lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-05-2262/16

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 16.03.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-05-2262/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.03.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1787
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 230 lg 1, 2Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 329 lg 1, 2, 4Avalduste esitamise õigeaegsusTsK § 276 lg 1TsMS § 124 lg 1Hagihind rahalise nõude puhulTsK § 272 lg 3TsMS § 229 lg 2Tõendi mõisteTsMS § 237 lg 1Tõendi õigeaegse esitamise kohustusTsMS § 331Avalduste hilisem esitamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-05-2262/1Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja26.05.2006

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-07-26241/14Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.09.2009

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-05-2262

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Ande Tänav, Tiiu Hiiuväin

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. märts 2007.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-05-2262

Tsiviilasi

H.K hagi I.A vastu 1 146 064 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26. mai 2006.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I.A apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

01. märts 2007.a

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Apellant (kostja) I.A (IK xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Vastustaja (hageja) H. K (IK xxxxxxxxxxx), esindaja Stanislav Buldakov

1.Jätta Harju Maakohtu 26. mai 2006.a otsus muutmata.
2.I.A apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Mõista I.A välja 4000 (neli tuhat) krooni H.K kasuks apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude katteks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 61 lg 1Valdkonna eest vastutava ministri pädevus toimiku osas
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsÜS § 113 lg 1Heakskiidu tagasiulatuv mõju
TsÜS § 146 lg 1Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.

Hageja nõue ja põhjendused

1.Kostja laenas hagejalt 29.05.1995.a 10 000 USD, 26.06.1995.a 5000 USD, 26.07.1995.a 5000 USD, 12.11.1995.a 25 000 USD, 15.11.1995.a 25 000 USD ja 12.05.1996.a 40 000 USD, mille kohta kostja andis võlakirjad. Laenusummat 110 000 USD, Eesti Panga 03.03.2005 kursi (11.93) kohaselt 1 312 300 krooni, kostja tagasi maksnud ei ole. 29.05.1995.a, 26.06.1995.a ja 26.07.1995.a laenude osas esitas hageja varem kohtusse hagi 166 236 krooni saamiseks. Käesolevas tsiviilasjas palus hageja kostjalt välja mõista 12.11.1995.a, 15.11.1995.a ja 12.05.1996.a võlakirjade alusel 1 146 064 krooni ja riigilõivu 52 000 krooni.

Kostja vastuväited

2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei ole võlakirju koostanud. Kohtuotsuse põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis I.A välja võla 1 146 064 krooni ja kohtukulu 52 000 krooni H. K kasuks. Kohus mõistis I.A välja postikulu 155,20 krooni riigituludesse.
4.Võlakirjadega on tõendatud, et kostja laenas hagejalt üheks kuni kaheks kuuks 12.11.1995.a 25 000 USA dollarit, 15.11.1995.a 25 000 USA dollarit ja 12.05.1996.a 40 000 USA dollarit, kokku 90 000 USA dollarit. Kostja ei tõendanud vastupidist.
5.TsMS § 124 lg 1 arvestatakse välisvääringus nõue ümber Eesti kroonidesse hagi esitamise aja seisuga Eesti Panga ametliku kursi järgi. Hagiavalduse esitamise ajal 01.06.2005.a oli Eesti Panga valuutade päevakursitabeli kohaselt USA dollar 12,74 krooni, seega vastas 90 000 USA dollarile 1 146 600 Eesti krooni. Hageja lähtus hagisumma arvutades 03.03.2005.a Eesti Panga päevakursist, mis oli väiksem hagiavalduse esitamise aja päevakursist. Seega kuulub hagi rahuldamisele summas 1 146 064 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused
6.I.A palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Kohus rikkus oluliselt menetlusnorme, tõlgendas ja kohaldas vääralt materiaalõiguse norme ning hindas ebaõigesti tõendeid.
7.Kostja seadis juba vastuses hagile kahtluse alla võlakirjade ehtsuse. Kohus jättis kostja väited võlakirjade võltsituse kohta põhjendamatult tähelepanuta.
8.Hageja ei tõendanud oma nõuet. Kohus leidis vääralt, et tõendamiskoormis lasub üksnes kostjal ja ei motiveerinud vastavat järeldust. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 oli tõendamiskoormis hagejal. Kostjal oli negatiivse asjaolu tõendamine võimatu või raskendatud. Kuna hageja positiivset asjaolu ei tõendanud, tuleb see lugeda tõendamatuks. Olukorras, kus hageja ei tõendanud oma väiteid ega kostja oma vastuväiteid, tuleb hagi jätta rahuldamata (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-147-05 ja 3-2-1-120-01).
9.Kohus rikkus oluliselt menetlusnorme tõendite kogumisel, jättes rahuldamata poolte taotluse käekirjaekspertiisi määramiseks. Kohus oma vastavat määrust sisuliselt ei motiveerinud. Kohus ei põhjendanud, miks ta asus seisukohale, et pooled esitasid taotlused hilinemisega ega seda, millise tähtaja jooksul oleks tulnud vastavad taotlused esitada. Kohtutoimikust ei selgu, millal lõppes asjas eelmenetlus. Kohus ei selgitanud pooltele võimalust ega teinud ettepanekut esitada taotlust käekirjaekspertiisi määramiseks, seda enam, et kostja ei oma õigusalaseid teadmisi ning tal puudus maakohtu menetluses esindaja. Samuti oli kohtul õigus määrata käekirjaekspertiis omal algatusel, kuid kohus ekspertiisi ei määranud.
10.Kohtuotsus on sisuliselt motiveerimata. Kohus ei võtnud võlakirjade ehtsuse kohta seisukohta.
11.Otsus on rajatud osaliselt ebaõigele valuutakursi arvutusele. On arusaamatu, millistele väljaspool tsiviilvaidluse raame kogutud tõenditele tuginedes leidis kohus, et hagiavalduse esitamise ajal 01.06.2005.a oli Eesti Panga valuutade päevakursitabeli kohaselt USA dollar 12,74 krooni. Kohtul oli õigus tugineda üksnes kohtutoimikus asuvale 03.03.2005 Eesti Panga

