Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

I Hageja nõue ja seisukohad Kohtule esitatud hagiavalduse, selle täpsustuse ja hageja 24.05.2016 esitatud täiendavate selgituste kohaselt ostis OÜ Xxxx (praeguse ärinimega XxxxOÜ) OÜ-lt Xxxx metsamaterjali 02.06.2014 sõlmitud lepingutingimusi sisaldanud üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 2.06.20141 nimetatud koguses ja summas. Kostja OÜ Xxxx on akti allkirjastamisega kinnitanud kauba vastuvõtmist. 02.06.2014 väljastatud arve nr xxxx kohaselt kohustus kostja tasuma kauba eest 7 päeva jooksul väljastamise kuupäevast alates. Hagejal polnud alust eeldada, et kostja eest üleandmise-vastuvõtmise akti nr 2.06.2014-1 allkirjastanud Xxxx ei ole volitatud kostja nimel tehinguid tegema. Hageja on 12.08.2014 saatnud kostjale meeldetuletuse arve tasumise kohta. Kostja on 13.03.2015 tasunud arve osaliselt, summas 1 000 eurot. Hageja leiab, et seega on kostja pooltevahelise tehingu heaks kiitnud ja talle esitatud arvet aktsepteerinud. Lisaks on kostja seaduslik esindaja saatnud 14.04.2016 hageja seaduslikule esindajale digitaalselt allkirjastatud kirja, milles on samuti tunnistanud võla olemasolu hageja ees. Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda kostja tehingu heaks kiitnuks TsÜS § 129 lg 1 mõttes. Kostja on rikkunud oma lepingust tulenevaid kohustusi, tasudes kauba eest üksnes osaliselt ning sedagi hilinemisega. Kostja poolt tasutud 1 000 eurot arvestas hageja osaliselt makse tegemise kuupäevaks sissenõutavaks muutunud viivise katteks ning seejärel põhikohustuse katteks vastavalt VÕS § 88 lg 8. Seega on kostjal jätkuvalt tasumata 5 403.08 eurot. Hageja on tasumata summalt arvestanud tasumisega viivitatud aja eest viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras summas 64.35 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja põhivõla 5 403.08 eurot ja viivise 64.35 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

II Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hagiavaldusele lisatud üleandmise-vastuvõtmise aktil on kostja esindajana alla kirjutanud esindusõiguseta isik. Kostja ainuke seaduslik esindaja on äriregistri kohaselt Xxxx(isikukood xxxx), kuid aktidele on kostja nimel allkirja andnud Xxxx, kes ei ole

2-15-8892

kostja töötaja või muu isik, kelle eest kostja TsÜS § 116 lg 2 tähenduses vastutab. Hageja ei ole selgitanud, millistel asjaoludel ta eeldas, et Xxxx on kostja esindaja. 14.04.2016 hageja seaduslikule esindajale saadetud digitaalselt allkirjastatud kiri ei ole kostjaga seotud, selle on allkirjastanud Xxxxja mitte kusagil ei ole märgitud, et allkirjastaja allkirjastanuks selle kostja esindajana, samuti ei mainita selles kordagi käesolevas tsiviilasjas käsitletavat võlga. Kostja ei nõustu hageja väitega nagu oleks kostja arve osalise tasumisega tehingu heaks kiitnud. Kostja on seisukohal, et arve tasumist ei saa lugeda tehingu heakskiitmiseks, kuivõrd raamatupidaja võis arve tasuda, veendumata laekunud arve aluses. Hageja väidab, et 02.06.2014 väljastatud arve nr 2014017 kohaselt kohustus kostja tasuma kauba eest 7 päeva jooksul väljastamise kuupäevast alates. Sellest johtuvalt nimetab hageja kostja kohustuse sissenõutavaks muutumise päevaks 10.06.2014. Kostja leiab, et arve on hageja ühepoolne toiming, mitte kahepoolne tehing, millega saab kostjale panna kohustusi. Seetõttu on hageja kuupäeva 10.06.2014 lugenud viivisearvestuse kulgemise alguseks põhjendamatult. Kostja hinnangul on tegemist olulises tingimuses kokkuleppe puudumisega VÕS § 27 lg 1 tähenduses, millisel juhul kohaldatakse sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tingimust, mis on mõistlik asjaoludest, lepingupoolte tahtest, lepingu olemusest ja eesmärgist ning hea usu põhimõttest lähtudes. Kostja on seisukohal, et selline mõistlik tähtaeg kõnealustel asjaoludel on 21 kalendripäeva. Lisaks on hageja jätnud põhjendamata, millisel alusel on ta jõudnud järelduseni, et metsamaterjali harilikuks väärtuseks akti allkirjastamise ajal saab lugeda poolte vahel kokku lepitud hinna 6 030.90 eurot. Ühel üleandmisaktil märgitud hind ei pruugi vältimatult olla harilik väärtus.

