nr 2-16-12728 Intercross OÜ hagi Lasten Grupp OÜ vastu võlgnevuse nõudes 10 455,83 eurot Silvi Maiste
Hagihind Kohtunik Hageja Hageja lepinguline esindaja Kostja Kostja seaduslik esindaja
07. juuni 2017
Intercross OÜ (registrikood 12824166; aadress Punane tn 23187, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond) Riho Viik (e-post: [email protected]) Lasten Grupp OÜ (registrikood 12909537; aadress Aia tn 38, Abja-Paluoja linn, Abja vald, Viljandi maakond) Made Kotkas (isikukood 46405196049; e-post [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista Lasten Grupp OÜ-lt Intercross OÜ kasuks põhivõlg 15 239,06 (viisteist tuhat kakssada kolmkümmend üheksa eurot ja kuus senti) eurot, sissenõutavaks muutunud viivised hagi esitamise seisuga summas 58,64 (viiskümmend kaheksa eurot ja kuuskümmend neli senti) eurot ja jooksev viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt summas 10 394,46 eurot alates 23.08.2016 päevas ja alates 12.09.2016 põhinõudelt summas 15 239,06 eurot kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses;
3.Välja mõista Lasten Grupp OÜ-lt Intercross OÜ kasuks hageja kantud menetluskulu summas 1780 (üks tuhat seitsesada kaheksakümmend) eurot, sh õigusabikulud 1080 eurot ja riigilõiv 700 eurot. Menetluskulud tuleb kanda OÜ Tegevusabi arvele SEB Pangas EE791010220210006224.
4.Saata otsus menetlusosalistele ja nende esindajatele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kohtu selgitus Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavaldus Poolte vahel on sõlmitud kaks alltöövõtulepingut, kus kostja oli tellijaks ja hageja töövõtjaks. Esimene sõlmiti 12.03.2016 Sepise tn 9/Valukoja tn 8 Tallinn maalritööde tegemiseks. Teine leping sõlmiti 24.03.2016 Priisle tee 10 Tallinn maalritööde tegemiseks. 01.08.2016 saabus kostjalt hagejale teade alltöövõtulepingute lõpetamise kohta. Tööde eest on tasutud vaid osaliselt ja hageja nõuab saamata põhisummat ning viivist. Kostja toob mittemaksmiseks ettekäändeid, näiteks kvaliteedi. Alltöövõtulepingutes (edaspidi „lepingud“) ei ole kvaliteedi klass määratud, on ainult viide p 2.4. Seejuures lepingutes punkt
6.1.5.puudub ja „Kvaliteedi tagamise plaani“ pole ka lisana. Sellisel juhul võetakse vaikimisi kasutusele klass II. Vastavuses RYL 2012 ei saa betoon- ja kivipindade kohta olla klass E või I, vaid ainult klass II või III. Ühtegi puuduste akti või nimekirja paranduste teostamise tähtaegadega kostjalt hagejale esitatud ei ole, kuigi mitu korda paluti hageja poolt seda vastavalt lepingutele teha. Tööde vastuvõtmisel toimus kvaliteedi kontrollimine nii, et tellijast kostja kleepis teibid. Puuduste akte ega ametlikke reklamatsioone pole kostja hagejale esitanud, kuigi pidi seda vastavalt lepingutele tegema. Lõplikult kostja töid vastu ei võtnudki, kuigi need anti ekspluatatsiooni. Teostatud tööde aktid nr 6 ja 7 ning arved on hageja kostjale esitanud, kuid kostja pole neid allkirjastanud ega ettenähtud mahus tasunud. Probleeme oli kvaliteedikontrolli vastavusega nõuetele. Valgustust objekti vastuvõtmiseks ei toodud, kontroll ja vastuvõtmine toimus kostja poolt halogeen taskulambiga paralleelselt seinaga, mis toob välja pisimadki ebatasasused ja seega nõudis kostja hagejalt töödel hoopis kõrgemat kvaliteediklassi. See vastuvõtmisel kasutatud kontrollimisviis ei vasta Maalritööde RYL-i ega muudele tingimustele, mis võimaldaks kostjal väita puuduste olemasolu ka II kvaliteediklassile vastavate tööde puhul ehk kvaliteetselt täidetud tööde puhul ja üha nõuda tööde ümbertegemist. Leppetrahv on seejuures 5% lepingu mahust päevas! Kostja leppetrahvi siiski hagejalt õigeaegselt ja korrektselt ei ole nõudnud, kuid kostja pole hagejale ka lõplikku tasu maksnud või mittemaksmise kohta korrektseid põhjendusi ja dokumente esitanud. Tasumisega kostja poolsel viitamisel on viivis seevastu kõigest 0,02% päevas tasumata summalt ehk leping on kostja kasuks 250 kordselt kallutatud ja hageja oli sellega sunnitud lepingu saamiseks leppima. Selline ebaproportsionaalsus ei vasta hageja hinnangul heale äritavale ja tuleks kasutada mõlemapoolselt suhteliselt tavalist 0,02% viivist. Objektil tööde teostamise perioodi jooksul palus kostja esindaja Raimo Kotkas teha hagejal mitmeid lisatöid, mis ei olnud lepingus kajastatud, kuna kostjal ei olnud väidetavalt tööjõudu nende tööde tegemiseks. Lisatöid tehti hageja poolt 147 tundi/18,5 tööpäeva (pluss muud tööd 13,5 tööpäeva, kokku lepinguvälised kostja poolt aktsepteeritud tööd 32 täistööpäeva), kuid seda kostja tasumisel arvesse ei võta. Kui hageja kostjalt seda nõudis, siis soovitati kostja poolt tal otsida lolli lisatööde tasumiseks mujalt. Lepingutes oli nõutud lisatööde osas kirjalikku kokkulepet, kuid heas usus tasumiseks kohalt jättis hageja iga kordselt tellitud lisatööd kirjalikult vormistamata. Kostja on nüüdseks keeldunud nende eest tasumast. Senini hageja nende eest tasu hagis ei nõua, nõue on lepingutes kirjas olevate tööde tasumiseks. Objektid on kasutuses, tööde teostamise lõpptähtaeg on saabunud, tööde vastuvõtmise tähtajad kostjalt hagejale anti mõistlikud, seda ei toimunud ning seega on vastavalt lepingutele need tööd vastu võetud ning kuuluvad täies mahus tasumisele.