päevakursside tabelile, mille kohaselt oli USA dollari kurss Eesti krooni suhtes 11,894 krooni ja kohus ei saanud kostjalt välja mõista rohkem kui 1 070 460 krooni.

12.Hageja nõue on aegunud. Vastus apellatsioonkaebusele
13.H. K ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
14.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
15.Apellant (kostja) vaidlustas maakohtu otsuse eeskätt põhjendusel, et hageja nõue kostja vastu ei olnud tõendatud, kuivõrd kostja vaidles nõudele vastu. Tõenditena nõude olemasolu kohta esitas hageja kohtule kostja poolt allkirjastatud võlakirjad ning maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud võlakirjade ebaehtsust või seda, nagu ei oleks kostja tegelikult võlakirjadele allkirja andnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et vaidluses võlakirjade ehtsuse üle lasus tõendamiskoormus kostjal. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega tulnuks kostjal esitada tõendeid selle kohta, et ta võlakirjadele alla kirjutanud ei ole.
16.Ebaõige on apellandi seisukoht, et ainuüksi tema kui kostja paljasõnaliste vastuväidete alusel tulnuks kohtul lugeda võlakirjadest nähtuvate kohustuste olemasolu tõendamatuks. Tsiviilkoodeksi (TsK) kehtivuse ajal väljastatud võlakirju tuli käsitada TsK § 272 lg 3 kohaselt võlatunnistustena. TsK § 276 lg 1 kohaselt oli laenajal õigus vaidlustada laenuleping selle rahatuse pärast, kui ta tõendas, et ta raha või asju laenutajalt tegelikult üldse ei saanud või sai väiksemas koguses, kui lepingus ette nähtud. Seega seisnes kohustuse võlatunnistusena (võlakirjana) vormistamise õiguslik tähendus TsK § 276 lg-st 1 tulenevalt tõendamiskoormuse ümberpööramises – st et pärast võla vormistamist võlatunnistusena lasus võlgnikul (laenajal) kohustus tõendada, et ta laenu ei saanud ning et võlatunnistuses märgitud kohustust tegelikult ei tekkinud (samale seisukohale asus Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-02).
17.Kostja ei ole võlatunnistustest nähtuvate kohustuste puudumise kohta tõendeid esitanud. TsMS § 229 lg 2 kohaselt võib tsiviilasjas tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõendi, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja (apellant) oma 16. septembri 2005.a vastuses kohtule (t lk 22) väitnud, et ta ei ole hageja poolt hagiavaldusele lisatud võladokumente kunagi koostanud, ning oletanud, et kostja allkirjadena kohtule esitatud dokumendid kirjutas hageja ise või seda võis teha kolmas isik. Samas vastuses märkis kostja, et ei näe võimalust esitada asjas tõendeid. Maakohtu 26. aprilli 2006.a istungil teatas kostja, et ei mäleta allkirjade andmist ning taotles allkirja ekspertiisi, millise taotluse kohus jättis rahuldamata. Seega puuduvad tsiviilasjas kostja esitatud tõendid võlatunnistustes näidatud kohustuste puudumise kohta.
18.Kolleegium ei nõustu apellandi seisukohaga, nagu oleks kohus rikkunud oluliselt menetlusnorme tõendite kogumisel, jättes rahuldamata poolte taotluse käekirjaekspertiisi määramiseks. Asja materjalidest nähtuvalt esitas taotluse ekspertiisi läbiviimiseks üksnes kostja. Kohus on taotluse rahuldamata jätmist põhjendanud TsMS § 331 alusel sellega, et puudus mõjuv põhjus, miks ei saanud taotlust varem esitada. Ringkonnakohtu arvates kohaldas maakohus õigesti TsMS § 331. TsMS § 237 lg 1 kohaselt tuleb kohtul anda menetlusosalistele

