Võlaõigus › Võõrandamislepingud

teel määruskaebuse. Kuid eksikombel edastas hageja oma määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu faksinumbrile, mitte aga Harju Maakohtule, nagu seadus nõuab. Järgmisel tööpäeval avastas hageja oma eksimuse ning pöördus Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkantselei poole selgituste saamiseks selle kohta, kuidas korrektselt tegutseda tekkinud olukorras seaduse nõuete täitmiseks, s.t. kummale kohtule peaks hageja esitama määruskaebuse originaali koos lisadega: kas Tallinna Ringkonnakohtule, kellele ekslikult esitati määruskaebus faksi teel, või Harju Maakohtule, kellele määruskaebus tuli esitada seaduse järgi. Tallinna Ringkonnakohtu kantseleist selgitati hageja esindajale, et taolises olukorras tuleb segaduse vältimiseks ära oodata kuni Tallinna Ringkonnakohus edastab faksi teel laekunud määruskaebuse õigele adressaadile, s.o. Harju Maakohtule. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkantselei ametnikud soovitasid hagejale esitada Harju Maakohtu määruskaebuse originaal alles pärast Harju Maakohtu tsiviilkantseleist kinnituse saamist, et Tallinna Ringkonnakohtust saadetud materjalid on Harju Maakohtule saabunud. Harju Maakohtu kantseleist sai avaldaja telefoni teel teada, et kuni Tallinna Ringkonnakohus ei ole edastanud Harju Maakohtule määruskaebuse faksi teel edastatud eksemplari ei ole avaldajal vajalik määruskaebuse originaaleksemplari Harju Maakohtule edastada ja ka sel juhul tuleb avaldajal oodata asja menetleva kohtuniku korraldust. sai hageja esindaja Tallinna Ringkonnakohtu kirja ärakirja Harju Maakohtule hageja määruskaebuse edastamise kohta. Järgmisel päeval helistas hageja esindaja Harju Maakohtu tsiviilkantseleisse uurimaks määruskaebuse laekumist, kuid selgus, et materjalid ei ole veel kohale jõudnud. Hageja esindajale soovitati kohtukantselei teenistujaid oma pöördumistega põhjendamatult mitte tülitada, kuna Harju Maakohus teatavat ise hagejale kirjalikult materjalide Tallinna Ringkonnakohtust laekumisest kui ka määruskaebuse originaali esitamise vajalikkusest. Pärast eeltoodud telefonivestlust hageja ei ole enam Harju Maakohtu tsiviilkantseleid oma pöördumistega tülitanud ning jäi heauskselt ootama Harju Maakohtu teavet kaebuse sinna saabumise kohta. Sellist teavet hageja aga ei saanud. Selle asemel sai hageja Harju Maakohtu kohtumääruse ärakirja, millega Harju Maakohus keeldus avaldaja määruskaebuse menetlusse võtmisest. Kohtumääruse kohaselt kuulub määruskaebus läbivaatamatult tagastamisele sel põhjusel, et hageja ei ole õigeaegselt esitanud kohtule määruskaebuse originaaleksemplare. Hageja on arvamusel, et antud juhul tema viivitust määruskaebuse originaali kohtule esitamisega on vabandatav, kuna see tekkis suurel määral kohtute teenistujate eksitavate selgituste tagajärjel. Arvestada tuleb samuti, et kuigi TsMS § 335 nõuab menetlusdokumendi faksi teel edastamise korral dokumendi originaali viivitamata kohtule üleandmist, ei ava seadus mõiste "viivitamata" mõtet. Seega viivitamata üleandmise nõuet järgituks või mittejärgituks lugemine oleneb olulisel määral konkreetsetest asjaoludest. Hageja on arvamusel, et kirjeldatud olukorras võib kohus lugeda hageja poolt määruskaebuse originaali viivitamata esitamise nõuet järgituks, kuna hageja ei ole määruskaebuse esitamisega viivitanud, vaid andis oma parima menetlusseadusest tulenevate oma kohustuste täitmiseks. Kohus leidis: Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 67 järgi, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes

1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Apellant on Harju Maakohtu määruse, millega kohus keeldus AS määruskaebuse menetlusse võtmisest ja tagastas selle esitajale, kätte saanud , taotlus tähtaja ennistamiseks on esitatud , seega tähtaegselt. Taotlusele on lisatud määruskaebuse originaal ning tasutud on kautsjon summas 137.50 krooni. Seega on menetlustähtaja ennistamise taotlusele lisatud kõik taotluse lahendamiseks vajalik tulenevalt TsMS § 68 lg 1 ja 2 ning kautsjon on õigesti tasutud tulenevalt TsMS § 142 lg 2. Seega on menetlustähtaja ennistamise taotluse vormilised nõuded täidetud ning kohus võib lahendada taotluse sisuliselt lähtuvalt avaldaja poolt esile toodud asjaoludest. Vastavalt TsMS § 67 lg 1 on võimalik menetlus taastada vaid mõjuval põhjusel. Mõjuv põhjus tähendab TsMS § 67 lg 1 tähenduses seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult selle maakohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse. Lisavõimaluse menetlusdokumendi kiireks saatmiseks ning sellega menetlustähtajast kinnipidamiseks annab TsMS § 335, mille kohaselt dokumendi esitamiseks antud tähtajast kinnipidamiseks piisab selle edastamisest kohtule faksi teel või elektronpostiga või muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tingimusel, et viivitamata pärast seda antakse kohtule üle ka nimetatud dokumendi originaal. Apellant ei ole põhistanud, mis või kes takistas tal määrusekaebuse originaali esimesel võimalusel ükskõik kummale kohtule esitamast. Kohus ei nõustu apellandi arvamusega, et viivitus määruskaebuse originaali kohtule esitamisega on vabandatav, kuna see tekkis suurel määral kohtute teenistujate eksitavate selgituste tagajärjel. Määruskaebuse esitamise kord on sätestatud seaduses (TsMS § 661 lg 1), seega ei saa väidetavad kohtute kantseleiametnike väärad selgitused olla apellandile takistuseks seaduses sätestatud kohustuse täitmisel. Kohus ei nõustu ka AS esindaja seisukohaga, et kuivõrd seadus ei ava mõiste "viivitamata" mõtet, siis viivitamata üleandmise nõude järgituks või mittejärgituks lugemine oleneb olulisel määral konkreetsetest asjaoludest. Kohus osundab, et Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud 15.05.2006 otsuses nr 3-2-1-43-06, 16.06.2006 määruses nr 3-2-1-62-06 ja 14.09.2006 määruses nr 3-2-1-74-06 mõiste „viivitamata“ tähendust. Riigikohus on asunud seisukohale, et TsMS § 62 lg 2 järgi võib dokumendi edastada nt faksi või elektronpostiga kuni tähtaja viimase päeva kell 24.00-ni. Sel juhul tuleb kohtule TsMS § 335 järgi viivitamata (st esimesel võimalusel) esitada ka dokumendi originaal, v.a kui dokument on varustatud nt digitaalallkirjaga. Käesoleval juhul on apellant viivitanud määruskaebuse esitamisega ebaselgel põhjusel ega ole määruskaebuse originaali esitanud kohtutele esimesel võimalusel. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et menetlustähtaja ennistamiseks puudub TsMS § 67 kohane mõjuv põhjus ja AS taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus juhib apellandi tähelepanu asjaolule, et riigilõivu tagastamata jätmise määruse peale ei saa määruskaebust esitada. TsMS § 660 lg 1 järgi maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Kohus osundab, et kuigi Harju Maakohtu määruses, millega jäeti AS taotlus riigilõivu osalises tagastamiseks rahuldamata oli ekslikult märgitud, et määruse peale saab esitada määruskaebuse, ei tee eksitus edasikaebekorra osas määrust veel kaevatavaks. Kuivõrd riigilõivu tagastamisest keeldumise määruse peale ei saa kehtiva õiguse järgi esitada

määruskaebust ning nimetatud määrus ei takista asja edasist menetlust, ei ole käesoleval juhul määruskaebuse esitamine lubatud. AS on tasunud kautsjoni maksekorraldusega 137.50 krooni (selgitus AS kautsjon Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale esitatud avalduselt menetlustähtaja ennistamiseks). Kuivõrd kohus jätab menetluse taastamata kuulub kautsjon arvamisele riigi tuludesse tuginedes TsMS § 149 lg 5. Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.