Poolte suhtlemine on näha esitatud kirjavahetusest erinevate objektidega seoses. Sellest on näha, et hageja nõudis kostjalt tööde vastuvõtmisel korrektset väidetavate defektide esitamist, kuid mingeid selgitusi ja akte kostja poolt hagejale vastavalt lepingutele ei esitatud. Tööde vastuvõtmise aktid esitati hagejalt kostjale 22.06.2016 ja teisel objektil 01.07.2016, kuid 13 päeva hiljem polnud neid allkirjastatud. Kostja esindaja Raimo Kotkas ei vasta enam hageja helistamisel telefonile ega e-mailile ja raha pole olulises osas hagejale senini kostja poolt ka Sepise objekti eest täielikult makstud (näiteks tasutud on arvest 41/03/06/2016 6358,99 eurot makstud, 461,50 eurot on tasumata. Hageja, loeb et kostja maksetähtajad saabusid vastavalt Priisle objektil 22.06.2016 ja Sepise objektil 21.07.2016. Viivised Priisle objektiga seoses: Seisuga 22.08.2016.a. võlgnevus on 4632,65 eurot. Arve 42/22/06/2016 1314,94 maksetähtaeg 22.06.2016 viivis 71 päeva 0,02% 18,67 eurot Arve 44/07/07/2016 3317,71 maksetähtaeg 21.07.2016 viivis 32 päeva 0,02% 21.23 eurot ....................................................................................................................................................... 4632,65 eurot Viivis 39,90 eurot Nõue Priisle objektil kokku: 4672,55. Viivised Sepise objektiga seoses: Seisuga 22.08.2016.a. võlgnevus on 5700.44 eurot. Arve 41/03/06/2016 461,50 (6358,99 makstud) 03.07.2016 viivis 51 päeva 0,02% 4,71 eurot Arve 43/07/07/2016 5238,94 maksetähtaeg 06.08.2016 viivis 16 päeva 0,02% 16.76 eurot ...................................................................................................................................................... 5700.44 eurot Viivis 21,47 eurot Nõue Sepise objektil kokku: 5721.91 euro. Kuna 2016 juulis jäi osa tööd Sepise 9 objektil akteerimata, esitas hageja 05.08.2016.a. kostjale Raimo Kotkase e-mail aadressile Teostatud tööde akti nr. 9 (periood 01.07.-31.07.2016) summas 4844,60 euro Lepingus punktis 3.3 ettenähtud 7 päeva jooksul mingit vastust kostjalt hagejale ei tulnud. Seejärel 12.08.2016 saatis hageja kostjale arve 47/12/08/2016, mis oli koostatud akti alusel maksetähtajaga 11.09.2016 Vastavalt lepingu punktidele 3.6 (on toimunud faktiline üleandmine tellijale) ja 3.7 (alusetu vastuvõtust keeldumine) loetakse töö vastu võetuks. Raimo Kotkas vastas 22.08.2016.a. (18 päeva pärast akti saamist), et ei aktsepteeri ühtegi akti ega arvet. Tasaarveldust ei ole toimunud ja hageja poleks sellega nõus. Hageja hagis kohe seda summanõuet ei esitanud, kuna hagi avalduse esitamise ajal ei olnud saabunud maksetähtaeg (11.09.2016). Nüüd on see saabunud ja hageja täiendab sellega varasemat nõuet, suurendades hagi hinda. Lähtudes eeltoodust palub hageja kohtul:
1.Nõuda kostjalt hageja kasuks välja põhinõue 15 239,06 eurot ja seisuga 22.08.2016 viivised 61,37 eurot, kokku 15 300,43 eurot.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt summas 10 394,46 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.08.2016 ja edasi alates 12.09.2016 põhinõude summalt 15 239,06 eurot kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni.
3.Menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja ei nõustu hageja kostja pakutud tasaarveldustega (kahjuhüvitiste, leppetrahvide-viiviste summadega) ja jääb oma hagis esitatud nõuete juurde. Alternatiivselt, kui kohus siiski leiab, et ka kostjal siiski on olemas alus tasaarveldusteks sh lepptrahvidega, siis palub hageja kohtul leppetrahvi ja viivist praegust taset 5% päevas arvestades oluliselt vähendada ja mõista kostjalt välja hageja nõude ning tasaarveldatud summade vahe koos vastavate viiviste ümberarvutustega.