eelmenetluses tähtaeg tõendite esitamiseks ning nende kogumise taotlemiseks. Kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes TsMS §-s 331 sätestatut järgides. TsMS § 329 lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised menetluses oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitama nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ka vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. TsMS § 329 lg 2 kohaselt peavad menetlusosalised juhul, kui asi lahendatakse kohtuistungil, esitama oma põhiväited ja –taotlused enne kohtuistungit. Samuti võib TsMS § 329 lg 4 kohaselt kohus eelmenetluses anda menetlusosalistele korraldusi muu hulga tõendite esitamiseks kohtu määratud tähtaja jooksul. Asja materjalidest nähtuvalt andis maakohus 13. juuni 2005. a kohtuteatega (t lk 16) kostjale tähtaja hagile vastamiseks, kohustades kostjat nimetatud tähtaja jooksul muu hulgas kohtule teatama, milliste tõenditega põhjendab kostja oma vastuväiteid ning mida soovib kostja iga tõendiga kinnitada. 05. septembri 2005.a kirjaga (t lk 20) on maakohus andnud kostjale täiendava tähtaja hagile vastamiseks, sealhulgas tõendite äranäitamiseks. Kuna kostja kohtu poolt antud tähtaegade jooksul tõendite esitamise soovi ega kavatsust ei väljendanud, leidis maakohus õigesti, et 26. aprilli 2006.a kohtuistungi toimumise ajaks oli kostja taotlus ekspertiisi läbiviimiseks hilinenud, samuti ei esitanud kostja ühtki mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud ekspertiisi varem taotleda. Asjakohatud on ka apellandi väited, nagu ei selguks tsiviilasja materjalidest, millal lõppes asjas eelmenetlus, kuivõrd alates 01. jaanuarist 2006.a kehtiva TsMS 41. peatüki kohaselt viiakse eelmenetlus üldjuhul läbi kirjaliku menetlusena eesmärgiga valmistada asi ette lahendamiseks kohtuistungil ning kohtuistungi määramine tähendabki reeglina eelmenetluse lõpetatust.

19.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi etteheitega, nagu tulnuks kohtul selgitada pooltele võimalust või teha ettepanek esitada taotlus käekirjaekspertiisi määramiseks. TsMS § 230 lg 2 kohaselt lasub tõendite esitamise kohustus hagimenetluses menetlusosalistel endil. Vastavalt eelpool märgitule andis kohus kostjale ka korduva tähtaja tõendite esitamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja kohtule ka tsiviilasjas nr 2/22-5735/04 koostatud ekspertiisiakti nr DK0275-05/4236 08. augustist 2005.a (t lk 32-33), mis käsitleb samasisulist vaidlust samade poolte vahel ning kus ekspertiisi eemärk oli selgitada, kas kahel 1995. aastast pärineval võlakirjal olevad allkirjad on andnud I.A omakäeliselt. Seega ei ole ka usutav, et kostja ei olnud põhimõtteliseltki teadlik võimalusest taotleda tsiviilasjas käekirjaekspertiisi läbiviimist.
20.Asjakohatud on apellatsioonkaebuse väited ebaõige valuutakursi kohaldamise kohta. Välisvääringu kurss Eesti krooni suhtes ei ole asjaolu, mida TsMS § 230 kohaselt tuleb tõendada pooltel ning mille arvestamisel kohus saaks lähtuda üksnes poolte esitatud ja kohtutoimikus olevatest materjalidest. Ringkonnakohus leiab, et maakohus juhindus õigesti USA dollari kursist hagiavalduse esitamise seisuga. Nii tuleneb ka TsMS § 124 lõikest 1, et välisvääringus nõue arvestatakse ümber Eesti kroonidesse hagi esitamise aja seisuga Eesti Panga ametliku kursi järgi.
21.Põhjendatud ei ole apellandi tuginemine hageja nõude aegumisele. Nõuete tekkimise ajal kehtinud TsÜS § 113 lg 1 ja § 116 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. 01. juulil 2002.a jõustunud Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 9 lg 2 kohaselt arvestatakse juhul, kui samal kuupäeval jõustuvate TsÜS või VÕS kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002.a kehtinud seaduse kohaselt, TsÜS-s või VÕS-s sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002.a. Alates 1. juulist 2002.a kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat nõude sissenõutavaks muutumisest arvates. Seega aegunuksid hageja nõuded 1. juulil 2005.a. Hagi on aga Tallinna Linnakohtule esitatud 1. juunil 2005.a, s.o kuu aega enne nõuete aegumist.
22.Vastustaja palus apellandilt välja mõista apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohtule esitatud kuludokumentidest nähtuvalt on vastustaja kandnud õigusabikulu apellatsioonimenetluses summas 4000 krooni, esimese astme kohtu otsusega kostjalt hageja kasuks õigusabikulu välja mõistetud ei ole. Kuni 31. detsembrini 2005.a kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel kuulub apellandilt vastustaja kasuks välja mõistmisele taotletud summa 4000 krooni.

A. Tänav

T. Hiiuväin

K. Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja