Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 16.03.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number: 2-06-31675/1
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 16.03.2007
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 634

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtmisega

Avalikult teatavakstegemine

16. märts 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas

Tsiviilasi Hagi ese

nr 2-06-31675 Balti Investeeringute Grupi Pank AS versus M.S. 43562 krooni 45 sendi saamiseks

Asja lahendamine

kirjalikus menetluses

Kohtukoosseis

kohtunik Kalev Kuningas

Hageja Hageja esindaja

Balti Investeeringute Grupi Pank (asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu) Kersti Keskpalu

Kostja

M.S.

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused.

1.Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista M.S.lt võlgnevus 43562 krooni 45 senti (millest 23627.01 krooni on tagastamata krediidisumma, 3337.29 krooni sissenõutavaks muutnud tasumata intress, 972.73 krooni viivis, 4725.40 krooni leppetrahv, 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ning 10000 krooni kahjuhüvitis) Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks;

2.Seoses menetluskuludega otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 Menetluskulud jätta kostja kanda; 2.2 Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks; 2.3 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 2.4 TsMS § 631 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 2.5 Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

2.Kohtu põhjendused Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud kohtuotsuse tegemiseks seoses hagi õigeksvõtuga. Seoses hagi õigeksvõtul rajaneva kohtuotsusega jätab kohus TsMS § 444 lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 2 hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 kirjeldava osa võib jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Seoses sellega, et kostja on hagi õigeks võtnud, tuleb TsMS § 440 lg 1 kohaselt hagi rahuldada. Hageja poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg-le 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS §-le 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt VÕS §-le 115 lg-le 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Vastavalt VÕS §-le 127 lg-le 1 kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS §-le 128 lg-le 1 hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Vastavalt VÕS §-le 127 lg-le 2 varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Hagi tuleb rahuldada osundatud sätete alusel.