Eesti Vabariigi nimel tagaselja Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Otsuse avalikult teatavaks
13. märts 2007
Kuressaare
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-07-3480
Hagi ese
AS Hansapank hagi V Z’i vastu võla nõudes
Menetlusosalised
Hageja AS Hansapank (Liivalaia 8, Tallinn 15040 registrikood 10060701), esindaja Ingvar Kõo (AS Hansapank Keskväljak 1, Pärnu 80010), kostja V Z ( )
Asja läbivaatamise kuupäev
kirjalik menetlus
Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista V Z’ilt AS Hansapank kasuks võlg summas 6271(kuus tuhat kakssada seitsekümmend üks) krooni ja 73 senti. Välja mõista V Z`ilt AS Hansapank kasuks viivis protsendina põhinõudest (5552,74 EEK) hagi esitamisest alates 23. 01. 2007 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas 0,029%). Menetluskulud jätta kostja kanda. Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus. AS Hansapank menetluskulu 350 (kolmsada viiskümmend) krooni (tasutud riigilõiv). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest, tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul, otsuse teinud kohtule. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.
Vastavalt esitatud hagile sõlmisid hageja AS Hansapank (edaspidi hageja) ja kostja V Z (edaspidi kostja) 28.09.2005. a. laenulepingu nr 05-212707-VV (edaspidi Leping), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 7132,57 Eesti krooni intressimääraga 18 % aastas, tagastamise tähtajaga 10. 11. 2007. Lepingu punkti 6 kohaselt kohustus kostja tagastama laenu igakuiste maksetena lepingus toodud tingimuste kohaselt ehk siis tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol. Lisaks laenu põhiosale kohustus kostja vastavalt lepingu punktidele 7.1 , 7.2 ja 7.3 tasuma hagejale igakuiselt intressi. Kostja oma maksekohustust nõuetekohaselt ei täitnud ja 29. 11. 2006.a. kirjaga ütles hageja lepingu ennetähtaegselt üles. Lepingu punkti 10. kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist varaliste kohustuste mittekohase täitmise eest hageja hinnakirjas fikseeritud määra ( seadusest tulenev viivis; hetkel määr 0,029% päevas) alusel. Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostja Lepingust tulenevat võlgnevust hagejale tasunud. Kostja võlgnevus hageja ees moodustab kokku (seisuga 22. 01. 2007. a.) 6271,73 Eesti krooni, millest põhiosa 5552,74 Eesti krooni, intress 609,49 Eesti krooni, viivis 109,50 Eesti krooni.
Kuna hagejal ei ole teada asjaolu, millal kostja tasub kogu võlgnevuse, ei ole võimalik esitada kogu viivise nõuet, seepärast palub hageja kohtul teha otsus viivisnõude osas kuni põhinõude täitmiseni protsendina. Juhul kui ilmnevad TsMS §-s 407 lõikes 1 nimetatud asjaolud, palub hageja asja lahendada tagaseljaotsusega enne eelistungit. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VÕS § 8 lg-st 2, § 76 lg-st 1, § 94 lg 1, §-st 100, § 101 lg 1 pdest 1, 4 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg-st 1; TsMS § 79, 133 lg. 1 ja 2, 139,162 lg-st 1, 173, 339, 340, § 363 ja 367 taotleb hageja: võlgnevuse summas 6271,73 Eesti krooni väljamõistmist V Zilt. Hageja taotleb V Z`ilt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest (5552,74 Eesti kroonilt) hagi esitamisest alates kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas; hetkel määr 0,029%). Menetluskulud (sh tasutud riigilõiv 350.- Eesti krooni) palub hageja jätta V Z`i kanda ja määrata kohtulahendis kindlaks menetlusökonoomilisel eesmärgil menetluskulude rahaline jaotus. Lahendada asi kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.
Kostja hagile ei vastanud.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et asja on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg. 1 järgi võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 09. 02. 2007.a. Kostjale tehti ettepanek vastata hagile 20 päeva jooksul, arvates hagiavalduse kättetoimetamisest. Kostja hagile ei vastanud. Kostjat on hoiatatud vastamata jätmisega kaasnevatest tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele VÕS §-le 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Pooled on 28. 09. 2005 sõlminud laenulepingu /t.l. 5/ (edaspidi Leping), millega hageja andis kostjale laenu 7132,57 krooni, intressiga 18 % aastas. Lepingu p. 2.5 ja 6.1 võttis kostja endale kohustuse tagastada laen osamaksetena iga kuu 10. kuupäevaks, tagastamise lõpptähtajaga 10. 11. 2007.a. Kostja oma kohustust ei täitnud ja võlgneb hagejale seisuga 22. 01. 2007 põhivõlana 5552,74 EEK, intressina 609,49 EEK, viivisena 109,50 EEK. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid kohaselt s.t kostja ei ole taganud nõutud summade olemasolu oma arvelduskontol, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil.
VÕS § 101 lg. 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: p.1- nõuda kohustuse täitmist ja p. 4 taganeda lepingust või öelda lepingu üles. Võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu punkti 10.1. kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist varaliste kohustuste mittekohase täitmise eest hageja hinnakirjas fikseeritud määra ( seadusest tulenev viivis; hetkel määr 0,029% päevas) alusel.
Hagi esitamise aja seisuga on kostja võlg viivisena 109,50 EEK. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljanõudmist kostjalt kuni põhinõude täitmiseni protsendina, mis kohtu hinnangul on põhjendatud, kuna ei ole teada, millal kostja põhinõude täidab. TsMS § 162 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda, määrates ühtlasi ka menetluskulu rahalise suuruse. Hageja menetluskulu-tasutud riigilõiv 350.- krooni.
Kohtunik: Külli Mõlder
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.