III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 403 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 117 lg 2 kohaselt esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). TsÜS § 118 lg 1 sätestab, et volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ja asjas kogutud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

2-15-8892

Hageja palub kostjalt välja mõista üleandmise-vastuvõtmise akti nr 2.06.2014-1 alusel esitatud arve osalisest tasumata jätmisest tekkinud võlgnevuse 5 403.08 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 64.35 eurot. Kostja vaidleb hagile vastu, väites, et kostja esindajana on üleandmise-vastuvõtmise aktile alla kirjutanud esindusõiguseta isik. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 02.06.2014 on hageja koostanud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr 2.06.2014-1, mille on kauba omandaja OÜ Xxxx nimel allkirjastanud Xxxx. Nimetatu nähtub ka eelnimetatud akti allkirjalehelt (tl 34). Samuti puudub poole vahel vaidlus selle üle, et hageja on esitanud kostjale arve nr 2014017 summas 6 030.90 eurot, millest kostja on 13.03.2016 tasunud 1 000 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on vaidlusaluse matsamaterjali vastu võtnud, s.t kas kostja nimel metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr 2.06.2014-1 allkirjastanud Xxxx tegutses kostja esindajana või mitte. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktist nr 2.06.2014-1 nähtub, et kauba (metsamaterjali) omandajaks on märgitud OÜ Xxxx, kelle kontaktisikuks on Xxxx(tl 33). Sama akti kohaselt tuleneb Xxxxvolitus esindada OÜ-t Xxxx B-kaardist. TsÜS § 115 lg 1 kohaselt tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 118 lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Kohus leiab, et metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktist ega ühestki teisest kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et hageja oleks püüdnud Xxxxe esindusõiguse alust välja selgitada. Hageja on selgitanud, et tal ei olnud Xxxxega tehingut tehes mingit mõistlikku põhjust eeldada, et Xxxx ei ole volitatud kostja nimel tehinguid tegema. Samas pole hageja põhistanud, millest lähtuvalt ta eeldas, et Xxxx tegutseb kostja esindajana. TsÜS § 116 lg 2 kohaselt kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandusvõi kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Hageja väidetel polnud tal alust eeldada, et kostja eest üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastanud Xxxx ei ole volitatud kostja nimel tehinguid tegema. Kostja vastuväidete kohaselt ei olnud Xxxx kostja töötaja. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud xxxx seotust kostjaga majandus- ja kutsetegevuse kaudu, ta ei ole nimetatud asjaolu üleandmise-vastuvõtmise akti sõlmimisel kontrollinud ning kostja eitab vastavaid suhteid, siis ei ole tõendatud, et Xxxx oleks isikuks, kelle puhul tulenevalt TsÜS § 116 lg 2 sai eeldada, et ta on teinud tehingu kostja nimel. Vastavalt TsÜS § 129 lg 1 teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kostja on oma vastuses märkinud, et ta ei ole Xxxxe sõlmitud tehingut heaks kiitnud. Eeltoodust tulenevalt puudub kostja otsene heakskiit xxxx tehtud tehingule.

2-15-8892

Samas leiab kohus, et hinnates kogumis kostja poolt arve nr 2014017 13.03.2016 osalist tasumist summas 1 000 eurot ja Xxxx14.04.2016 digitaalselt allkirjastanud Juhan Aruojale adresseeritud kirja (tl 132), on kostja xxxx tehtud tehingu kaudselt heaks kiitnud. 14.04.2016 digitaalselt allkirjastatud kirjas (tl 132) möönab Lembit Eespäev, et nad on pikemat aega olnud makseraskustes ja palub kaaluda kompromissikokkulepet, mille kohaselt nad tasuvad põhivõla hiljemalt 31.05.2016, vastaspool aga loobub kõrvalnõuetest. Samuti märgib Lembit Eespäev, et sellise kompromissikokkuleppe saaks lasta kohtul kohe kinnitada, millisel juhul oleks tegemist täitedokumendiga, mille alusel saab kokkuleppe rikkumise korral kohe pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks, välistades sellega mitu astet kohtumenetlust. Kohus leiab, et kuigi kostja vastuväite kohaselt ei ole kiri kostjaga seotud ja selle on allkirjastanud Xxxx ning mitte kusagil ei ole märgitud, et allkirjastaja allkirjastanuks selle kostja esindajana, samuti ei mainita selles kordagi käesolevas tsiviilasjas käsitletavat võlga, ei ole kostja tõendanud, et L. Eespäeval oleks hagejaga muid võlasuhteid. Kohus leiab, et kuigi kirjas puuduvad otsesed viited OÜ-le Xxxx, kasutab Xxxx kirjas läbivalt meie-vormi, millest tulenevalt saab eeldada, et ta ei räägi endast kui füüsilisest isikust, vaid on kirja kirjutanud kellegi esindajana, kelleks võib arvestades asjaolu, et asjas puuduvad tõendid selle kohta, et L. Eespäeval oleks muid võlasuhteid hagejaga, olla OÜ Xxxx. Eeltoodust järeldub kohtu hinnangul asjaolu, et L. Eespäev on eelnimetatud kirja kirjutanud OÜ Xxxx seaduslik esindaja ning kirjas tunnistab L. Eespäev OÜ Xxxx makseraskusi ja võlgnevuse olemasolu hageja ees. Kirja koostamise ja allkirjastamise ajal oli L. Eespäev OÜ Xxxx juhatuse liige. Kohtute Infosüsteemist (KIS2) ei nähtu, et poolte või Xxxx ja Xxxx kui füüsiliste isikute vahel on kohtu menetluses teisi vaidlusi kui üksnes käesolev. Seega saab eeldada, et kirjas sisalduv viide kohtumenetlusele tähendab käesoleva tsiviilasja menetlust. Käesolev hagi on kohtule esitatud 08.05.2015 ning oli seega kirja kirjutamise ajaks kohtu menetluses olnud enam kui 11 kuud. Asjaolu, et antud kiri on seotud majandus- ja kutsetegevusega, tõendab ka kirja viimane lause, milles L. Eespäev kinnitab, et neil on kõik panused tehtud sellele, et võlad likvideerida ja majandustegevust võimalikult ruttu taastada, kuna kõnelused hankijatega Hiinast osutavad selgelt akuutsele nõudlusele käesoleval hetkel. Kostja ei ole tõendanud ega põhistanud, et temal või Lembit Eespäeval füüsilise isikuna olid hageja ja/või Xxxx ees mingisuguseid teisi võlgnevusi, mille tasumisest kirjas räägitakse. Kohus peab vajalikuks juhtida kostja tähelepanu TsMS § 230 lg-le 1, mis sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on kostjal kohustus tõendada, et kirjas mainitavad makseraskused ja kompromissi ettepanek ei puuduta käesoleva nõude aluseks olevat võlgnevust. Kostja väidetel ei tõenda arve osaline tasumine 13.03.2016 tehingu heaks kiitmist, kuna raamatupidaja võis arve tasuda, veendumata laekunud arve aluses. Kohus leiab, et juhul, kui kostja raamatupidaja tegi hagejale alusetu ülekande, oli kostjal õigus esitada hagejale taotlus alusetult saadud summa tagastamiseks. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta oleks nõudnud hagejalt alusetult saadud summa tagastamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul usutav, et kostja raamatupidaja on alusetult kandnud hagejale arve nr 2014017 alusel 1 000 eurot, kohus leiab, et arve tasumisega on kostja sisuliselt möönnud eespool nimetatud arvest tuleneva võlgnevuse olemasolu hageja ees. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et kostja on kaudselt Xxxx poolt tehtud tehingu heaks kiitnud. TsÜS § 113 sätestab, et kui tehing on heaks kiidetud, kehtivad heakskiidu õiguslikud tagajärjed alates tehingu tegemisest, kui seadusest või

2-15-8892

poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Seega puudus kostjal alus arve nr 2014017 tasumata jätmiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja vastuse kohaselt ei ole pooled kokku leppinud arve tasumises 7 päeva jooksul, mõistlikuks tähtajaks kostja arvates on 21 päeva. Samuti on kostja arvates põhjendamatu viivisearvestuse kulgemise alguskuupäev 10.06.2014. Lisaks on hageja jätnud põhjendamata, millisel alusel on hageja leidnud, et metsamaterjali väärtuseks märgitud hind üleandmisaktil on 6 030.90 eurot. Kostja on seisukohal, et ühel üleandmisaktil märgitud hind ei pruugi vältimatult olla harilik väärtus. Kohtu hinnangul on kostja väited paljasõnalised. Kostja ei ole tõendanud, et pooled arve tasumises kuidagi teisiti kokku leppisid või et vastav kokkulepe poolte vahel üldse puudus. Oma vastuväite aluseks olevate asjaolude tõendamine on kostja kohustus tulenevalt TsMS § 230 lg 1. Kostja ei ole välja toonud aluseid, millest lähtuvalt on tema arvates mõistlik arve tasumise tähtaeg 21 päeva. Metsamaterjali hinna osas on pooled metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise akti nr 2.06.2014-1 punktis 3.a kokku leppinud, et metsamaterjali mõõtmistulemused ja hind loetakse õigeks selle metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamisega. Kohus on eelnevalt selgitanud, millistest asjaoludest lähtuvalt on kohus asunud seisukohale, et kostja on Xxxx poolt tehtud tehingu kaudselt heaks kiitnud. Tehingut heaks kiites on kostja heaks kiitnud ka üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 2.06.2014-1 märgitud metsamaterjali väärtuse ja tasumise kohustuse tähtaja. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 5 403.08 eurot. Hageja on palunud tasumata summalt välja mõista viivis tasumisega viivitatud aja eest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras summas 64.35 eurot. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on põhjendatud tulenevalt hageja kasuks välja mõistetud nõude suurusest, maksetähtajast, mida kohus on eelnevalt hinnanud ja hageja esitatud viivise arvestusest (tl 61). eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 64.35 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

2-15-8892

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 177 lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kuna kohus rahuldas hagi, tuleb kõik menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. 10.11.2016 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kandnud käesoleva asjaga seonduvalt menetluskulusid summas 450 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt koosneb hageja menetluskulu hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulud summas 450 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid kostja menetluskulude koosseisule ja rahalisele suurusele. Kohtu hinnangul on hageja põhistanud oma menetluskulude suuruse. Kostja ei ole hageja menetluskulude rahalisele suurusele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulud 450 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.