lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-16658/11

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 07.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-16658/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1596
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Realia Investeeringud OÜ12237776(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-16-16658

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Eveli Vavrenjuk

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. juuni 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-16658

Hagi hind

2690,13 eurot

Tsiviilasi

esindajad

Realia Investeeringud OÜ hagi kohtutäitur Jaanika Pajuste vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes • Hageja: Realia Investeeringud OÜ (registrikood: 12237776; asukoht: Tartu mnt 16, Tallinn 10117) • Hageja lepinguline esindaja: advokaat Liisi Kents (epost: [email protected]) • Kostja: kohtutäitur Jaanika Pajuste (isikukood: XXX; asukoht: Õpetaja 9a, Tartu 51003; e-post: [email protected])

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

RESOLUTSIOON

Jätta Realia Investeeringud OÜ hagi kohtutäitur Jaanika Pajuste vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes täies ulatuses rahuldamata. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus

1.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda
2.Kuna kostja menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole, kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-16-16658

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

1.Realia Investeeringud OÜ esitas kohtusse hagi kohtutäitur Jaanika Pajuste vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt avaldati 19. veebruaril 2016. a Tartu kohtutäituri Jaanika Pajuste poolt ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded enampakkumise teade Tartu linnas XXX asuva A.M. omandis oleva korteriomandi avalikul elektroonilisel enampakkumisel müümise suhtes. Teate tekstis oli järgmine kinnitus: „Kordusenampakkumine toimub keelumärkega tagatud nõuete rahuldamiseks. Pärast kinnisasja müümist käsutamise keelumärked ja hüpoteegikanded kustutatakse“. Samasisuline teade oli ka elektroonilises oksjonikeskkonnas. Hageja ostis korteriomandi enampakkumisel, kuid SA Tartu Elusaemefond kasuks seatud 8000-eurost hüpoteeki ei kustutatud. Kohtutäituri assistendi selgituste kohaselt jäi nimetatud hüpoteek kehtima, kuna korteri müük toimus teise täitemenetluse raames. Tartu Eluasemefondi nõue oli teise kohtutäituri menetluses ja Eluasemefond ei soovinud nõudega ühineda. Hüpoteegikandest vabanemiseks tasus hageja korteri eelmise omaniku A.M. kohustuse jäägi SA-le Tartu Eluasemefond. Sellega on hageja kandnud varalist kahju (nõude jääk 1890,86 eurot + õigusabikulud kahju väljanõudmiseks ja hüpoteegi kustutamiseks 600 eurot). Kostja vastutab kahju eest, kuna kohtutäituri enampakkumise kuulutusest ei nähtunud, et kinnistut jääb SA Tartu Elusaemefond hüpoteek koormama ka pärast enampakkumise lõppu. Enampakkumise teatest nähtus, et kõik hüpoteegikanded kustutatakse. Enampakkumise teade peaks aga olema selgesti arusaadav ja keeleliselt täpne. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja leiab et hagi tuleks jätta rahuldamata. Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Enampakkumise kuulutusest nähtusid kõik kinnisasja koormavad kolmandate isikute väljaselgitatud õigused koos nende järjekohtadega. Kuulutustel on eelkõige informatiivne tähendus ja nende esmane eesmärk on potentsiaalsete ostjate tähelepanu köitmine. Kohtutäitur möönab, et enampakkumiste kuulutuste sõnastuses on keeleline ebatäpsus „hüpoteegikanded kustutatakse“ (sõnastus mitmuses), mille asemel oleks pidanud olema „hüpoteegikanne kustutakse“. Kohtutäitur ei kustutanud hüpoteeki, kuna müük ei toimunud SA Tartu Eluasemefond nõude katteks – kostja menetluses polnud antud täitemenetlust ja SA Tartu Eluasemefond ei soovinud ka kohtutäituri menetluses oleva nõudega ühineda. TMS § 158 lõige 1 sätestab, et kinnisasja täitemenetluses müügi korral jäävad püsima sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool ja samal järjekohal olevad kinnistusraamatust nähtuvad õigused. Ostjatel on alati võimalus enne enampakkumisele registreerimist ja osalemist kohtutäiturilt lisainformatsiooni saada. Kostja on enampakkumise kuulutuste avaldamisel lähtunud seadusest tulenevatest nõuetest nii TMS § 153 mõttes kui ka kohtutäiturimäärustiku § 20 lõike 1 mõttes. Hageja on õigusvastase teona välja toonud ebakorrektsete ja eksitavate enampakkumisteadete avaldamise – samas pole hageja välja toonud sätet, kust nähtuks rikutav kohustus. Kuna senine korteriomanik on oma kohustust SA Tartu Eluasemefond ees täitnud ning avaldanud ka valmisolekut kohustuse edasiseks täitmiseks, ei ole ka hagejal tekkinud kohustust hüpoteegiga tagatud kohustuse jäägi tasumiseks. Seega ei ole hagejale kahju tekkinud. Hageja ei ole tõendanud VÕS § 128 lõikes 3 sätestatud otsest varalist kahju. Hageja ei olnud kohustatud hüpoteeki kustutama, see oli tema valik. Hageja pole tõendanud kui palju erineb vara hind nimetatud hüpoteegiga ja kui palju ilma hüpoteegita. Samuti on hageja pahatahtlikult venitanud asja menetlusega, kuna on varasemalt esitanud samadel põhjendustel kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri otsuse peale, kuid ei ole kaebuse rahuldamata jätmise otsuse peale maakohtule edasi kaevanud.

