Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

01.10.2003 lepingu ühepoolsest lõpetamisest alates ja nõudis kostjalt võla tasumist koos viivisega ning leppetrahvi 100 000 kr. seisuga on kostja põhivõlg hageja ees tulenevalt tähtaegselt tasumata arvetest 1 042 312,88 kr. ja viivisevõlg 49 037,12 kr., millele lisandub leppetrahv 100 000 kr. Kokku võlgneb kostja hagejale 1 191 350 kr. Kostja ei ole võlgnevust likvideerinud ega andnud üle enda valduses olevat hageja kaupa, mida ta hoiab ja müüb nime kandvates kauplustes.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja väitel puudus hagejal seisuga nõue kostja vastu, kuna kohustus oli lõppenud tasaarvestusega. esitas kostja hagejale avalduse, milles tasaarvestas komisjonilepingu alusel saadaoleva komisjonitasu ja kaubale tehtud kulutused kogusummas 1 620 964,20 kr. hageja nõudega tema vastu. Pärast tasaarvestamist oli hageja võlgnevus kostja ees 723 385,32 kr. Kostja juhtis tähelepanu, et kuna ta on põhivõla summas 1 042 312,88 kr. tasaarvestanud, siis viiviste ja leppetrahvi nõuet hagejal enam ei ole. Samuti ei ole hagejal õigus lepingulisi sanktsioone rakendada (VÕS § 113 lg 4), kuna kostja keeldumine oma kohustuste täitmisest oli seaduslik. Kostja kasutas komisjonieseme suhtes VÕS §-st 702 tulenevat kinnipidamisõigust. Kuivõrd kohustuse täitmisest õigustatud keeldumist ei saa lugeda kohustuse rikkumiseks, siis ei ole põhjendatud ka hageja leppetrahvi nõue.

HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUVÄIDETELE

Hageja võttis omaks, et OÜ on talle esitanud tasaarvestuse avalduse, kuid selle alusel ei saa nõuet lõppenuks lugeda, sest hageja kostja nõuet ei tunnista (VÕS § 200 lg 4). Hageja vaidles tasaarvestusele vastu põhjendustel, et vastunõue 1 620 964,20 kr. ei ole selge ja vastaspoolel puudub tasaarvestamise õigus, kuna leppisid pooled kokku hoiu- ja komisjonilepingu nr 2 punkti 4.5 muutmises ja lõpetasid tasaarvelduse kokkuleppe. Hageja leidis, et kostjal ei ole õigust nõuda saamata jäänud komisjonitasu, kuna hageja lõpetas kauba tarnimise kostjapoolse korduva ja pikaajalise lepingurikkumise tõttu. Kostja hilines pidevalt arvete tasumisega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus kuulanud ära poolte esindajate seletused, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. VÕS § 692 lg 1 kohaselt kohustub komisjonilepinguga üks isik (komisjonär) teise isiku(komitent) jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või ostma komitendile teatud eseme (komisjoniese). Komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu (komisjonitasu). Asja materjalidele lepingu (tlk 10-13) kohaselt sõlmisid AS kui komitent ja OÜ kui komisjonär . hoiu ja komisjonilepingu. Lepingu p.1.1. kohaselt on lepingu objektiks on komitendi omandis olev kaup, mille komitent annab komisjonärile hoiule ja komisjonimüüki. Lepingu p. 3.1. kohaselt tohib komisjonär müüa komitendi omandis olevat kaupa ainult tagatishinnaga. Lepingu p-s 3.2. leppisid pooled kokku, et komisjonäri komisjonitasu koos hoiutasuga on 33,6 % müüdud kauba tagatishinnast. Eelpooltoodust nähtub, et pooled sõlmisid komisjonilepingu VÕS § 692 lg 1 mõttes. Lepingu p-s 4.1. leppisid pooled kokku, et komisjonär esitab kaks korda kuus komitendile aruande müüdud kaupade kohta e-maili teel. Lepingu p. 4.4. kohaselt esitab komisjonär iga kuu 5. ja 20. kuupäeval komitendile komisjonitasu arve, arvestades p-s 3.2. sätestatut. Asjas puudub vaidlus selles et vastavalt kostja müügiaruannetele tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt müüdud kaupade eest ajavahemikul 1 042 312,88 krooni(tlk 57).