Kostja seisukoht Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu. Kostja väidab, et lepingutega ei olnud kokku lepitud puuduste akti või nimekirja või reklamatsiooni kirjalikku esitamist. Mõlema lepingu p 5.3.6 kohaselt oli tellija, s.o kostja kohustus töös puuduse avastamisel teavitada töövõtjat, s.o hagejat avastatud puudusest mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist ja p 5.3.7 kohaselt töös avastatud puudusest teavitamisel kirjeldama avastatud puudust võimalikult täpselt. Seda kostja ka tegi. Kostja esindaja ja hageja esindaja koos märkisid objektidel teibidega ära, millised kohad vajavad parandamist ja kostja esindaja selgitas hageja esindajale millised on kvaliteedilised vead. Kõik hagejalt tellitud lisatööd on fikseeritud. Küll aga ei ole kostja lisatööna arvestanud paranduste tegemist hageja enda ebakvaliteetsele tööle Priisle 10 objektil tegi kostja oma töötajatega kõik hageja ebakvaliteetselt tehtud maalritööd üle ja peale seda alles oli võimalik objekt üle anda tellijale ja objekti oli võimalik kasutama hakata. Sepise 9 objekt valmis mitte hageja töö tulemusena, vaid seal tegid hageja asemel töö ära peatöövõtja Merko Ehitus AS töötajad ja kostja pidi selle „omast taskust“ Merko Ehitusele kinni maksma. Hagiavalduses on hageja tunnistanud, et Priisle objekti akt esitati tellijale 22.06.2016 summas 3814,94 € (millest on maha arvatud lisatööd 1 095 eurot, mida hageja ei nõua) ja 30.06.2016 summas 3317,71€ (millest on maha arvatud 645 €). Priisle lepingu alusel teostamisele kuulunud töödes esines arvukalt puudusi, millele nii Lasten Grupp OÜ objektijuht Olev Peets kui ka peatöövõtja Eventus Ehitus OÜ esindaja ehitusobjektil korduvalt Intercross OÜ töötajate tähelepanu juhtisid. Töödes esinevate puuduste teipidega märgistamist on kinnitanud hagiavalduse lk-l 2 ka Intercross OÜ. Samuti on asjaolule, et Intercross OÜ oli tööde teostamisega viivituses, ei taganud tööde teostamiseks piisavat tööjõudu ning tööde kvaliteet ei vastanud nõuetele, viidatud läbivalt ka pooltevahelises kirjavahetuses. Vaatamata korduvatele nõuetele ning trahvihoiatustele Intercross OÜ töödes esinenud puudusi ei kõrvaldanud.
30.juunil 2016 esitas Intercross OÜ Lasten Grupp OÜ-le vastuvõtmiseks tööd, milles esines arvukalt puudusi. Lasten Grupp OÜ keeldus puudustega töid vastu võtmast. Intercross OÜ puudusi töödes ei kõrvaldanud, mistõttu jäidki tööd vastu võtmata ning Lasten Grupp OÜ-l ei tekkinud ka kohustust nende eest tasuda. Ka Sepise lepingu alusel teostatud töödes esines arvukalt olulisi puudusi, mida Intercross OÜ, vaatamata Lasten Grupp OÜ ja peatöövõtja AS-i Merko Ehitus Eesti pidevatele nõudmistele, nõuetekohaselt ei kõrvaldanud. Nendele asjaoludele pööras Intercross OÜ tähelepanu ka R. Kotkas oma 7. juuli 2016 e-kirjas, kus tõi esile, et vaatamata täiendavale tähtajale ei taganud Intercross OÜ Sepise objektile piisavalt tööjõudu, et puuduste kõrvaldamine oleks efektiivselt võimalik. Intercross OÜ poolne kohustuste oluline rikkumine tõi kaasa omakorda Lasten Grupp OÜ poolt peatöövõtja AS-i Merko Ehitus Eesti ees võetud kohustuste rikkumise. Seeläbi suurenesid märkimisväärselt Lasten Grupp OÜ-l peatöövõtulepingu täitmise kulud. Seetõttu ütles Lasten Grupp OÜ Sepise lepingu 1. augustil 2016 üles. Vaatamata asjaolule, et Intercross OÜ oli teadlik, et Sepise lepingu alusel teostatud tööd ei vasta nõuetele, kajastas Intercross OÜ selliseid töid hagiavalduse lisaks nr 3 ning hagi täienduse lisaks nr 1 olevates teostatud tööde aktides nr 8 ja 9. Tulenevalt tööde erakordselt madalast kvaliteedist, ei võtnud Lasten Grupp OÜ nimetatud töid vastu. Vastavaid töid ei aktsepteerinud ka AS Merko Ehitus Eesti, kes tööde vastuvõetamatult madala kvaliteedi tõttu ei andnud Lasten Grupp OÜ-le isegi võimalust puudusi kõrvaldada, vaid tegi vastavad tööd ise ümber ja arvestas kulud vastavas ulatuses Lasten Grupp OÜ-le makstavast tasust maha. Vaidlust ei ole selles osas, et Lasten Grupp OÜ on Intercross OÜ poolt teostatud tööd osaliselt vastu võtnud ja nende eest tasunud ning et 1. juuniks 2016 oli Priisle lepingu alusel üleandmata
tööde väärtuseks 4203,88 eurot ja 20. juuniks 2016 oli üleandmata tööde väärtuseks 8938,20 eurot. Ka ei ole vaidlust selles osas, et hagiavalduse lisaks olevates teostatud tööde aktides nr 6, 7 ja 8 ning hagi täienduse lisaks nr 1 olevas teostatud tööde aktis nr 9 kajastatud töid Lasten Grupp OÜ vastu võtnud ei ole. Lasten Grupp OÜ on õigustatult keeldunud Intercross OÜ haginõude aluseks olevate tööde vastuvõtmisest. Selliseid töid ei saa nendes esinenud puuduste tõttu lugeda valminuks ega vastuvõetuks ka Priisle ja Sepise lepingute punktide 3.6. või 3.7. alusel. Lasten Grupp OÜ-l ei ole kohustust võtta vastu puudustega töid ega nende eest tasuda. Ka Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-80-08 punktis 22 selgitanud, et tellija on kohustatud töö Vaidlusalused Intercross OÜ poolt