Tsiviilasi nr 2-16-16658

Isegi kui nõue kuulub rahuldamisele, ei ole kohtutäiturilt viiviste väljamõistmine Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-157-15 p 20 kohaselt põhjendatud. Asjaolud ja kohtu seisukoht

3.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kohus nõustub hagejaga selles, et kohtutäituri poolt avaldatud enampakkumise kuulutus võinuks olla täpsem ja selgemini sõnastatud. Ainuüksi enampakkumise kuulutuse mõnevõrra ebatäpselt sõnastamisest ei saa aga hagejal tekkida kostja vastu kahju hüvitamise nõuet. Selleks, et hagejal oleks kostja vastu selline nõue, peab hagejale olema tekkinud kahju, peab esinema kahju põhjusena käsitletav kostja tegevus või tegevusetus, kostja teo ning hagejale tekkinud kahju vahel peab olema põhjuslik seos, kahju tekkimine peab olema õigusvastane ning kostja peab olema kahju tekitades käitunud süüliselt.
4.Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja ei ole praegusel juhul piisavalt selgelt ja üheselt mõistetavalt välja toonud, milles seisnes temale tekkinud kahju. Õige on kostja väide, et tegelikkuses puudus hagejal nõude jäägi tasumiseks otsene kohustus. Samuti ei nähtu toimikust andmeid, et nõude jäägi tasumine oli vajalik muul mõjuval põhjusel, nt sundtäitmise vältimiseks. Toimikust nähtub, et hageja kanti XXX korteri omanikuna kinnistusraamatusse 2.05.2016 (tlk 22). Hageja tasus SA-le Tartu Eluasemefond hüpoteegiga tagatud kohustuse jäägi 6.10.2016 (tlk 32). Seega tasus hageja võlgniku eest nõude jäägi ajal, mil ta oli juba vaidlusaluse korteriomandi omanik. AÕS § 349 lg 3 kohaselt kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid. Kuna Hageja oli SA Tartu Eluasemefond kasuks seatud nõude täitmise ja hüpoteegi kustutamise ajal vaidlusaluse korteriomandi omanik, on ta AÕS § 349 lg 3 alusel omandanud rahuldatud osas tagasinõudeõiguse esialgse võlgniku A.M. vastu. Hageja vara on vähenenud hüpoteegiga tagatud võlgnevuse katteks tasutud 1890,86 euro võrra. Kuna hageja on omandanud AÕS § 349 lg 3 alusel samas summas nõudeõiguse esialgse võlgniku vastu, on tema vara ka nõudeõiguse võrra suurenenud. Hageja ei ole tõendanud, et omandatud nõudeõiguse tegelik väärtus oleks nõudesummast väiksem. Seetõttu hagejale praegusel hetkel varalist kahju tekkinud ei ole. Hagejale võiks olla tekkinud kahju siis, kui nimetatud nõudeõigust ei oleks võimalik täielikult või osaliselt esialgse võlgniku vastu maksma panna. Kohus on 13.04.2017 määruses juhtinud tähelepanu võimalusele tõendada, kas hageja on püüdnud saada oma nõudele rahuldust ka esialgselt võlgnikult. Toimikust ei nähtu aga, et hageja oleks üritanud oma nõudeõigust esialgse võlgniku vastu tulemusteta maksma panna. Vastupidi, toimikust (tlk 92) nähtub, et esialgne võlgnik on kinnitanud valmisolekut võlgnevuse osade kaupa tasumiseks. Alles siis, kui hagejal ei õnnestu nõudeõigust täielikult või osaliselt esialgse võlgniku A.M. vastu maksma panna, ning ka teised kahju hüvitamise eeldused on täidetud, võib hageja esitada nõude enampakkumise läbiviinud kohtutäituri vastu.
5.Kohus selgitab täiendavalt, et isegi kui leida, et praegusel juhul oleks hagejale kohtutäituri tegevuse tulemusena kahju tekkinud, puuduks hagejal kohtutäituri vastu nõude esitamise õigus. Arvestades kohtutäituri erilist positsiooni avaliku võimu kandjana, tuleb enne kohtutäituri vastu kahju hüvitamise nõude esitamist teha mõistlikke pingutusi oma õiguste kaitseks muul viisil. Tartu Ringkonnakohtu otsuse nr 2-12-42072 p 13 kohaselt „KTS § 9 lg-test 1 ja 5 ning RVastS § 7 lg-st 1 tuleneb põhimõte, et, kohtutäituri poolt tekitatud kahju ei kuulu hüvitamisele juhul, kui kahju olnuks võimalik vältida kohase õiguskaitsevahendi kasutamisega.“ Praegusel juhul on hagejal võimalik kasutada kohast õiguskaitsevahendit ja esitada AÕS § 349 lg 3 alusel tagasinõue esialgse võlgniku A. M. vastu. Kui hageja oleks A. M. vastu nõude esitanud ja A. M. oleks hageja nõude kasvõi osaliselt täitnud, oleks hageja saanud endale kahju tekkimist vältida või tekkiva kahju summat vähendada. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, millest nähtuks, et A. M.lt ei ole