Poolte vahel sõlmitud lepingu p. 4.5. kohaselt on esitatud arvete maksetähtajaks viis päeva. Komisjonäril on õigus arve maksmisel tasaarveldada komisjonitasu arvega. Komisjonär fikseerib komisjonitasu arvel millise arvega tasaarveldatakse tasaarveldusele kuuluv summa. Arve maksetähtaja ületamisel rohkem kui kaks korda on komitendil õigus lõpetada tasaarvelduse kokkulepe. Seega leiab kohus, et lepingus leppisid pooled kokku, et komisjonitasu tasaarveldamise õigus on kostjal samaaegselt arve tasumisega. sõlmitud lepingu lisa (tlk 16) kohaselt leppisid pooled kokku muuta lepingu p-i 4.5. – lõpetada tasaarvelduse kokkulepe. Esitatud arvete tähtajaks on viis päeva. Asjas puudub vaidlus, et kostja enda poolt esitatud müügiaruannete alusel hageja poolt tasumiseks koostatud arveid summas 1 042 312,88 krooni ei tasunud. Asjaolu, et kostjal oli hageja ees põhivõlgnevus summas 1 042 312,88 krooni tunnistab kostja ka oma vastuses (tlk 127). Seega on hageja nõue põhivõlgnevuse osas tõendatud. VÕS § 113 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral viivist. Pooled leppisid lepingu p-s 8.1. kokku, et lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamisel on õigustatud poolel õigus nõuda süüdiolevalt poolelt viivist 0,1 % päevas tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Pooled sõlmisid kokkuleppe lepingu muutmiseks (tlk 14-15). Kokkuleppe p. 1.3. kohaselt muudeti lepingu p-i 8.1. järgnevalt: Lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamisel või lepingu punktis 6.6. sätestatud kohustuste täitmisega viivitamisel maksab komisjonär komitendile viivist 0,1 % päevas komitendile kauba eest võlgnetavast summast. Juhul, kui komisjonär viivitab eelnimetatud kohustuste täitmisega üle 15 päeva on komitendil õigus lepingust taganeda ning nõuda võlguolevate summade kohest tasumist. Hageja on arvestanud viivist 49 037,12 krooni. Viiviste arvestusele kostja vastu vaielnud ei ole. Kuna asjas puudub vaidlus, et kostja hageja esitatud arveid ei tasunud siis leiab kohus, et hageja arvestatud viivised (tlk 58) summas 49 037,12 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. kokkuleppe (tlk 14-15) p. 1.3. kohaselt leppisid pooled kokku, et kui komisjonär on rikkunud oma maksukohustust või lepingu punktis 6.6 sätestatud kohustust vähemalt 3 korda, on komitendil õigus nõuda komisjonärilt leppetrahvi summas 100 000 krooni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on lepingut rikkunud, jättes alates 2003.a. jaanuarist hagejale tasumata arved, siis leiab kohus, et hageja leppetrahvi nõue summas 100 000 krooni on põhjendatud. Seega moodustab hageja nõue kostja vastu kokku 1 191 350 krooni. esitas kostja hagejale võlanõude (tlk 76) summas 1 620 964,20 krooni. Kostja võlanõue moodustas komisjonitasust, otsestest kulutustest, ning saamata jäänud tulust kevad/suvi . müügiperioodilt. esitas kostja hagejale tasaarvestusavalduse (tlk 60), mille kohaselt tasaarvestas kostja hageja nõude kostja nõudega. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poolega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuste täitmist.

Lepingu p-s 3.2. leppisid pooled kokku, et komisjonäri komisjonitasu koos hoiutasuga on 33,6 % müüdud kauba tagatishinnast. Kostjal oma tema poolt esitatud müügiaruannete ja hageja poolt koostatud arvete alusel kohustus hagejale maksta 1 042 312,88 krooni. Samas on hagejal kohustus maksta kostjale komisjonitasu 33,6 % nimetatud summast, s.o.350 217,13 krooni. Hageja on kogu kostja tasaarvestusele vastu vaielnud põhjendusega, et tasaarvestada ei saa nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kohus osutab, et VÕS § 200 lg 4 mõtte kohaselt ei ole võimalik tasaarvestada nõuet, mida ei ole lubatud tasaarvestada, mis ei ole olemasolev või mis ei ole sissenõutav. Antud asjas on kohus leidnud, et kostja nõue summas 350 217,13 krooni (s.o. komisjonitasu) on kehtiv ja lubatav ning selle summa osas on tasaarvestus põhjendatud ning tõendatud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjal on kohustus hagejale tasuda 692 095,75 krooni. Asjas puudub vaidlus, et pooltevaheline leping lõppes seoses hageja poolt lepingu ülesütlemisega. Ülesütlemise põhjuseks oli kostja poolt korduv lepingu rikkumine s.o. asjaolu, et alates 2003.a. jaanuarist ei ole kostja hageja esitatud arveid (kaupade müügisummasid) tasunud. Poolte vahel puudus vaidlus, et hageja kaupa kostja hagejale peale lepingu lõppemist ei tagastanud, jätkas nende müümist. Kostja keeldus kauba tagastamisest viidates komisjonäri pandiõigusele (tlk78). Pooltevahelise lepingu lõppemisel oli lepingust tulenev olukord niisiis selline, et alates müüdud kaupade eest oli kostjal hagejale tasumata summa 1 042 312,88 krooni, müüdud kaupade eest oli hagejal kohustus tasuda kostjale komisjonitasu 350 217,13 krooni. Lisaks jäid hageja kaubad kostjale kuna kostja kasutas pandiõigust. Kostja jätkas kaupade müüki. esitas kostja uue tasaarvestusavalduse (tlk 133). Kostja arvestas peale lepingu lõppemist müüdud kaupade pealt komisjonitasu ning tasaarvestas eelnimetatud tasaarvestusavaldusega hageja nõuet. Kaupade müügisumma jäi seejuures kostjale. Käesolevas vaidluses ei nõua hageja kostjalt peale lepingu lõppemist müüdud kaupade müügihinda või nende väärtuse hüvitamist. Seega leiab kohus, et kostja tasaarvestus käesolevas asjas esitatud hageja nõudega ei ole lubatav. VÕS § 197 lg 2 järgi tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kostja on oma kostjale kahju tellimuse tõttu.

tasaarvestusavalduses (tlk 60) leidnud ka, et hagejal on kohustus hüvitada kaupade ainult osalise tellimuse täitmise ja täielikult täitmata jäänud

Lepingu p 6.1. kohaselt leppisid pooled kokku, et komitent on kohustatud andma kauba komisjonärile üle poolte vahel kokkulepitud tähtaegadel, kogustes ja sortimendis ja kvaliteedis, mis kajastuvad tellimuse kinnituses. sõlmitud kokkuleppe p. 1.1. kohaselt leppisid pooled kokku täiendada lepingut punktiga 6.6. alljärgnevas sõnastuses: Komisjonär kohustub koostama saabuvatele hooaegadele kauba müügiplaanid ning kooskõlastama need komitendiga. Komisjonär kohustub esitama müügiplaanid komitendile kooskõlastamiseks vähemalt 2 korda aastas, vastavalt 1 veebruariks ja 1 septembriks. Kostja on nimetatud sättele tuginedes leidnud, et nimetatud punktist tulenes hageja kohustus tarnida kostja poolt tellitud kaup kokkulepitud tähtajaks vastavalt tellitud kogusele, sortimendile ja kvaliteedile, kostjale.

Kohus leiab, et komisjonilepingust ei saa tuleneda hageja kohustus tarnida kostjale kaupa. Komisjonilepingu põhitunnuseks on tehingute tegemine komisjonäri poolt enda nimel, kuid teise isiku arvel. Komisjonäri põhikohustuseks on tehingu tegemine komitendi eest vastavalt lepingus kindlaksmääratud tingimustele ja komitendi juhistele. Komitent on kohustatud maksma komisjonärile lepingu nõuetekohase täitmise eest komisjonitasu vastavalt VÕS § 692 lõikele 1. Kauba tarnimise ja üleandmise kohustus võiks tulla müügilepingust, käesolevas asjas aga puudub vaidlus, et poolte vahel oli sõlmitud puhtakujuline komisjonileping. Sellele on tuginenud ka kostja esitades seisukoha, et poolte vahel sõlmiti komisjonileping võlaõigusseaduse tähenduses (tlk 126). Kostja on kahju nõudmisel viidanud VÕS §-le 701 lg 2. VÕS § 701 lg 2 kohaselt võib komisjonär nõuda komisjonitasu, kui komitendi arvel sõlmitud leping on kolmanda isiku poolt täidetud või kui leping jäi täitmata komitendist tuleneva asjaolu tõttu. VÕS § 692 lg 1 kohaselt on komitent kohustatud maksma komisjonärile lepingu nõuetekohase täitmise eest komisjonitasu. VÕS § 701 lg 2 kohaselt on komisjonitasu maksmise tingimuseks kehtiva lepingu sõlmimine komisjonäri poolt kolmanda isikuga ja selle täitmine lepingu teises poole poolt. Kohus leiab, et komitendist tuleneva asjaolu, mille tõttu jäi komisjonäri poolt 3. isikuga sõlmitud leping täitmata ei saa olla asjaolu, et komitent ei omandanud ning selle kaudu ei andnud komisjonärile müügiks kaupa. Kohus osutas juba eelpool asjaolule, et komisjonilepingust ei tulene komitendi kohustust omandada asi selleks, et see komisjonärile müümiseks anda. VÕS § 701 lg 2 mõtte kohaselt on komitendist tulenev asjaolu näiteks siis, kui komitent on andnud komisjonärile müümiseks puudustega komisjonieseme ja kolmas isik taganeb müügilepingust. Asjas puudub vaidlus, et hageja andis kostjale müümiseks kaupa korduvalt alates komisjonilepingu sõlmisest (k.a.) Arvestades nimetatud asjaolu ning poolte vahel lepingu p-s 6.1 kokkulepitut leiab kohus, et pooltevahelises suhtes oli komisjonäri tegevus komitendi suhtes püsiva iseloomuga. VÕS § 692 lg 3 kohaselt kui komisjonäri tegevus komitendi suhtes on püsiva iseloomuga, kohaldatakse komitendi ja komisjonäri suhtele täiendavalt ka käesoleva seaduse §-i 688. Seega tuleb käesolevas vaidluses kontrollida kas kostjal on õigus hüvitisele agendilepingu sätete järgi. VÕS § 688 lg 1 kohaselt on agendilepingu lõppemisel agendil õigus eraldi hüvitisele (lahkumishüvitis) ning lg 3 kohaselt ei välista ega piira lahkumishüvitise maksmine agendi õigust nõuda talle agendilepingu lõppemisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 688 lg 4 järgi ei ole agendil õigust lahkumishüvitisele ega käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kahju hüvitamisele kui p 2 kohaselt - agendilepingu ütles käsundiandja üles agendi süülise käitumise tõttu ning p 4 kohaselt - oli agenditegevus agendi kõrvaltegevus. Kohus leiab, et kostjal puudub õigus hagejalt nõuda nii lahkumishüvitist kui ka võimalikku kahju hüvitamist. Asjas on tõendamist leidnud, et hageja ütles kostjale lepingu üles ning üles öeldi leping kostja korduva lepingu rikkumise tõttu. Kostja jättis korduvalt täitmata lepingust tuleneva kohustuse tasuda hagejale kauba müügist saadud summad, lepingu rikkumine oli süüline käitumine. Samuti on pooltevahelises lepingu p-s 10.1. väljendatud, et komisjonäri tegevus komisjonärina ei ole tema põhitegevus, vaid kõrvaltegevus. Lisaks osutab kohus asjaolule, et lahkumishüvitise maksmine on põhjendamatu ka § 688 lg 1 sätestatud lahkumishüvitise tasumise eelduste täitmata jätmise tõttu.

Seega ei ole kostja poolt hagejale esitatud hüvitisenõue põhjendatud ja tasaarvestus hüvitise osas on seega põhjendamatu. Kostja on tasaarvestusavalduses (tlk 76) tasaarvestanud hageja nõude oma nõudega müügi tagamiseks kaubale tehtud otsesed kulutusega summas 11 493,48 krooni. Kohus leiab, et ka nimetatud kostja nõue ei ole põhjendatud. Pooled on lepingu p-s 3.3. kokku leppinud, et komisjonitasu sisaldab kõik kauba säilitamiseks ja müügiks komisjonäri poolt tehtud kulutused. Lepingu p. 2.2 tulenes komisjonäri kohustus kontrollida kauba kvaliteeti ning komisjonäri kohustus võtta vastu tagastatud defektne kaup. Lepingu p. 7.1. kohaselt vastutab komisjonär hoiustatud kauba säilimise eest ning tagab selleks ajalikud hoiutingimused. Lepingu p. 5.4 järgi oli komitent kohustatud vastu võtma kolmandate isikute poolt tagastatud kauba. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et poolte vahel oli kokkulepe, mille kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale veel täiendavalt kaubale tehtavad kulutused. Komisjonäri poolt kauba müügiks tehtud kulutused sisaldusid lepingu p.3.3 järgi komisjonitasus, kauba defektsuse korral oli komisjonäril õigus kaup tagastada, komitendil kohustus kaup vastu võtta. Seega ei ole tasaarvestusavalduses märgitud summa 11 493,48 krooni nõue põhjendatud ja tõendatud. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 692 095,75 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu maksekorralduse kohaselt 52 000 krooni, arvestades kehtinud TsMS (kuni 31.12.2005.a. kehtinud redaktsioon)§-i 60 lg 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasutud riigilõivu katteks 34 000 krooni. Hageja on esitanud kohtule taotluse 50 517,76 krooni väljamõistmiseks hageja õigusabikulude katteks (tlk 161). Arvestades asja keerukust ning juhindudes kehtinud TsMS § 60 lg 1 p-st 1, leiab kohus et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 5% hagi rahuldatud osast s.o. 34 604,79 krooni..

Krista Kirspuu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.