teostatud tööd ei vastanud kokkulepitud ega ka keskmisele kvaliteedile. Intercross OÜ väited kvaliteedikontrolli osas on asjakohatud. Kvaliteedikontrolli viidi läbi pidevalt. Kvaliteedikontrolli läbiviimise meetod või kord ei mõjuta fakti, et Intercross OÜ poolt teostatud tööd ei vastanud mingitele mõistlikele standarditele. Lasten Grupp OÜ möönab kahetsusväärselt, et ta keskendus tööde puhul nende nõuetekohasele teostamisele, kontrolli teostamisele objektil ning Intercross OÜ töötajate aegsale teavitamisele puudustest ega pannud piisavalt rõhku sellele, et koostada tavaks mitteolevaid põhjalikke kirjalikke teavitusi Intercross OÜ juhatusele. Isegi kui Intercross OÜ tasu maksmise nõue oleks muutunud sissenõutavaks, välistavad Lasten Grupp OÜ poolt esitatavad vastuväited kestvalt nõude maksmapaneku. Kui kohus otsustab Intercross OÜ poolt 23. augustil 2016 esitatud ja 25. oktoobril 2016 täiendatud hagiavalduse Lasten Grupp OÜ vastu osaliselt või tervikuna rahuldada, esitab Lasten Grupp OÜ käesolevaga protsessuaalse tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestab Priisle ja Sepise lepingutest tulenevad leppetrahvi tasumise ja kahju hüvitamise nõuded Intercross OÜ vastu kogusummas 35 469,10 eurot kohtuotsusega tunnustatud Intercross OÜ nõuetega kattuvas ulatuses. Kohus määras kohtuistung 03.05.2017. Kostja esitas kohtule 02.05.2017 taotluse kohtuistungi edasi lükkamiseks, kuna kostjal on erimeelsused esindajaga ja leping peatatud ning kostja otsib uut esindajat. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus leiab, et kostja ei ole kohtule teatanud ühtegi mõjuva põhjuse olemasolu TsMS § 422 sätete alusel kohtuistungile mitteilmumiseks. Kohtu põhjendused
1.Vaidlust ei ole asjaolus, et poolte vahel on sõlmitud alltöövõtulepingud (tl 5-7, 8-10).
2.Vaidlust ei ole asjaolu, et kostja ei ole tasunud osaliselt hageja poolt esitatud arveid.
3.Kostja leiab, et hagi on alusetu, kuna hageja töö oli ebakvaliteetne.
4.Hageja on esitanud tõendina on esitatud kohtule alltöövõtulepingud (tl 5-7, 8-10), akt nr 6 teostatud tööde osade kohta (tl 16) ja akt nr 7 (tl 16 pöördel), akt nr 8 (tl 18), akt nr 9 (tl 18 pöördel), arve nr 42/22/06/2016 summas 3814.94 eurot (tl 17), arve nr 44/07/07/2016 summas 3317,71 eurot (tl 17 pöördel), arve nr 41/03/06/2016 summas 6820.49 eurot tl 19), arve nr 43/07/07/2016 summas 5238.94 eurot (tl 19 pöördel), arve nr 47/12/08/2016 summas 4844.60 eurot (tl 20), poolte kirjavahetuse (tl 11-15, tl 46-47), fotod tl 92-101).
5.Kostja hagi ei tunnista (tl 54-59). Mõlema alltöövõtulepingu alusel tehtavate Priisle lepingu alusel teostamisele kuulunud töödes esines arvukalt puudusi, millele nii Lasten Grupp OÜ objektijuht Olev Peets kui ka peatöövõtja Eventus Ehitus OÜ esindaja ehitusobjektil korduvalt Intercross OÜ töötajate tähelepanu juhtisid. Intercross OÜ oli tööde teostamisega viivituses, ei taganud tööde teostamiseks piisavat tööjõudu ning tööde kvaliteet ei vastanud nõuetele. Vaatamata korduvatele nõuetele ning trahvihoiatustele Intercross OÜ töödes esinenud puudusi ei kõrvaldanud. 30. juunil 2016 esitas Intercross OÜ Lasten Grupp OÜ5
le vastuvõtmiseks tööd, milles esines arvukalt puudusi. Lasten Grupp OÜ keeldus puudustega töid vastu võtmast. Intercross OÜ puudusi töödes ei kõrvaldanud, mistõttu jäidki tööd vastu võtmata ning Lasten Grupp OÜ-l ei tekkinud ka kohustust nende eest tasuda.
6.Kostja on viidanud tõendina hageja poolt esitatud kirjavahetusele ja esitanud tõenditena raamatupidamistõendi (tl 61), Eventus teostatud tööde akti (tl 62-64 ), kirjavahetuse (tl 6567, 73-74), viiviserapordi (tl 68-69), kostja leppetrahvi tasumise ja kahju hüvitamise nõude hagejale (tl 70-71), fotod (tl 75-82).
7.Tellija õiguskaitsevahendid tulenevad kehtiva töövõtulepingu rikkumisest, mis seisneb lepingutingimustele mittevastava töö tegemises. Lepingu rikkumise tuvastamiseks tuleb kontrollida, kas tööl on puudus, mitte tõttu see ei vasta lepingu tingimustele (VÕS § 641 lg 1). Selleks tuleb kontrollida kas tööl puuduvad kokkulepitud omadused (VÕS § 641 lg 2 p 1). Kui kokkulepe asja omaduste suhtes puudub, tuleb VÕS § 641 lg 2 p 2 alusel kontrollida, kas tellija soovib tööd kasutada spetsiifiliseks otstarbeks, millest töövõtja on teadlik. Sellisel juhul tuleb kontrollida, kas töö on tellija poolt silmas peetud kasutuseesmärgiks sobiv ja tellija võib tugineda töövõtja erialastele teadmistele või oskustele (mida üldjuhul tuleb eeldada). Kui töö on VÕS § 641 lg 2 p 2 tähenduses eesmärgipäraselt kasutatav, tuleb kontrollida, kas see on vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 tähenduses või kas esineb muu VÕS § 641 lg 2 p 3-5 nimetatud lepingutingimustele mittevastavuse alus, kas lepingutingimustele mittevastavus (või selle hilisema tekkimise põhjustanud asjaolu või omadus) eksisteeris tööl juba selle tellijale üleandmise ajal. Puuduse olemasolu tõendamise kohustus lasub tellijal.