Tsiviilasi nr 2-16-16658

võimalik hüvitist saada. Seega ei ole hageja kasutanud enne kohtutäituri vastu nõude esitamist kohast õiguskaitsevahendit. Eelnevast tulenevalt pole hagejal praegu õigust võlgnevuse jäägi summas 1890.86 eurot sissenõudmiseks kohtutäituri vastu hagi esitada. See ei välista aga hüvitamisnõude esitamist juhul, kui võlgnevust ei ole võimalik A. M.lt sisse nõuda ning ka muud kahju hüvitamise eeldused on täidetud.

6.Hageja on ka väitnud, et kui ta oleks teadnud, et korteriomandit jääb SA Tartu Eluasemefond kasuks seatud hüpoteek koormama, ei oleks ta korteriomandit ostnud. Kuna hageja on kinnisvaraalal tegutsev äriettevõte, ei ole nimetatud väited võlgnevuse suurust (alla kahe tuhande euro) ning korteriomandi lõpphinda arvestades eluliselt usutavad. Kui hageja leiab, et oleks hüpoteegist teades ostnud korteri väiksema hinnaga, oleks tulnud seda väidet täiendavalt tõendada ja põhjendada ning kahjuhüvitisena nõuda korteri ostuhinna ja hüpoteegiga koormatud korteri vääruse vahet. Sellele on kohus tähelepanu juhtinud ka 13.04.2017 määruses.
7.Puudub vaidlus selle üle, et hagejale on esitatud õigusabikulu arve 600 eurot (tlk 28-29) esindamise eest seoses kohtutäiturile nõudekirja koostamisega. Pooled vaidlevad selle üle, kas nimetatud summa on käsitatav hageja kahjuna. Kohus leiab, et kuna praegusel juhul ei saa hageja kahjunõude põhiosa rahuldada, ei saa kostjalt kahjuna välja mõista ka nõude esitamise ja hüpoteegi kustutamisega seonduvaid kohtueelseid õigusabikulusid. Kohtutäitur ei olnudki kohustatud hageja nõuet rahuldama enne, kui hageja on püüdnud oma nõudele rahuldust saada esialgselt võlgnikult või toonud välja asjaolud, mille kohaselt oleks esialgselt võlgnikult nõude sissenõudmine ilmselgelt perspektiivitu. Seetõttu ei saa kostjalt nõuda ka nõudekirja koostamisega seonduvat õigusabikulu. Kuna kohus jätab kahjuhüvitise põhinõude rahuldamata, jääb rahuldamata ka viiviste väljamõistmise nõue. Menetluskulud
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäi rahuldamata, jäävad kõik menetluskulud hageja kanda Kostja hagejalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, mistõttu kohus menetluskulusid summaliselt kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja