x asuvale korteriomandile tuleb rahuldada. Asjas ei leidnud tõendamist, et A. Konovalov on vaidlusaluse korteriomandi omanik eeltoodud põhjendustel, seega tuli vastuhagi jätta rahuldamata.
13.Tulenevalt TMS § 41 lg 2 teise lauses ja § 641 lg-s 2 sätestatust ja asjaolust, et Andres Paju ei tasunud kolmandikku pakutud hinnast, asus kohus seisukohale, et enampakkumise uuesti alustamisega ei rikkunud täitur enampakkumise korda. Samuti leidis kohus, et täitur ei pidanud kuulutama enampakkumist nurjunuks. A. Paju allkirja puudumine enampakkumise aktis ei ole aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Tõendamist ei leidnud hageja väide, et A. Paju ja A. Konovalov ei tasunud tagatisraha. Kohus ei pidanud põhjendatuks hageja väiteid, mille kohaselt ei kasutanud kohtutäitur võlgniku sundtoomise võimalust ja müüs väidetavalt vara liiga väikese hinnaga.
14.Kohus märkis, et ainuüksi hageja omandiõiguse tunnustamine korteriomandile ei tähenda veel automaatselt hageja kandmist kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna. Tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 65 ja kinnistusraamatuseaduse (KRS) §-st 341 saab hageja nõuda kostjalt tema omandiõigust tunnustava lahendi alusel nõusoleku andmist kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna ebaõigesti kantud kostja kustutamiseks ja hageja sissekandmiseks omanikuna. TsÜS § 68 lg 5 järgi võib asendada kostja nõusolekut selle andmiseks kohustav kohtuotsus. Kostja võib omakorda nõuda hagejalt korterile tehtud ja korteri kinnistamisega seoses kantud kulutuste hüvitamist AÕS § 88 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1042 järgi. Apellatsioonkaebuse põhjendused
15.Kohtutäitur E. Vilippus palus kohtuotsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus jätnud asjas õigustamatult kohaldamata aegumise. TsÜS § 165 lg 1 ei ole asjas kohaldamisele kuuluv säte. Aegumise peatamist oleks pidanud hindama kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS-i järgi. Kohus kohaldas vääralt ka VÕSRS § 9 lg 1. Aegumine algas 17.09.2001 enampakkumise läbiviimise päeval ja lõppes 17.09.2002. Hagejat teovõimetuks tunnistav ja eeskostjat määrav kohtuotsus jõustus 16.12.2003. Kohus oleks pidanud juhinduma kehtinud TsÜS § 13 lg-st 1, mille kohaselt võis isiku teovõimetuks tunnistada vaid kohus. Muud teovõimetust kehtinud TsÜS ette ei näinud. Isikud, kelle teovõimet kohus ei olnud piiranud, olid teovõimelised. Kehtinud TsÜS niiöelda faktilist teovõimetust ei tundnud. Kehtinud TsÜS § 120 lg 2 p 1 ei kuulu asjas kohaldamisele, kuna see säte näeb ette olukorda, kus isik on juba kohtu poolt teovõimetuks tunnistatud ning talle on määratud eestkostja, kuid viimane kaotab mingil põhjusel võime
olla seaduslik esindaja. Seega enne 16.12.2003 oli hageja teovõimeline ning aegumise peatumise alused puudusid.
16.Kohus tugines TMS § 647alusel enampakkumise kehtetuks tunnistamisel asjaolule, et tõendatud ei ole võlgniku poolt enampakkumise teate kättesaamine. Muid aluseid kohus esile ei too. Muuhulgas luges kohus võlgniku täitemenetlusest teadasaanuks 30.08.2001 arestimistoimingul viibimisega. Viimast kohtutäitur ei vaidlusta. Võlgnikku teavitati enampakkumisest kehtinud TMS § 291 lg 1 alusel täitekutsega. Sissenõudja huve arvestades ja täitemenetluse tõhususe huvides piisab enampakkumisest teavitamiseks, kui võlgnikule on edastatud kirjalik täitekutse kohtutäiturile teadaolevale viimasele aadressile. Kohus eksis TMS § 291 lg 1 kohaldamisel, pidades oluliseks enampakkumise teate kättesaamist. Nimetatud sättes on oluline teate edastamine. Tõlgendus tuleneb sellest, et sättes mainitud faksi või muu kirjalikku taasesitamist võimaldava sidevahendi vahendusel täitekutse edastamisel ei saa reeglina kättesaamise kinnitust, kui seda ei nõuta. TMS § 291 lg 1 seda ei nõua. Seega piisab enampakkumise täitekutse teksti lisamisest ja saatmise märkest. Antud juhul olid need nõuded täidetud. Eeltoodud tõlgendus tugineb Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-7-03. Vastused apellatsioonkaebusele
17.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.
18.Kostja AS Eesti Gaas pidas apellatsioonkaebust õigeks osas, milles vaidlustatakse aegumise kohaldamata jätmist. Kostja A. Konovalov pidas apellatsioonkaebust õigeks. Kostja Tallinna linn leidis, et S. Kulli hagi puhul oleks tulnud kohaldada aegumist. Avalikku huvi kaitsma õigustatud isik Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
19.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata, arvestades ka käesolevas otsuses toodud põhjendusi.
20.Maakohus leidis õigesti, et nõue enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ei ole aegunud. Enampakkumise toimumise ajal kehtinud TMS § 647 sätestas, et kohus tunnistab enampakkumise kehtetuks ühe aasta jooksul, arvates enampakkumise päevast, kui asi müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Vaidlust ei ole selle üle, et aegumine algas 17.09.2001. Seega 01.07.2002 seisuga ei olnud nõue aegunud ning VÕSRS § 9 lg 1 järgi tuleb nõudele kohaldada 01.07.2002 jõustunud TsÜS-is aegumise kohta sätestatut. Õige ei ole apellatsioonkaebuse väide, et enne 16.12.2003 oli hageja teovõimeline ning aegumise peatumise alused puudusid. Vaidlust ei ole selle üle, et enne 01.07.2002 oli hageja teovõimeline, kuna kehtinud TsÜS § 13 lg 1 järgi sai isiku vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu teovõimetuks tunnistada kohus ning seda kohus teinud ei olnud. Uus TsÜS ei näe ette enam isiku teovõimetuks tunnistamist vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu, vaid sellisel isikul on § 8 lg 2 kohaselt piiratud teovõime. Teovõime piiramiseks ei ole vajalik vastavasisuline kohtuotsus. Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisiga leidis tõendamist, et hageja oli alates 01.07.2002 kehtima hakanud TsÜS järgi piiratud teovõimega. Kuna hageja ei olnud enne 01.07.2002 teovõimetu, siis kehtinud TsÜS § 120 lg 2 p 1 järgi aegumine ei peatunud. Seega tulenevat VÕSRS § 9 lg-st 1 ei saa aegumise peatumisele kohaldada kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS-i, kuna enne 01.07.2002 aegumine ei peatunud. Alus aegumise peatumiseks tekkis alates 01.07.2002 seoses uue TsÜS-i jõustumisega. Kuna alates sellest
kuupäevast oli hageja piiratud teovõimega ning talle ei olnud eestkostjat määratud, siis TsÜS § 165 lg 1 alusel aegumine peatus alates 01.07.2002. Seega kuna 01.07.2002 seisuga ei olnud nõue aegunud ning sellest päevast alates tekkis alus aegumise peatumiseks ning hagi esitati TsÜS § 165 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul, siis on maakohus õigesti leidnud, et nõue ei ole aegunud.
21.Vaidluse sisuliseks lahendamiseks tuleb hinnata, kas enampakkumise läbiviimisel rikuti selle olulisi tingimusi. Asjas ei leidnud tõendamist esmaste (09.08.2001) täitekutsete ja korduva (29.08.2001) täitekutse üleandmine hagejale kehtinud TsMS § 28 mõttes. Samas leidis tuvastamist, et võlgniku vara arestiti 30.08.2001 võlgniku juuresolekul, millest tulenevalt pidi ta olema sellest ajast täitemenetlusest teadlik ning täitur pidi olema teadlik võlgniku tegelikust elukohast. Maakohus leidis õigesti, et enampakkumisest tuli sel ajal kehtinud TMS § 291 lg 1 kohaselt täitemenetlusosalistele teatada kirjaliku täitekutsega. Sellisele seisukohale on korduvalt asunud ka Riigikohus (lahendid nr 3-2-1-92-01, 3-2-1-7-03, 3-2-1-122-04). Kuna hageja oli alates 30.08.2001 täitemenetlusest teadlik, piisas enampakkumisest teatamisest TMS §-s 291 sätestatud korras, mitte ei tulnud seaduse analoogia alusel kohaldada TsMS §-s 28 kirjaliku kutse kätteandmist reguleerivaid sätteid, mis on vajalik esmase täitekutse saatmisel. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-22-04 leidnud, et hilisemate täitetoimingute kehtivuse formaalseks eelduseks piisab TMS § 291 järgimisest üksnes juhul, kui esmane täitekutse on seaduse kohaselt teatavaks tehtud või kui muul viisil on tuvastatud, et võlgnik oli sel ajal, kui talle edastati täitetoimingu kohta täitekutse TMS § 291 järgi, täitemenetlusest muul viisil teadlik. Seega olukorras, kus hageja oli teadlik täitemenetlusest ja kohtutäiturile oli teada ta tegelik elukoht, saab nõustuda apellatsioonkaebuse seisukohaga, et enampakkumise seaduslikkuse hindamiseks ei ole oluline enampakkumise teate kättesaamine võlgniku poolt, vaid piisab enampakkumise täitekutse teksti olemasolust täitetoimikus ja selle võlgnikule saatmise märkest. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb aga normi mõttest tulenevalt TMS § 291 alusel täitekutse saatmisel arvestada, et see oleks saadetud võlgnikule piisava aja jooksul enne enampakkumise toimumist, et tal oleks reaalne võimalus see kätte saada ja sellele reageerida. Vastasel juhul kaotaks täitekutse saatmine mõtte. Kuna hagejal ei ole võimalik tõendada väidetavat täitekutse mittesaamist, pidi kohtutäitur tõendama, et ta on hagejale saatnud nõuetekohase enampakkumise täitekutse ajal, mis võimaldas ka selle kättesaamist mõistliku aja jooksul enne enampakkumise toimumist. Täitetoimikus on 14.09.2001 kuupäeva kandev kohtutäituri teade enampakkumise toimumisest korteri sundmüügiks ning kohtutäituri väljasaadetavate dokumentide registreerimise raamatus on 14.09.2001 järjekorranumbri 2803 all kanne enampakkumise toimumise teate saatmisest S. Kullile. Tegemist oli lihtkirjaga. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et arvestades kirja saatmise ja enampakkumise toimumise kuupäevi ning nädalapäevi, oli väga väike võimalus, et hageja enampakkumisest enne selle toimumist teada sai. Kuna TMS § 291 ei sätestanud, mitu päeva enne täitetoimingut peab võlgnikku sellest teavitama, tuleb analoogia alusel enampakkumise täitekutse saatmisel lähtuda kehtinud TMS § 61 lg-s 2 sätestatud 10-päevasest tähtajast (mõistliku tähtaja määramine). Arvestades teavitamise eesmärki, ei saa mõistlikuks pidada ka võlgniku enampakkumisest teavitamist temale isiklikult saadetud täitekutsega lühema aja jooksul, kui on ette nähtud väljaandes Ametlikud Teadaanded enampakkumise kuulutuse avaldamisele, mis on suunatud eelkõige kolmandatele isikutele. Enampakkumise täitekutse saatmise eesmärgiks on võlgniku teavitamine eelseisvast enampakkumise toimumisest ja seeläbi anda talle viimane võimalus vabatahtlikuks täitmiseks enne vara müümist. Seega tuleb asuda seisukohale, et kohtutäitur ei saatnud TMS § 291 lg 1 alusel enampakkumise täitekutset hagejale ajal, mil oleks olnud võimalik kindlalt eeldada selle kättesaamist enne enampakkumise toimumist. Sellist täitekutse saatmist ei saa pidada TMS § 291 lg 1 mõttele
vastavaks. Tõendatud ei ole, et hageja 14.09.2001 saadetud teate enne enampakkumist kätte sai. Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu hinnangul pidada enampakkumise olulise tingimuse rikkumiseks seda, et enampakkumise täitekutse saatmisega 14.09.2001 ei olnud tagatud võlgniku õigus mõistliku aja jooksul enne enampakkumise toimumist enampakkumisest teada saada ja seetõttu ei olnud tagatud võlgniku õigus viibida enampakkumise juures. Kolleegium leiab, et tegemist on enampakkumise olulise tingimuse rikkumisega, mis sel ajal kehtinud TMS § 647 kohaselt on aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamisele.
22.Lisaks võlgniku ja teiste menetlusosaliste teavitamisele enampakkumisest kirjaliku täitekutsega, tuli kehtinud TMS § 61 kohaselt avaldada enampakkumise kuulutus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Antud juhul on vastav nõue täidetud väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.09.2001 avaldatuga. Arvestades 06.09.2001 enampakkumisteates avaldatud andmeid (t lk 7) ja sel ajal kehtinud TMS § 291 lg-tes 3 ja 4 sätestatut, ei saaks ringkonnakohtu hinnangul lugeda seda TMS §-le 61 vastavat enampakkumise kuulutust ühtlasi TMS § 291 lg-s 2 sätestatud korras enampakkumisest teavitamiseks. Isegi kui pidada seda võlgnikule suunatud enampakkumise täitekutseks, tuleb nõustuda maakohtu järeldusega, et võlgniku teavitamine enampakkumise toimumisest ajalehekuulutusega ei olnud piisav, kuna täiturile oli teada võlgniku tegelik elukoht. Nimelt sai TMS § 291 lg 2 kohaselt täitemenetlusosalise välja kutsuda ajalehekuulutuse kaudu siis, kui ta ilmu kohtutäituri kutse peale kohtutäituri büroosse või kui tema viibimiskohta ei teata.
23.Kaebuse rahuldamata jätmisel jäävad apellandi, kohtutäitur Elin Vilippuse apellatsioonimenetluse kohtukulud kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 järgi tema enda kanda. Hageja Silvi Kull taotles vastuses apellatsioonkaebusele 15 000 krooni suuruse õigusabikulu väljamõistmist. Kuna ta ei ole esitanud vastavalt TsMS § 60 lg-s 3 sätestatule kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda ja ringkonnakohus jätab ka hageja apellatsioonimenetluse kohtukulud tema enda kanda.
Tiit Kollom
Mare Merimaa
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.