8.Töövõtja vastutuse tuvastamisel tuleb toimida järgmiselt: üldpõhimõtte järgi kui töö ei vasta lepingutingimustele ja vastav puudus esines tööl selle tellijale üleandmise ajal, siis VÕS § 642 lõike 1 kohaselt vastutab töövõtja selle eest põhimõtteliselt alati, tegemist on erisättega VÕS § 103 suhtes (vääramatu jõu vastuväitele tugineda ei saa). Üldpõhimõttest on järgmised erandid, mis võivad töövõtja vastutuse ja tema vastu õiguskaitsevahendite kohaldamise võimaluse välistada: lepingutingimustele mittevastavuse põhjustas VÕS § 641 lg 3 nimetatud tellijaga seotud asjaolu esinemine (tegemist on erisättega VÕS § 101 lg 3 suhtes), tellija ei teata tööl esinevast puudusest mõistliku aja jooksul pärast selle avastamist (VÕS § 644), millest kehtestab omakorda erandi VÕS § 645 lg 1.
9.Tellijal on järgmised õiguskaitsevahendid: lepingu täitmisest keeldumise õigus (VÕS § 111), lepingu täitmise nõue (VÕS § 646 lg 1): tellija võib nõuda kas töö parandamist või uue töö tegemist, parandamiskulude hüvitamine (VÕS § 646 lg 5), hüvitamisele kuuluvad tegelikult kantud parandamise kulud. Tellijal on õigus lepingust taganeda õigus (VÕS § 116, § 647), nõuda kahju hüvitamist nõue (VÕS § 115) või tasu vähendamist.
10.Tellija võib VÕS § 110 lg 1 järgi keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest põhimõtteliselt nii juhul, kui töö on üldse tegemata kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet (VÕS § 108 lg 2 ja 6). Seega on tellija kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele VÕS §-de 77 ja 641 mõttes, mh peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga. Selleks, et tellija saaks kasutada töövõtja suhtes puudustega tööle tuginedes õiguskaitsevahendeid, mh keelduda töö vastuvõtmisest, peab töövõtja puuduste eest ka vastutama. See tähendab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, peab tellija selle siiski vastu võtma, kui töövõtja ei vastuta seaduse või lepingu kohaselt puuduse eest (nt kui puudus tulenes tellija juhisest VÕS § 641 lg 3 kohaselt).
11.Hea usu põhimõttega oleks aga vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus tellija keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi. Töö vastuvõtmisest põhjendamatu keeldumise korral rikub tellija ka oma lepingulist kohustust, mis võib olla mh aluseks tema vastu kahju hüvitamise nõude esitamisele VÕS § 115 lg 1 alusel, samuti kaasneb sellega tellija kui võlausaldaja vastuvõtuviivitus, mille kestel on töövõtja vastutus VÕS § 119 lg 2 kohaselt alandatud. Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus alusetult tööd vastu võtmast, peab ta tõendama ka selle, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane.
12.Pooled ei vaidle, et on sõlminud kaks alltöövõtulepingut. 12.03.2016 on sõlmitud alltöövõtuleping maalritöödeks aadressil Sepise tn 9/Valuoja tn 8 Tallinn.24.03.2016 on sõlmitud alltöövõtuleping maalritöödeks aadressil Priisle tee 10, Tallinn.
13.Leping vastab sisult VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepingu tunnustele.
14.Kohtul tuleb tuvastada, kas kostjal oli õigus keelduda lepingu täitmisest ning nõuda sellest tulenevalt hagejalt kahju hüvitamist. Õiguskaitsevahend kohaldamise eelduseks on hageja poolne lepingu rikkumine ning vastutus selle eest. Kostja peamine argument on see, et tehtud töö on ebakvaliteetne. Kohtu hinnangul on tellija kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele VÕS § 77 ning VÕS § 641 mõttes, sh töö peab olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga.
15.Töövõtuleping on tasuline leping. Töövõtja põhikohustuseks on VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö (valmis)tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Need kohustused on omavahel vastastikuses suhtes.
16.Hageja nõuab kostjalt lepingujärgse tasu maksmist. Selle nõude rahuldamiseks tuleb kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7 mõttes) ja kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda.
17.VÕS § 637 lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul.
18.Töövõtulepingute p 2.1.järgi hageja pidi teostama lepingu raames maalritöid. ( tl 5, 8).
19.Alltöövõtulepingu p 2.5 järgi „Tööd tuleb teostada vastavalt projektdokumentatsioonile, Eestis kehtestatud normidele, standarditele ning seadustele, ametlikele nõuetele ja ettekirjutustele, Sisetööde RYL 2013 ja Maalritööde RYL 2012 kvaliteedinõuetele, heale ehitustavale ning Lepingu p.-s 6.1.5 nimetatud kvaliteedi tagamise plaanile (edaspidi nimetatud "Kvaliteedi tagamise plaan"). Eesti Vabariigis vastavate normide või standardite puudumisel võetakse aluseks normid või standardid, milles lepitakse kokku Kvaliteedi tagamise plaanis ning kokkuleppe puudumisel Soome Vabariigis kehtivad normid ja standardid, kui Lepingu lisaks olevast projektdokumentatsioonist ei tulene teisiti.“ (tl 5, 8). Mingeid lisasid kohtule esitatud ei ole.
20.12.03.2016 sõlmitud alltöövõtulepingu p 4. 2 järgi tellija maksab töövõtjale tasu 30 päeva jooksul akteerimise hetkest (tl 5 pöördel), 24.03.2016 sõlmitud alltöövõtulepingu p 4. 2 järgi tellija maksab töövõtjale tasu 14 päeva jooksul akteerimise hetkest (tl 8 pöördel).
21.Hageja on hagiavalduses märkinud, et lepingutes punkt 6.1.5. puudub ja „Kvaliteedi tagamise plaani“ pole ka lisana. Sellisel juhul võetakse vaikimisi kasutusele klass II. Vastavuses RYL 2012 ei saa betoon- ja kivipindade kohta olla klass E või I, vaid ainult klass II või III.
22.Pooled on lepingu p-s 3.1-3.9 leppinud kokku tehtud tööde vastuvõtmise korra. Töövõtulepingu p 3.1 järgi töövõtja teavitab töö valmimisest viivitamata tellijat. P 3.2. järgi eelmise kuu tehtud töö akteeritakse järgmise kuu 5. kuupäevaks akti alusel. P 3.3. järgi tellija kohustuba töö üle vaatama ja vastu võtma 7 päeva jooksul pärast seda, kui töövõtja on tellijat töö valmimisest teavitanud. P 3.4. järgi töö üleandmiseks allkirjastavad pooled töö üleandmise-vastuvõtmise akti. Kui töö üleandmisel avastatakse töös puudusi, siis märgitakse need töö üleandmise-vastuvõtmise akti. P 3.5. järgi töö loetakse tööandja poolt üleantuks ja tellija poolt vastuvõetuks töö üleandmise-vastuvõtmise lõppakti allkirjastamisega. P 3.6 järgi pooled on kokku leppinud, et olenemata töö üleandmisevastuvõtmise akti allkirjastamisest loetakse töö tellijale üleantuks ja tellija poolt vastuvõetuks ka juhul, kui töö tulemusena valminud ese on tellijale faktiliselt üle antud ja tellija on asunud seda kasutama. P 3.7. järgi eelnevast sõltumata loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks, kui tellija alusetult ei võta valminud tööd vastu ja ei tee seda ka pärast töövõtja poolt määratud mõistlikku tähtaega,.
23.Alltöövõtulepingu p 4.4. järgi pooled võivad kokku leppida, et töövõtja teostab lisaks tööle ka täiendavaid lisatöid. Lisatööde tellimuse kohta sõlmivad pooled lepingu lisa, milles lepitakse kokku vähemalt lisatööde kirjeldus, hind ja teostamise tähtaeg. Töövõtjal on õigus lisatööde eest tasu saada üksnes juhul, kui lisatööde teostamine on poolte vahel eelnevalt kokku lepitud.
24.Pooled on lepingus leppinud kokku tehtud tööde teostamise tähtaja. 12.03.2016 sõlmitud alltöövõtulepingu p 2.3. järgi töövõtja teostab töö ajavahemikul 14.03.2016 kuni töö valmimiseni, kuid mitte kauem kui 20.06.2016. 24.03.2016 sõlmitud alltöövõtulepingu p
2.2.järgi töövõtja teostab töö ajavahemikul 28.03.2016 kuni töö valmimiseni, kuid mitte kauem kui 29.04.2016.
25.Hageja on esitanud tõendina on esitatud kohtule akt nr 6 teostatud tööde osade kohta (tl 16) ja akt nr 7 (tl 16 pöördel), akt nr 8 (tl 18), akt nr 9 (tl 18 pöördel). Aktid on allkirjastamata. Kostja on selgitanud, et ta keeldus aktidele allakirjutamast, kuna töö ei olnud kvaliteetne.
26.Tõendina nii hageja poolt esitatud kui ka kostja poolt esitatud ( tl 73, 74 ) kirjavahetuses on korduvalt viidatud, et maalritööd ei vasta kvaliteedile, on alla arvestust, ei ole tehtud nõuetekohaselt, on erimeelsused lisatööde osas jne. Kohtule ei ole esitatud ühtegi akti või muud dokumenti, kus oleks hagejapoolsed puudused lepingu täitmisel ära märgitud ja millised need puudused konkreetselt olid, milles väljendub tööde mittevastavus nõuetele ja millistele nõuetele. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, milline pidi olema maalritööde kvaliteet ja millised olid nende tööde konkreetsed puudused. Kohus leiab, et kirjavahetusega ei ole usaldusväärselt tõendatud, milles seisnesid konkreetsed puudused.
27.Kohus leiab, et tõendina esitatud fotod ei tõenda hagejapoolseid ebakvaliteetseid või tegemata töid. Fotodelt ei ole näha, milles seisnesid puudused, samuti ei ole juures mingit infot, kus need tehtud on ja missuguseid puudusi nad tõendama peavad.
28.Kostja on väitnud, et osa töid tegid ära kolmandad isikud. Priisle 10 objektil tegi kostja oma töötajatega kõik hageja ebakvaliteetselt tehtud maalritööd üle ja peale seda alles oli võimalik objekt üle anda tellijale ja objekti oli võimalik kasutama hakata. Sepise 9 objekt valmis mitte hageja töö tulemusena, vaid seal tegid hageja asemel töö ära peatöövõtja Merko Ehitus AS töötajad ja kostja pidi selle „omast taskust“ Merko Ehitusele kinni
maksma. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, millised olid konkreetsed puudused ja missuguses mahus olid tööd, mis tuli ümber teha või mis ümber tehti.
