2-16-117098/6 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

10.Välja mõista Jaanus Kaljussaarelt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu. Teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 24.04.2017. Hagi loetakse kostjale kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-il õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist. Hageja on arvestanud viivist määraga 0,15% päevas, mis tulenes Elisa Eesti AS-i teenuse kasutamise üldtingimuste punktist 7.8. Kohus on seisukohal, et kostja ja Elisa Eesti AS-i vahel sõlmitud järelmaksuga vara müügilepingu tingimus, mille kohaselt Elisa Eesti AS-il on õigus nõuda käsitlustasu tasumist, ning samuti Elisa Eesti AS-i teenuse kasutamise üldtingimuste p 7.8 on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 tähenduses, sest need on hageja poolt eelnevalt välja töötatud tüüptingimustes kasutatavad tingimused, mille sisu ei kostja ei saanud lepingut sõlmides mõjutada. Kui hageja nõude aluseks on tüüptingimustel sõlmitud leping, siis peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust. Riigikohtu praktika kohaselt on kohtul kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-125-08, p 14, nr 3-2-1-156-13, p 10). Tüüptingimuste kontrollimine on kohtu kohustus, sest TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 kohaselt on tegemist õiguse kohaldamisega. Kohus on seisukohal, et nimetatud tingimused on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühised. Järelmaksuga vara müügilepingu tingimus, mille kohaselt Elisa Eesti AS-il on õigus nõuda käsitlustasu tasumist, tõi kaasa tarbija kohustuse maksta lepingu lõpetamisel käsitlustasu kindlaks määratud summas, sõltumata kahju tekkimisest ning arvestamata tegelikku kahju suurust. Kohtu hinnangul tuleb käsitlustasu 70 eurot pidada ebamõistlikult suureks. Kohus leiab, et kokkulepe on võlgnevuse sissenõudmistasu osas tühine. Kohus märgib, et tühiselt kokkulepitud sissenõudmistasu ebamõistlikku suurust näitlikustab alates 01.10.2015 kehtima hakanud VÕS § 1132, mis reguleerib tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitamist. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise kirja meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Käesoleval juhul on hageja nõude suuruseks 387.33 eurot. Lepingu sõlmimise ajal need määrad küll ei kehtinud, kuid iseloomustavad seadusandja hinnangut mõistliku sissenõudmiskulu suurusele. Arvestades, et hageja on kostjale saatnud kolm maksemeeldetuletust, rahuldab kohus võla sissenõudmiskulu 25 euro ulatuses. Viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellises suurusjärgus kajastab lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-25-16, p 13). Hageja on viivist arvestanud alates 18.02.2014 kuni 01.11.2016. Nimetatud perioodil on seadusjärgne viivis jäänud vahemikku 8-8,5% aastas. Seega ületab Elisa Eesti AS-i teenuse kasutamise üldtingimuste järgne viivisemäär 0,15% päevas seadusjärgset viivisemäära enam kui kolm korda.

Tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Arvestades, et hageja käsitlustasu nõude ei ole õiguslikult põhjendatud, ei ole hagejal õigus nõuda ka viivist käsitlustasu maksmisega viivitamise eest. Käsitlustasu kajastus arvel nr 2009397002. Hageja on viivist arvestanud alates iga arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 01.11.2016. Arve nr 2008751819 summas 11.77 eurot on hagejal õigus nõuda viivist alates 19.02.2014 kuni 01.11.2016 summas 2.57 eurot; arve nr 2008968087 summas 29.54 eurot on hagejal õigus nõuda viivist alates 19.03.2014 kuni 01.11.2016 summas 6.27 eurot; arve nr 2009184643 summas 25.77 eurot on hagejal õigus nõuda viivist alates 19.04.2014 kuni 01.11.2016 summas 5.29 eurot; arve nr 2009397002 summas 250.30 eurot on hagejal õigus nõuda viivist alates 22.05.2014 kuni 01.11.2016 summas 49.50 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Seega on hageja viivisenõue põhjendatud kokku 63.63 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 317.38 eurot (387.38-70) ja sissenõutavaks muutunud viivis 63.63 eurot ja käsitlustasu 25 eurot, kokku 406.01 eurot. Kohus jätab hagi rahuldamata viivise 323.70 (387.33-63.63) euro ja käsitlustasu 15 euro osas. Täiendavalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja jooksva viivise seadusjärgses määras põhinõudelt 317.28 eurot alates 02.11.2016 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna kohus rahuldas hagi ca 50% ulatuses, tuleb jätta menetluskulud 50% ulatuses hageja ja 50% ulatuses kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 2 järgi. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud 950 eurot, sh riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 775 eurot. Kohus, arvestades, et kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud määratud ajaks kohtule, leiab, et hageja põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile ei saa olla suuremad kui 100 eurot. Kokku moodustavad hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 275 eurot, millest kostjal tuleb menetluskulude jaotust arvestades hüvitada 50% ehk 137.50 eurot. Hageja on taotlenud, et kostja tasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus rahuldab hageja taotluse.