2-16-111820/14 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Teates märkida, et kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kostjal K V on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded IPF Digital Estonia OÜ esitas 02.06.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 01.12.2016 hagi K V vastu võla nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt K V poolt 27.05.2015 esitatud laenuleping nr. 766342 alusel sõlmiti kostja ja IPF Digital Estonia OÜ vahel laenuleping, mille alusel väljastati kostjale laen summas 1000 eurot, millele lisandus laenutasu 238,62 eurot. Võlgnik on tasunud võlgnevust kokku summas 206,44 eurot. Kuivõrd kostja ei tasunud laenulepingust tulenevaid nõudeid tähtaegselt, saatis võlausaldaja kostjale teatised 10.08.2015 nr 15099065R1 ja 18.08.2015 nr 15099065R2, mille teenustasu on kokku 37 eurot. Meeldetuletuskirjade eest on tasumata. Hageja pole lepingut kostjaga ülesöeldud, vaid vastavalt Lepingutingimustele on andnud võlgnevuse menetlemiseks inkassofirmasse, sellest asjaolust on teavitatud kostjat meeldetuletuskirjas 18.08.2015. Vastavalt laenulepingu juurde kuuluvale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktile 3 osale „Maksete hilinemisega kaasnevad kulud“ on laenuandjal õigus nõuda võlahaldustasu ehk menetlustasu 20% ulatuses sissenõutavaks muutunud maksegraafikujärgsest võlgnevuse summast: 1069,18 /100 x 20 = 213,84 eurot. Laenulepingu üldtingimuste punkt 12.8 kohaselt kui laenusaajal on kohustus tasuda laenuandjale üheaegselt lepingust tulenevaid erinevaid summasid, kaetakse kohustuste täitmiseks tehtud maksetest esimeses järjekorras laenupuhkuse tasu, seejärel võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutused, seejärel tähtajaks tagastamata laen, seejärel tähtajaks tasumata intressid vastavalt nende ajalisele järjekorral alates varasematest võlgnevustest, siis lepingu sõlmimise tasu, teenustasud, viivis ja lõpuks trahvid ning muud kohustused. Laenutasu ehk intress kajastab hageja finantseerimiskulusid, intress on tasu laenu kasutamise eest. Kostja on erinevatel aegadel tasunud maksegraafiku katteks 206,44 eurot. Maksegraafik ja tasumised seisuga 01.12.2016:

Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 28 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 13.04.2017 ja loeti kättetoimetatuks 28.04.2017, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 26.05.2017. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja on laenu tagastanud üksnes osaliselt, seega ei ole ta oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele tagastamata põhivõlgnevus/laen 872,38 eurot ning laenutasu ehk intress 159,80 eurot. VÕS § 128 lg 3 kohaselt on otsese varalise kahjuna käsitletavad kohtumenetluse eelsed õigusabikulud, sh kulud seoses meeldetuletuskirjade saatmisega. Hageja poolt kostjale saadetud kaks meeldetuletuskirja on hageja nõude maksmapanekuks vajalikud ja põhjendatud, kuna nende eesmärgiks oli vältida kohtumenetlust. Kohus peab põhjendatuks hageja nõuet kahju hüvitamiseks meeldetuletuskirjade saatmise eest ning seega kohus rahuldab hageja nõude kostjalt 37 euro väljamõistmiseks. Vaatamata eeltoodule leiab kohus juhindudes TsMS § 407 lõikest 6, et hagi on õiguslikult põhjendatud rahuldada osaliselt. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab rahuldamata hageja võlahaldustasu nõude summas 213,84 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hagejal vastavalt laenulepingu juurde kuuluvale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktile 3 osale „Maksete hilinemisega kaasnevad kulud“ õigus nõuda võlahaldustasu ehk menetlustasu 20% ulatuses sissenõutavaks muutunud maksegraafikujärgsest võlgnevuse summast: 1069,18 /100 x 20 = 213,84 eurot . Kohus leiab, et nimetatud tingimus on tüüptingimus, mis tuleb lugeda tühiseks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel, kuna sellega nõutakse tarbijalt ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud kahjuhüvitist võlgnevuse sissenõudmiskulude eest, mis ei sõltu mitte tegelikest kulutustest, vaid võlgnevuse suurusest. Tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega. VÕS § 41 teise lause kohaselt kohaldatakse tühise tüüptingimuse asemel seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Võlahaldustasu nõude näol on olemuslikult tegemist kahju hüvitamise nõudega. Hagiavalduses ei ole välja toodud kulusid, mida hageja on kandnud seoses kostjapoolse lepingu rikkumisega. Seega võlahaldustasu nõue ei ole tervikuna õiguslikult põhjendatud. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. . TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis laenu tagastamata põhivõlalt vastavalt maksegraafikus kokkulepitud tähtaegadele seadusjärgses määras kuni hagiavalduse esitamiseni 01.12.2016 kokku summas 81,86 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni ehk perioodil 02.12.2016 – 07.06.2017 (k.a.) tagastamata põhivõlalt 872,38 eurolt 188 päeva eest summas 35,93 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee ) ning lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 07.06.2017 seisuga kokku 117,79 eurot (81,86 eurot + 35,93 eurot). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist kuni põhinõude tasumiseni, mille kohus rahuldab. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 1364,88 eurot. Kohus rahuldab need nõuded otsusega sisuliselt 1186,97 euro, s.o ligikaudu 87%, ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 87% ulatuses kostja ja 13% ulatuses hageja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 200 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada (vastavalt menetluskulude jaotusele). Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 80 eurot (käibemaksuta). Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Kohus leiab, et õigusabikulud vastavad esindaja töö mahule ja asja keerukusele ning kuuluvad kostjalt väljamõistmisele (vastavalt menetluskulude jaotusele). Seega on hageja taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga s.o summas 243,60 eurot (280 eurost 87 %).