30.Kohus hindab kostja poolt esitatud tõendeid ja leiab, et need ei tõenda kostja vastuväiteid hagile. Raamatupidamistõendis on märgitud, et tööjõumaksud 466,34 eurot on kantud seoses maalritööde ümbertegemisele kulunud tööajaga ehitusobjektil Priisle tee 10. Kohus leiab, et nimetatud tõendiga ei ole tõendatud, et maalritööd on tehtud hageja töö parandamiseks ja ei ole tõendatud, kuidas need kulud on seotud hageja tehtud töödega. Kohus leiab, et Eventus teostatud tööde aktist ei nähtu seost hageja poolt tehtud töödega. Kostja on viidanud trahvile, aga tõendist ei nähtu, miks ja mille alusel akti koostaja trahvi akti märkinud on. Muid tõendeid nimetatud, kuidas trahvi on hagejaga seotud, kohtule esitatud ei ole. Kostja on esitanud tõendina e-kirja, kus on viidatud puudustele, aga ei ole märgitud konkreetseid puudusi. Kirja lõpus on märge, kui asi ei parane, oleme sunnitud lepingu erakorraliselt ülesse ütlema või rakendama trahvi pingu p 7.3. alates 01.07.2016 kuni tööde lõpliku üleandmiseni. Kohus leiab, et nimetatud kirja alusel ei ole võimalik konkreetseid puuduseid välja selgitada ja kirja ei saa arvestada ka lepingu ülesütlemisena. Kirjas märgitud lepingu p 7.3 ei käsitle leppetrahvi, vaid vääramatut jõudu. Kohus leiab, et ka teised e-kirjad on üldsõnalised ja nendest saab välja lugeda, et poolte vahel on probleemid, aga need ei tõenda, mis mahus hageja täitis/ei täitnud alltöövõtulepinguid. Nende alusel ei ole võimalik ka hinnata, kas puudused olid olulised või mitte.
31.Leppetrahvi tasumise ning kahju hüvitamise nõude on kostja esitanud hagejale 28.11.2016. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et need nõuded on esitaud hagejale enne hagiavalduse esitamist. Kostja oma vastuses kohtule (tl 58 p 4.2.3.2) on märkinud, et hagejat teavitati täpsemast leppetrahvi summast esmases hagi vastuses.
32.Kostja viitab leppetrahvi juures hageja poolt koostatud aktidele, mida ta aga ise aktsepteerinud ei ole ja allakirjutanud ei ole. Seega ei ole tõendatud ka tegelik tööde üleandmise tähtaeg.
33.Puuduse olemasolu tõendamise kohustus lasub tellijal. Ka alltöövõtulepingu p 3.4 järgi töös esinevad puudused kantakse akti. Kohus leiab, et kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi usaldusväärset tõendit, milles seisnesid konkreetsed puudused ja kas need puudused olid olulised.
34.Kohus leiab, et kostja ei ole usaldusväärselt tõendanud, et tööl on puudused, mille tõttu see ei vasta lepingu tingimustele. Seetõttu ei ole põhjendatud ka kostja ( tellija ) poolt valitud õiguskaitsevahendid.
35.Kostja on oma vastuses (tl 55 p 2.8) märkinud üleandmata tööde väärtuse ja leppetrahvi summa. Tõendina on esitatud viiviserapordid, millest nähtub arvutatud viivise summa, aga kohtu arvates nendest ei nähtu seos hagejaga. Samuti ei nähtu sellest, kuidas on arvestatud üleandmata tööde maksumus ja milles need üleandmata tööd seisnesid.
36.Kostja on esitanud avalduse, et kui kohus otsustab Intercross OÜ poolt 23. augustil 2016 esitatud ja 25. oktoobril 2016 täiendatud hagiavalduse Lasten Grupp OÜ vastu osaliselt või tervikuna rahuldada, esitab Lasten Grupp OÜ käesolevaga protsessuaalse tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestab Priisle ja Sepise lepingutest tulenevad leppetrahvi tasumise ja kahju hüvitamise nõuded Intercross OÜ vastu kogusummas 35 469,10 eurot kohtuotsusega tunnustatud Intercross OÜ nõuetega kattuvas ulatuses.
37.Hageja vaidleb tasaarvestusele vastu.
38.Tellija võib lepingutingimustele mittevastava töö üleandmise korral vähendada selle eest töövõtjale makstavat tasu (tasu vähendamise piirangud sätestab VÕS § 648). Riigikohus on
märkinud (otsus nr 3-2-1-93-15 ), et kokkulepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, milles tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra.
39.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud usaldusväärselt leppetrahvi nõude põhjendatust.
40.Kostja on oma vastuses kohtule (tl 57 pöördel) märkinud, et hageja on talle tekitanud kahju Eventus Ehituse leppetrahvinõudega summas 2500 eurot, puuduste kõrvaldamisega kolmandate isikute poolt 466,34 eurot ja Merko Ehituse poolt kostjale makstavast summast 7361,91 eurot kinnipidamisega. Tõenditena on märgitud Eventus Ehituse akt (tl 62) ja raamatupidamistõend (tl 61), mida kohus on eespool hinnanud (vt p 30). Tõendina on veel märgitud lisa 4 (tl 66) ja lisa 5 (tl 67). Lisa nr 4 on e-kiri, mille on saatnud Raul Ojala 29.09.2016 ja mille sisu on, et Merko ei ole Lasten Grupp OÜ-le võlgu. Kirjast ei nähtu seost hagejaga. Lisal on veel teine e-kiri Raul Ojalalt 22.12.2016, mille sisuks on, et Merko Ehitus Eesti AS-l on kahjunõuded Lasten Grupp OÜ vastu 37000 eurot, millele lisandub käibemaks. E-kirja saatja kinnitab, et Intercross OÜ ebakvaliteetne ja standarditele mittevastav töö on üks mitmest kahjunõude põhjustest. Lisa nr 6 on e-kiri, mille on saatnud Donates OÜ projektijuht ja kus on märgitud subjekt Öpiku maja radiaatorid. Kohus leiab, et nimetatud tõend ei tõenda, kuidas tõend on seostud hagejaga. Kohus leiab, et nimetatud tõendid ei tõenda, kuidas kostjal tekkis kahju 7381,91 eurot ja et see on seotud hageja poolt lepingu mittetäitmisega.
41.Kohus leiab, et kostja ei ole esitanud usaldusväärseid tõendeid hageja poolt kahju tekitamisega. Kohus leiab, et tasaarvestuse nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
42.VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
43.Seega vastavalt VÕS § 637 lg-le 4 hageja tasunõue muutub sissenõutavaks alates töö vastuvõtmisest kostja poolt või alates ajast, kui töö loetakse vastuvõetuks. Hageja tasunõude sissenõutavuseks tuleb tuvastada, et kostja on aktides märgitud tööd vastu võtnud või need saab lugeda vastuvõetuks. Seda peab tõendama hageja.
44.Töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi. Samas ei muuda töö vastuvõtmine VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi 3. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Küll omab see olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija.
45.Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist, st see aeg ei ole seotud aktide esitamise ega tööde vastuvõtmise või vastuvõetuks lugemisega.
46.Tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Küll peab kostja arvestama, et need asjaolud on tema tõendada, st kui ta ei suuda tõendada tehtud tööde
lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi rakendamist (mh eeldusi selle rakendamiseks), peab ta hagejale kokkulepitud tasu maksma. Kokkulepitud tasu maksmata jätmisest saab tellija keelduda nö lõplikult üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes. Tellija võib keelduda VÕS § 111 lg 1 järgi tasu maksmast, kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse, selle täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Vastastikuse lepingu täitmata jätmise vastuväide on olemuselt ajutine, st sellele saab tugineda üksnes seni, kuni teine pool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või kui täitmine on tagatud või kindel. Selle põhiliseks tagajärjeks on lepingupoole enda täitmise edasilükkamine, mitte aga sellest lõplik keeldumine. Seeläbi tagab VÕS § 111 lg 1 esmajoones lepingupoole jaoks vastusoorituse saamist. Et sellele sättele tugineda, peab tellijal olema õigus vastusooritusele. Seega peab tal olema nõue töövõtja vastu lepingu täitmiseks. Töövõtja lepingutingimustele mittevastava soorituse korral, esmajoones kvantitatiivselt osalise või ebakvaliteetse täitmise korral tagatakse kohustuse täitmisest keeldumise õigusega esmajoones tellija nõudeid kohaseks täitmiseks, st esmajoones lepingutingimustele mittevastava täitmise asendamiseks või parandamiseks VÕS § 108 lg 6 mõttes. Et tellija võiks VÕS § 111 lg-le 1 tuginedes keelduda lepingujärgset tasu maksmast, peab ta ühtlasi tuginema mingile nõudele töövõtja vastu, mille täitmist ta nõuab.
47.Lisaks tuleb arvestada, et kohustuse täitmisest ei või VÕS § 111 lg 3 kohaselt keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Seega ei saa tellija keelduda kogu kokkulepitud tasu maksmisest nt üksnes põhjusel, et tehtud töös on puudusi, kuid need on kogu maksmisele kuuluvat tasu arvestades ebaolulised. Nimetatud säte võimaldab sellisel juhul tasu maksmisest keelduma üksnes ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks.
48.Kohus leiab, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, kui suures osas on hageja oma kohustused täitnud või täitmata jätnud, samuti on tõendamata, kui suures ulatuses on kohustused täidetud oluliste puudustega või kui suures ulatuses oluliste puudusteta.
49.Kuna tegemist oli alltöövõtulepingutega, siis kohtule esitatud tõendite alusel leiab kohus, et hageja tehtud tööd saab lugeda vastuvõetuks. Kui kostja ei suuda tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi rakendamist (mh eeldusi selle rakendamiseks), peab ta hagejale kokkulepitud tasu maksma. Kohus märgib jätkuvalt, et kostja poolt esitatud tõendid ei tõenda usaldusväärselt lepingutingimustele mittevastavate tööde suurust ja esitatud tõendites märgitud üldsõnalised puudused ei võimalda kindlaksmäärata hageja poolset lepingute mittetäitmist. Menetluskulud
50.Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3).
51.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
52.Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.
53.Hageja on esitanud 03.05.2017 oma menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt hageja menetluskuludeks on riigilõiv 600 eurot ning lepingulise esindaja kulu 1806,67 eurot (käibemaksuga) (tl 115-121). Kohus juhib poolte tähelepanu asjaolule, et hageja esindaja on riigilõivu märkinud valesti. Hageja suurendas oma nõuet menetluse kestel ja maksis hagihinna pealt 25.10.2016 täiendavat riigilõivu 100 eurot, seega on hageja tasunud riigilõivu kokku 700 eurot.
54.Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, nõuete olemust ning menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi ja hinnates lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna spetsifikatsioonis märgitud ajakuluga (kokku 13,9 tundi, 120 eurot tund (koos käibemaksuga)), leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole esindavatega kohtumised ja konsultatsioonid. Samuti leiab kohus, et hageja esindaja dokumentide koostamise ajamahud on osaliselt liiga suured ning istung kestis ajaliselt 35 minutit seega on hageja esindaja arve istungiks ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks 2,5 tunni eest ülepaisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja põhjendatud ajakulu on 9 tundi ehk 1080 eurot (koos käibemaksuga).
55.Kostja esindaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale.
56.Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 1780 (riigilõiv 700 eurot + esindaja kulu 1080 eurot) eurot ning nimetatud summa kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulud tuleb kanda OÜ Tegevusabi arvele SEB Pangas EE791010220210006224.
57.TsMS § 178 lg 1 alusel menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
58.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 €.
/allkirjastatud digitaalselt/
Silvi Maiste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.